{"id":53196,"date":"2025-11-29T10:11:08","date_gmt":"2025-11-29T10:11:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/53196\/"},"modified":"2025-11-29T10:11:08","modified_gmt":"2025-11-29T10:11:08","slug":"usa-l-on-venemaaga-suured-uhised-plaanid-nende-hulgas-on-marsi-vallutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/53196\/","title":{"rendered":"USA-l on Venemaaga suured \u00fchised plaanid: nende hulgas on Marsi vallutamine"},"content":{"rendered":"

V\u00e4idetavalt soovib Donald Trump s\u00f5lmida \u00e4ritehinguid Vladimir Putiniga, et l\u00f5petada s\u00f5da Ukrainas \u2013 lootes tuua Venemaa majandusest miljardeid dollareid Ameerikasse.<\/p>\n

Wall Street Journali<\/a> artikkel kirjeldab, kuidas Trumpi meeskond \u2013 sealhulgas tema v\u00e4imees Jared Kushner ja erisaadik Steve Witkoff \u2013 on pidanud Venemaaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi selle \u00fcle, kuidas \u201enende 2 triljoni dollari suurune majandus august v\u00e4lja tuua\u201d.<\/p>\n

Witkoff v\u00f5\u00f5rustas v\u00e4idetavalt Kirill Dmitrijevit \u2013 Putini isiklikult valitud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijat \u2013 ja Kushnerit Miami Beachi ranna\u00e4\u00e4rses m\u00f5isas, et koostada s\u00f5ja l\u00f5petamise plaan, tagades samal ajal ka, et Ameerika ettev\u00f5tted teeniksid p\u00e4rast konflikti l\u00f5ppu oma Euroopa konkurentidest rohkem raha.<\/p>\n

V\u00e4idetavalt surus Dmitrijev peale, et Euroopas k\u00fclmutatud 300 miljardit dollarit Venemaa keskpanga vara kasutataks USA-Venemaa \u00fchisteks investeerimisprojektideks ja Ukraina \u201eUSA juhitud \u00fclesehituseks\u201d.<\/p>\n

Samuti v\u00e4ideti olevat r\u00e4\u00e4gitud Elon Muski SpaceX-i ja Venemaa \u00fchisest Marsi-missioonist, mis on kaugel 20. sajandi \u201ekosmosev\u00f5idujooksust\u201d.<\/p>\n

Aruande kohaselt on Venemaa strateegia veenda Trumpi administratsiooni, et nad on \u201ev\u00f5imaluste maa\u201d \u2013 mitte oht.<\/p>\n

Kreml loodab v\u00e4idetavalt \u201e\u00fcmber kujundada Euroopa majanduskaarti\u201d, tekitades samal ajal h\u00f5\u00f5rdumist USA ja tema liitlaste vahel mandril ja kaugemal, andes Putinile potentsiaalsel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel viimase s\u00f5na.<\/p>\n

\u201eVenemaal on nii palju tohutuid ressursse, tohutud maa-alad,\u201d \u00fctles Witkoff v\u00e4ljaandele Wall Street Journal.<\/p>\n

\u201eKui me seda k\u00f5ike teeme ja k\u00f5ik \u00f5itsevad ning on osa sellest ja k\u00f5igile on sellest kasu, on see loomulikult kaitsevall tulevaste konfliktide vastu. Sest k\u00f5ik \u00f5itsevad,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Presidendi n\u00f5unikud n\u00e4evad s\u00f5jaj\u00e4rgset Venemaad kui tohutut v\u00f5imalust Ameerika investoritele.<\/p>\n

\u201eSee on Trumpi tehingu kunst \u00f6elda: \u201eVaata, ma lahendan selle asja ja sellest on Ameerikale tohutu majanduslik kasu, eks?\u201d \u00fctles \u00fcks neist.<\/p>\n

See info tuli p\u00e4rast seda, kui Trumpi 28-punktiline rahuplaan Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamiseks lekitati eelmisel n\u00e4dalal meediasse. Euroopa riigid kritiseerisid seda laialdaselt kui Venemaa suhtes liiga s\u00f5bralikku.<\/p>\n

See v\u00f5imaldaks Venemaal s\u00e4ilitada okupeeritud territooriumi Ukrainas \u2013 Krimmi, Donetski ja Luhanski \u2013 ning samal ajal saada Ukraina maad, mida riigi s\u00f5durid veel ei okupeeri.<\/p>\n

Kokkulepe k\u00fclmutab konflikti rindejooned Ukraina oblastites Hersonis ja Zapori\u017ejas, mis v\u00f5imaldaks Venemaal t\u00f5husalt hoida l\u00e4hedal asuvat Mariupoli ja luua otse\u00fchenduse Krimmi poolsaarega.<\/p>\n

Teine oluline punkt on see, et Ukraina j\u00e4\u00e4b igaveseks NATO-st v\u00e4lja \u2013 s\u00f5jalisest liidust, mille vahel Venemaa on pikka aega soovinud puhverriba hoida.<\/p>\n

Samuti t\u00fchistataks Venemaa-vastased sanktsioonid ja riik \u201etaasintegreeritaks globaalsesse majandusse\u201d.<\/p>\n

Vastutasuks saaks Ukraina USA-lt ja NATO-lt leebemad julgeolekugarantiid.<\/p>\n

Teises lepingu kavandis \u00f6eldakse, et NATO k\u00e4sitleks iga Ukraina-vastast r\u00fcnnakut r\u00fcnnakuna kogu \u201etransatlantilise kogukonna\u201d vastu, vahendab Axios<\/a>.<\/p>\n

Ukraina on korduvalt v\u00e4listanud Venemaale maa loovutamise, kuid Zelenski on oma kodanikele m\u00e4rku andnud, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei saa ta k\u00f5ike, mida tahab.<\/p>\n

\u201ePraegu on surve Ukrainale \u00fcks raskemaid,\u201d \u00fctles ta salvestatud k\u00f5nes. \u201eUkraina v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd silmitsi seista v\u00e4ga raske valikuga, kas kaotada oma v\u00e4\u00e4rikus v\u00f5i riskida v\u00f5tmepartneri kaotamisega.\u201d<\/p>\n

Ta \u00fctles, et teeb rahuprotsessis \u201erahulikult koost\u00f6\u00f6d\u201d USA ja k\u00f5igi teiste partneritega.<\/p>\n

Ukraina s\u00f5da on muutunud mitmeaastaseks konfliktiks, mis algas Venemaa sissetungiga 2022. aasta veebruaris. Paljud eksperdid \u00fctlevad, et s\u00f5da algas tegelikult 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris ametlikult Krimmi, mis oli alates 1991. aastast olnud iseseisva Ukraina osa.<\/p>\n

Kui Trump eelmisel aastal presidendikampaaniat tegi, v\u00e4itis ta korduvalt, et l\u00f5petab \u201eesimesel p\u00e4eval\u201d s\u00f5ja, mis oli suure osa president Joe Bideni ametiajast m\u00f6llanud.<\/p>\n

Asi on osutunud keerulisemaks, kuna m\u00f5lemad pooled on olnud \u00fcsna p\u00fchendunud ja s\u00e4ilitanud oma diametraalselt vastandlikud n\u00f5udmised.<\/p>\n

Trump oli Zelenski peale oma esimesel ametiaastal pahane. Ta kutsuti Valgesse Majja, kuid Trump tegi talle suulise m\u00e4rkuse.<\/p>\n

Hiljem keeldus Putin pommitamiskampaaniaid l\u00f5petamast p\u00e4rast seda, kui Trump palus need l\u00f5petada.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4idetavalt soovib Donald Trump s\u00f5lmida \u00e4ritehinguid Vladimir Putiniga, et l\u00f5petada s\u00f5da Ukrainas \u2013 lootes tuua Venemaa majandusest miljardeid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":34949,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-53196","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115632451283116652","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53196","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53196"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53196\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53196"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53196"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53196"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}