![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/11\/Sirp-44_0016__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\nMari Kurismaa on ise \u00f6elnud, et teda huvitab varjatu n\u00e4htavale toomine, ta ei leiuta midagi uut ja enneolematut, vaid t\u00f6\u00f6tab juba olemasolevaga. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
\u00a0Stanislav Stepa\u0161ko<\/p>\n
Paindlikud trajektoorid<\/p>\n
Kumu kolmanda korruse B-tiiva saal ei ole \u00fchegi kuraatori eriline lemmik, sest ruum oma \u00fcsnagi j\u00e4iga ja kohmaka struktuuriga dikteerib paratamatult ka n\u00e4ituse loogika. Saali keskel on suur t\u00fchi ala kergelt kaardus seinaga (mis ei ole millegi eksponeerimiseks eriti sobiv pind), selle k\u00f5rval neli v\u00e4iksemat ruumi, mis annavad igale n\u00e4itusele juba ette struktuuri, milles justkui peaks olema \u00fcks peateema ja neli k\u00f5rvalteemat. Keskset saali v\u00f5ib muidugi omakorda seintega liigendada, aga see tekitab veelgi lisaks v\u00e4ikseid ja tihedaid ruumi\u00fchikuid. Kui tahta tekitada teoste \u00fcmber ruumi, \u00f5hku ja perspektiivitunnet, siis saab neid v\u00e4lja panna suhtelistelt v\u00e4he, kui soovida n\u00e4idata rohkem materjali, siis muutub \u00f5hkkond paratamatult m\u00f5neti pingestatuks. Kunagi Kumu ehitamise ajal oli sedalaadi ruumiloogika aluseks ebam\u00e4\u00e4rane kujutelm sellest, et kolmanda ja neljanda korruse A-tiibades (kus n\u00fc\u00fcd on p\u00fcsiekspositsioonid) n\u00e4idatakse suurema\u00adm\u00f5\u00f5tmelist ja -mahulist kunsti ning B-tiibades midagi v\u00e4iksemat, aga ega tol ajal keegi t\u00e4pselt ette kujutanudki, kuidas see k\u00f5ik hakkab olema ja kas see loogika on ka p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
Muidugi m\u00f5juksid Kurismaa 1980.\u00a0aastate metaf\u00fc\u00fcsilised maalid v\u00f5imsalt kuskil avaramas keskkonnas, see annaks neile kandvust, mida v\u00e4iksemas saalis on keerulisem saavutada. Paratamatult on iga n\u00e4itus v\u00f5itlus ruumiga, mida paremal juhul on v\u00f5imalik ka loominguliselt \u00e4ra kasutada. \u201eVideviku geomeetrias\u201c astub k\u00e4\u00e4nuline, sombuline ja m\u00f5neti arusaamatu ruum intrigeerivasse suhtesse Kurismaa teostega ning k\u00f5netab ka ruumi k\u00fcsimust nende teoste \u2013 v\u00f5i sarjade, protsesside \u2013 sees. Keskne saal suurte metaf\u00fc\u00fcsiliste maalidega on teatud vaatepunktidest ise nagu visuaalne kompositsioon. Seda enam et Kurismaa teoste taga olevale kaarseinale on omakorda maalitud struktuur, mis \u00fcksikuid pilte koos hoiab. V\u00e4iksemad ruumid seevastu sisaldavad kunstniku loomingulises minevikus teostatud arheoloogiliste v\u00e4ljakaevamiste tulemusi, kusjuures leitut arran\u017eeerides ei ole tehtud ranget hierarhilist vahet l\u00f5petatud teose ja kavandi, koolit\u00f6\u00f6 ja k\u00fcpse kunstniku loomingu, terviku ja fragmendi, keskme ja \u00e4\u00e4realade vahel.<\/p>\n
N\u00e4ituse tegemise m\u00f5te ja v\u00e4\u00e4rtus ei ole pelgalt v\u00f5imaldada kohtumist originaaliga \u2013 kuigi kunsti materiaalsuse tajumine on loomulikult oluline \u2013, vaid luua ruumilisi struktuure, mis n\u00e4itavad \u00fcksikuid teoseid osana millestki laiemast, ja samas luua t\u00e4hendusi nende teoste omavaheliste suhete kaudu. \u00dckski n\u00e4itus ei peegelda ega reasta seda, mida kunstnik on teinud, vaid annab selle lugemiseks teatud v\u00f5tme ning antud juhul on see v\u00f5ti pigem protsessis kui kohalej\u00f5udmises. \u201eVideviku geomeetrial\u201c ei ole \u00fclem\u00e4\u00e4ra ranget trajektoori, v\u00f5ib alustada ja edasi liikuda erinevatel viisidel, nii et kokkuv\u00f5ttes tekib voolav tervik: \u00fcks asi viib teiseni, aga v\u00f5ib viia ka mujale, \u00fckski seos pole j\u00e4igalt kinnistunud, vaid pigem tekitab keerlemise, p\u00f5iklemise, kohati katkestuse tunde, midagi varem tagaplaanile j\u00e4\u00e4nut t\u00f5useb uues olukorras esile, m\u00f5ni asi paistab suhtes millegi muuga teistsugune kui \u00fcksikuna jne. T\u00f5lgendada v\u00f5ib asju nii- v\u00f5i naapidi, aga suurem t\u00e4hendus s\u00fcnnib nimelt nende potentsiaalsete, paralleelsete, m\u00f5nikord vastandlike t\u00e4henduste ja impulsside ruumilises koosolus ning pinges.<\/p>\n
S\u00f5nad ja metaf\u00fc\u00fcsika<\/p>\n
Kurismaa \u00f5ppis tollases ERKIs m\u00f6\u00f6bli- ja ruumikujundust aastatel 1974\u20131979, m\u00f5nev\u00f5rra hiljem kui seltskond disaini- ja arhitektuuritaustaga kunstnikke (Leonhard Lapin, Sirje Runge, J\u00fcri Okas, Andres Tolts jt), kelle eksperimentaalsed praktikad on hiljem defineerinud kontseptuaalseid murranguid selle aja kunstis. Kurismaa on hilisem mitte ainult ajaliselt, vaid ka loomeviiside poolest. Ta on ise tunnistanud oma v\u00f5\u00f5ristust modernistliku ruumi ja ruumi\u00f5petuse suhtes ning temast v\u00f5ib k\u00f5nelda modernismij\u00e4rgse diskursuse raames, aga sedagi kategooriat ei saa rakendada \u00fclem\u00e4\u00e4ra rangelt, mingil viisil on temas m\u00f5lemat.<\/p>\n
N\u00e4iteks vaadates Kurismaa s\u00f5nam\u00e4ngulisi t\u00f6id tuleb meelde, kui palju on aja jooksul avardunud arusaam kontseptualismist ja kuidas see on j\u00e4rjest rohkem mahutanud terve hulga naiskunstnikke, keda varemalt peeti liiga kehaliseks, liiga l\u00fc\u00fcriliseks, liiga efemeerseks v\u00f5i mingil muul viisil liiaseks, mis rangest kontseptualismi definitsioonist h\u00e4lbis. Samal ajal on kontseptualismi ja konkreetse poeesia p\u00e4rand Kurismaa loomingus siiski vaid \u00fcks kihistus, mida saadavad mitmed muud strateegiad ja taktikad.<\/p>\n
Kui p\u00fc\u00fcda \u00fcldistada, siis v\u00f5ib ilmselt \u00f6elda, et suurem osa Kurismaa loomingust tegeleb ruumi ja aja suhetega, kuigi see t\u00f5demus ei \u00fctle oma abstraktsuses eriti palju. Tahtmata \u00fcle t\u00e4htsustada \u2013 aga ka mitte alahinnata \u2013 kunstniku hariduslikku tausta, tuleb \u00f6elda, et Kurismaa ruum on enamasti konkreetne \u2013 mitte ideede ruum v\u00f5i m\u00f5tteruum \u2013, selles on midagi argist v\u00f5i ajaloolist, isegi s\u00f5nad ilmuvad nimelt ruumis nagu l\u00fc\u00fcrilises ts\u00fcklis \u201eS\u00f5nad Tallinnas\u201c (koos Mari Kaljustega, 1980). Ts\u00fckkel ja selle k\u00f5rvalproduktina s\u00fcndinud Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste Tallinna fotoseeria ei ole n\u00fc\u00fcd olnud tundmatud, aga t\u00f5usevad vaatamata oma efemeersusele selle n\u00e4ituse ja Kurismaa loomingu kontekstis \u2013 aga ka tollase kunstiajaloo kontekstis \u2013 t\u00e4iesti uuel viisil esile.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest on selle taustal J\u00fcri Okase \u201eV\u00e4ike moodsa arhitektuuri s\u00f5nastik\u201c, alates 1970.\u00a0aastate keskpaigast loodud massiivne fotosari kergelt kummastavatest ja justkui kohatutest arhitektuuriobjektidest, mille kunstniku pilk uuel viisil n\u00e4htavaks teeb. Kurismaa ja Kaljuste linnafotod on osalt Okasest l\u00e4htunud ja samas m\u00e4rksa segasemad, juhuslikumad \u2013 pildid, millel on fookus paigast l\u00e4inud ja mis paljastavad ruumi suvalisuse, laokiloleku, \u00fchtaegu j\u00e4tkavad ja nihestavad Okase tegevust. Teisalt p\u00e4rinevad s\u00f5naeksperimendid stsenaariumist (1980), mis on omaette konkreetse poeesia v\u00e4ljund, olemata mitte eriti konkreetne, vaid fragmentaarne ja hajuv:<\/p>\n
12. m\u00e4rts, kolmap\u00e4ev<\/p>\n
Kirjutan keeva veega lumele UNI<\/p>\n
17. juuli, neljap\u00e4ev<\/p>\n
Kirjutan vitsaga vette PILVITAB<\/p>\n
20. juuli, p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n
Sosistan trepikojas \u00d5HTUTI<\/p>\n
Kuna Kurismaa sai 1980.\u00a0aastatel tuntuks maalikunstnikuna, siis on k\u00f5iki neid varasemaid \u2013 v\u00f5i ka hilisemaid \u2013 k\u00f5rvale\u00adkaldeid ja eksperimente, joonistusi, graafikat, slaidiprogramme, s\u00f5nam\u00e4nge ja aktsioone m\u00f5istetud eelm\u00e4ngu v\u00f5i lisategevusena, kuigi neist v\u00f5ib m\u00f5elda ka kui m\u00e4rksa orgaanilisemast, isegi kui mitte sujuvast ja l\u00f5petatud tervikust. Lisaks kuuluvad sellesse tervikusse sisekujundused, kost\u00fc\u00fcmikavandid, teatud perioodil Mistra vaipade kujundused, n\u00e4itusekujundused. Sellest mitmek\u00fclgsusest ei pea m\u00f5tlema ranges j\u00e4rgnevuses v\u00f5i hierarhias, \u00fcks asi tingimata ei juhata teiseni, aga see ka ei v\u00e4lista teist, loominguline liikumine ei pea olema p\u00fc\u00fcdlemine \u00fche tipphetke poole.<\/p>\n
Kurismaa on ise \u00f6elnud, et teda huvitab varjatu n\u00e4htavale toomine, ta ei leiuta midagi uut ja enneolematut, vaid t\u00f6\u00f6tab juba olemasolevaga (kui kasutada veel kord sisekujundaja paralleeli, siis t\u00f6\u00f6tab ruumiga, mis on antud). Siit ei arene tingimata \u00fchtset k\u00e4ekirja, mis samas ei t\u00e4henda, et teostes poleks l\u00e4bivaid jooni v\u00f5i ka m\u00f5ningaid kinnism\u00f5tteid.<\/p>\n
1980. aastate metaf\u00fc\u00fcsilised maalid on Kurismaa loomingus k\u00f5ige tuntumad, kuigi t\u00f5tt-\u00f6elda siiski \u00fcllatab, et neid t\u00f6id on nii suures koguses. Esmapilgul on maalid vastandlikud s\u00f5nam\u00e4ngudele ja muudele eksperimentidele, need maalid on r\u00f5hutatult \u201evaikivad\u201c, veidi nihestatud geomeetrilised \u2013 koonuseid, kerasid, lehtreid jm sisaldavad \u2013 struktuurid mitte t\u00e4iesti loogilises ja h\u00f5lmatavas ruumis, sageli v\u00f5imendatud dramaatilise, Giorgio de Chirico laadis valgusk\u00e4sitluse poolt. Samas on sellise ruumi algeid ka juba varastes t\u00f6\u00f6des, sealhulgas nt piltides, kus s\u00f5nad on pandud iseennast peegeldama, nii et need justkui irduvad j\u00e4rjest rohkem oma t\u00e4hendusest ja muutuvad ruumiliseks. M\u00f5nikord sisenevad s\u00f5nad siiski ka hilisematesse maalidesse, need ei ole t\u00e4iesti k\u00f5rvale heidetud. Teisalt on maalidega vahetult seotud Tallinna XX sajandi alguse interj\u00f6\u00f6re dokumenteeriv slaidiprogramm \u201eK\u00fclm maja\u201c (1981, koos Mari Kaljustega), mis \u00fchtaegu j\u00e4\u00e4dvustab ajaloolist ruumi ja samal ajal abstraheerib seda, nii et ruum kaob h\u00e4marusse v\u00f5i valgusse, lastes esile t\u00f5usta \u00fchel elemendil v\u00f5i motiivil.<\/p>\n
1980. aastate teise poole neoekspressiivse maalikunsti k\u00f5rval on Kurismaa maale lihtne lugeda tasakaalustaja v\u00f5i vakatusena \u00fcldise tormi ja tungi kontekstis, aga tegelikult on neis m\u00e4rksa rohkemat. Need maalid v\u00f5tavad midagi kaasa 1970.\u00a0aastate kontseptuaalse ja geomeetrilise kunsti kogemusest, lisavad postmodernistlikku minevikulisust, huvi klassikalise arhitektuuri ja kunstiajaloo vastu, pingestavad seda teatava lavastuslikkusega ning on l\u00f5puks v\u00e4gagi mitmek\u00fclgses ja m\u00f5testatud kontaktis oma ajaga, isegi kui m\u00f5juvad ajav\u00e4lise v\u00f5i eemalolevana.<\/p>\n