Meelem\u00fcrke v\u00f5ib olla looduslikke ja s\u00fcnteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma k\u00fcll midagi, kuid tean \u00fcht-teist \u00fchest lubatud m\u00f5nuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud v\u00e4ga palju inimesi, kes k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tavad kartmatult p\u00e4evavalgel, mitte p\u00f5randa all.<\/p>\n
Loomulikult pole see alati nii olnud, sest m\u00f5nele v\u00f5imule ei meeldi s\u00f5na\u00advabadus\u00a0\u2013 on olnud aegu, mil neid lubatud narkootikume on k\u00fcll p\u00f5letatud, k\u00fcll muul moel h\u00e4vitatud. T\u00e4nap\u00e4evalgi on m\u00f5nes riigis keelatud pabernarkootikumide nimekirjad, n\u00e4iteks on USA koolides ebasoovitavad m\u00f5ningad teosed, kus on juttu v\u00e4givallast, seksuaalsusest, trans- ja kv\u00e4\u00e4riteemadest v\u00f5i rassismist.2 N\u00e4gin m\u00f6\u00f6dunud jaanuaris ise \u00fcle lombi k\u00fclas k\u00e4ies \u00fche v\u00e4ikelinna raamatupoe seinal silti \u201eWe sell banned books\u201c ehk \u201eM\u00fc\u00fcme keelatud raamatuid\u201c\u00a0\u2013 USAs ei ole keelatud nimekirja sattunud raamatute k\u00e4ttesaamine siiski ilmv\u00f5imatu, kui leitakse \u00f5ige diiler.<\/p>\n
V\u00e4ga head kohad on raamatu\u00adkogud, seal leidub harukordselt suur valik paberist m\u00f5nuaineid. Enamasti m\u00f5istavad k\u00f5ik raamatukogut\u00f6\u00f6tajad, millises s\u00f5ltuvust tekitavas t\u00f6\u00f6keskkonnas nad viibivad, sageli on neil endalgi t\u00f6\u00f6 ajal m\u00f5ni raamat pooleli\u00a0\u2013 kui keegi vajab t\u00f6\u00f6taja abi, t\u00f5stavad nad ruttu pilgu raamatust ja panevad sinna k\u00e4rmelt j\u00e4rjehoidja vahele, et teile t\u00e4helepanu osutada. Need, kellel on raamatukogudes tutvusi, on v\u00f5i sees, sest raamatukogut\u00f6\u00f6tajad on \u00fched parimad diilerid: neil on v\u00f5im raamatute enda k\u00e4es pidamise aega pikendada v\u00f5i m\u00f5nele ihaldatud teose liiga kauaks enese k\u00e4tte j\u00e4tnule meeldetuletus saata, halvemal juhul teha noomitus v\u00f5i trahv (see on muidugi ainult siis hea, kui olete nimekirjas j\u00e4rgmine, mitte raamatuga viivitaja). Raamatu\u00adkoguhoidjad on s\u00f5ltlaste suhtes m\u00f5istvad, nad on ise ka suured raamatunarkomaanid.<\/p>\n
Teisel kohal on raamatupoed, ehkki viimasel ajal leiab seal igasugust eba\u00advajalikku tr\u00e4ni, nagu seepe, l\u00f5hna\u00ad\u00f5lisid, m\u00e4ngukarusid ja m\u00e4nge, mis t\u00f5siste s\u00f5ltlastega kokku ei sobi. Ka on paljudes raamatupoodides iseteeninduskassad, mis v\u00f5imaldavad omandada raamatuid anon\u00fc\u00fcmselt ja steriilselt, tekitades tunde, et mitte kedagi ei huvita, mis narkootikume ma eelistan. Loomulikult on meeldiv suhelda raamatupoe m\u00fc\u00fcjaga, eriti kui ta on v\u00e4lja pandud raamatud ise valinud, sest need on talle endale meeldinud. Niisugune tore seik oli mul \u00fclem\u00f6\u00f6dunud suvel Berliinis. Hiiglaslikus KulturKaufhaus Dussmanni ingliskeelsete raamatute osakonnas sain vabalt ringi vaadata, v\u00e4lja pandud raamatute kokkuv\u00f5tteid lugeda ja viis-kuus uuemat raamatut soetada, iga\u00fche hind k\u00fcmne euro ringis. Vestlus raamatuid soovitanud m\u00fc\u00fcjaga oli tore ja sisukas, mitte mingi m\u00fc\u00fcgiagendijutt, vaid ta jagas normaalseid t\u00e4helepanekuid ostetava kraami omaduste ja m\u00f5ju kohta.<\/p>\n
Eestiski on \u00fcks tore koht, mille kaudu olen nii m\u00f5negi m\u00f5nuaine v\u00e4lja\u00admaalt tellinud: Krisostomuse raamatu\u00adpood Tartus Raekoja platsi servas. Krisos\u00adtomuse t\u00f6\u00f6tajad on mulle soovitud teosed ka maa alt v\u00e4lja ajanud ning kuigi ooteaeg on teinekord veninud jube pikaks, on kaif olnud ootamist v\u00e4\u00e4rt. Ka ei ole raamatud nende kaudu ostes v\u00e4ga kallid, sest nad tellivad need sageli otse kirjastusest. Sealsed t\u00f6\u00f6tajad saavad imeliselt aru t\u00f5siasjast, et raamatu k\u00e4tte\u00adsaamise hetke oodatakse hingev\u00e4rinal, ja nad ei viivita\u00a0\u2013 kui raamat on kohale j\u00f5udnud, annavad nad sellest k\u00e4rmesti teada. Hea, kui tellitud toodet oodates on veel j\u00e4rel teisi m\u00f5nuaineid, sest tihtilugu ihkab inimene ikkagi mingit konkreetset ainet ja selle doosi ootuses m\u00f6\u00f6duvad p\u00e4evad muude, sageli kehvemate droogide vines. Muidugi tuleb selle k\u00f5ige juures planeerida, kui kaua raamat n-\u00f6 kestab ja kuidas loetu m\u00f5ju hoida, mitte teos kohe robinal l\u00e4bi lugeda\u00a0\u2013 peab p\u00fc\u00fcdma hoida m\u00f5\u00f5tu, sest muidu, teate k\u00fcll, v\u00f5ib ka \u00fcledoosi saada. Vahel aitab m\u00f5ne uue keele \u00f5ppimine: v\u00f5\u00f5rkeeles l\u00e4heb lugemine aeglasemalt, aga kaif on sellev\u00f5rra j\u00e4lle k\u00f5vem. Muidugi, eks iga\u00fcks pea ise katsetama, vaatama, mis talle sobib v\u00f5i ei sobi. Alati on hea vanemate tarvitajatega r\u00e4\u00e4kida, saab endalgi pildi selgemaks, milliseid aineid n\u00e4iteks \u00fcldse v\u00e4ltida.<\/p>\n
Kuidas siis satutakse sellise narkootikumi k\u00fc\u00fcsi, kui ka muid valikuid on l\u00f5pmata palju? \u00dcheks v\u00f5imalikuks m\u00f5jutajaks on muidugi kodu. Mu m\u00f5lemad vanemad on v\u00e4ga suured lugejad, neil on korraga mitu raamatut pooleli. Terve taasiseseisvuse aja on k\u00e4inud kodumaised ajakirjad Akadeemia ja Looming, muidugi ka Loomingu Raamatukogu. Tore on m\u00f5elda, kuidas Hiiumaale kuskile talutarre on nii kanget kraami l\u00e4kitatud\u00a0\u2013 selles pole siiski midagi erilist, osaliselt v\u00f5tsid mu vanemad selle kombe mandril elamise ajast saarele kaasa, s\u00f5ltuvus oli lihtsalt nii tugev.<\/p>\n
Raamatute kuhjad \u00f6\u00f6kappidel vanemate magamistoas, raamatud k\u00f6\u00f6gilaual, telefonilaual, t\u00f6\u00f6tubades, lugemistoolil, telekalaual, diivaniserval. Raamaturiiulid suures toas, lastetoas, k\u00f6\u00f6gis, kempsus, saunak\u00f6\u00f6gis ja muidugi kolm seina t\u00e4itvate laeni riiulitega lugemisait. T\u00e4hendab, lugemisait on \u00fchtlasi magamisait suvek\u00fclalistele, kuid on t\u00e4iesti tavaline, et m\u00f5nikord, kui keegi on suvel p\u00e4ise p\u00e4eva ajal kadunud, siis v\u00f5ib ta leida lugemisaidast lugemast. Lugemine oli ja on ainus lubatud narkootikum.<\/p>\n
Maailmas on miljoneid inimesi, kes ei oska lugeda ega kirjutada. Suurem jagu neist on naised. Sageli hoitakse neid haridusest eemal v\u00e4ev\u00f5imuga, kuigi neil endil poleks raamatute lugemise (v\u00f5i isegi nende kirjutamise!) vastu midagi. See ei t\u00e4henda, et selliste re\u017eiimide tuuled ei v\u00f5iks kord p\u00f6\u00f6rduda ja see lubatud narkootikum saab neilegi k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n
1 Matthias Kalev, \u201eN\u00e4ib, et oleme Baltimaades j\u00e4lle osutunud katseturuks.\u201c Eestit ujutatakse \u00fcle j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna narkootikumidega.\u00a0\u2013 Eesti Ekspress 21.\u00a0X\u00a02025.<\/p>\n
2 Hillel Italie, Stephen King is the\u00a0most banned author in\u00a0US schools, PEN report says.\u00a0\u2013 AP\u00a0News 1.\u00a0X\u00a02025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meelem\u00fcrke v\u00f5ib olla looduslikke ja s\u00fcnteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,844,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-53214","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eesti-raamat-500","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115632569405011102","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53214"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53214\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}