![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105096hf2b6t24.jpg\"\/)
Marek Tamm Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nHiljutine \u00fchiskondlik skandaal isadep\u00e4eva \u00fcmber t\u00f5i aktiivsesse k\u00f5nepruuki m\u00f5iste “v\u00e4\u00e4rtusruum”. Mis see on ja kuidas see kujuneb ning kes sinna p\u00e4\u00e4sevad? Millest on tekkinud \u00fchiskonda l\u00f5hestavad kultuuris\u00f5jad ning kas need on tulnud, et j\u00e4\u00e4da, arutleme Vikerraadio “Reedeses intervjuus” Tallinna \u00dclikooli kultuuriajaloo professori ja teaduste akadeemia asepresidendi Marek Tammega.<\/p>\n
P\u00e4rast isadep\u00e4eva lahvatas \u00fche saate \u00fcmber skandaal. Saates oli k\u00fclas abielupaar kahe lapsega, ent need vanemad ei olnud mees ja naine, vaid kaks meest. Kuigi Eesti seadused v\u00f5imaldavad kahel mehel abielluda, leidis ERRi n\u00f5ukogu esimees Rein Veidemann v\u00e4idetavalt isiklikus kommentaaris, et sellise pere n\u00e4itamine isadep\u00e4eval ETV ekraanil ei sobi meie traditsioonilisse v\u00e4\u00e4rtusruumi, milles me, enamik eestlastest, elame, nagu ta \u00fctles.
Veidemanni kommentaar j\u00e4rgnes EKRE esimehe Martin Helme sama saate j\u00e4rel tehtud avaldusele, et ERR tuleks sellisel kujul laiali saata.
Kui seda situatsiooni anal\u00fc\u00fcsida, siis millisesse konteksti Rein Veidemanni rahva nimel v\u00e4lja \u00f6eldud v\u00e4ide asetub?<\/p>\n
Minu jaoks on Veidemanni v\u00e4ide s\u00fcmptom, mitte p\u00f5hjus. See on s\u00fcmptom Eesti avaliku ruumi ja konkreetsemalt Eesti poliitilise v\u00e4lja muutumisest. See on pikem jutt, aga kui l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, siis me oleme liikumas klassikalisest majandus-, sotsiaal- ja maksupoliitika teemadest v\u00e4\u00e4rtuste ja identiteedipoliitika teemade juurde. \u00dchiskonda ei k\u00e4ivita enam k\u00fcsimus sellest, kuidas jagada \u00fcmber vara v\u00f5i korraldada paremini sotsiaals\u00fcsteemi, vaid k\u00e4ivitab k\u00fcsimus inimeste eraelust, s\u00fcmbolitest, v\u00e4\u00e4rtustest ja identiteetidest.<\/p>\n
Hiljuti lahvatanud t\u00fcli on minu jaoks m\u00e4rk sellest, et uus identiteedi- ja v\u00e4\u00e4rtuspoliitika on t\u00f5epoolest kohal ja domineerib meie avalikus poliitilises diskussioonis.<\/p>\n
On m\u00f5istlik anal\u00fc\u00fcsida sellise poliitilise nihke tagamaid selle asemel, et kritiseerida \u00fcht v\u00f5i teist konkreetset v\u00e4lja\u00fctlemist.<\/p>\n
Kellele kuulub meie traditsiooniline v\u00e4\u00e4rtusruum, kellel on \u00f5igust seda defineerida?<\/p>\n
Mulle n\u00e4ib, et v\u00e4\u00e4rtusruumi ja komberuumi retoorika sigines Eesti avalikkusesse president Kersti Kaljulaidi ajal, kus hakati ruumi m\u00f5istet kasutama. Pean tunnistama, et minu meelest ei ole see eriti \u00f5nnestunud termin, sest ruum viitab mingile v\u00e4ga konkreetselt piiritletud maa-alale.<\/p>\n
Eesti v\u00e4\u00e4rtusruum on midagi palju ebaselgemat, paindlikumat ja d\u00fcnaamilisemat, kui see ruumiidee edasi annab. V\u00f5iksime pigem r\u00e4\u00e4kida v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemist v\u00f5i lihtsalt maailmavaadete komplektist.<\/p>\n
Kindlasti ei ole \u00fchtegi inimest, kes saab r\u00e4\u00e4kida kogu Eesti v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi eest. Seda enam, et see on \u00fchelt poolt pidevas muutumises, teisenemises, ta on tegelikult vaidluste tallermaa, mitte fikseeritud komplekt norme, aga teiselt poolt on ta sisemiselt heterogeenne. Oleks ju p\u00e4ris hirmus m\u00f5elda, kui me k\u00f5ik jagaksime t\u00e4pselt \u00fchesugust arusaamist maailmast \u2013 see ei oleks kindlasti demokraatlik maailm.<\/p>\n
Ma inimlikult m\u00f5istan, et k\u00f5igil on kiusatus k\u00f5neleda k\u00f5igi teiste nimel, aga endale tuleb ikkagi alati meelde tuletada, et see on \u00fcks perspektiiv, mis asetub teiste perspektiivide k\u00f5rvale. K\u00fcsimus on selles, kuidas me suudame neid erinevaid perspektiive v\u00f5imalikult h\u00e4sti koos k\u00e4sitleda ja koos t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n
Nii et see meie, kelle nimel \u00fcks mina r\u00e4\u00e4gib, peaks olema v\u00f5imalikult avatud ja kaasav meie, et sinna meiesse mahuksid erinevad minad, mitte ei tasal\u00fclitataks teisi vaatenurki ja seisukohti.<\/p>\n
See meie v\u00e4ide on vist \u00fcldse problemaatiline, sest tekitab k\u00fcsimuse, kellele see meie-monopol siis kuulub.<\/p>\n
Seda v\u00f5ib v\u00f5tta nii nagu kuninglik mina, et iseendast r\u00e4\u00e4gitakse meie-vormis. Tihti inimesed teevadki seda ja usuvad siiralt, et minu perspektiiv on tegelikult meie perspektiiv, aga kunagi ei ole. \u00d5igupoolest tuleneb elamise v\u00e4\u00e4rtus ja sisemine rikkus just nimelt eri vaatenurkade kohtumisest.<\/p>\n
Igasugune \u00fchiskond, iga kultuur on loomult mitmekesine ja heterogeenne ning \u00fcks meie suuri v\u00e4ljakutseid \u00fchiskonnas elades ongi see, kuidas need erinevad minad v\u00f5imalikult kenasti koos t\u00f6\u00f6le panna. Seda on lihtsam teha siis, kui meil on eesm\u00e4rkidest \u00fchised arusaamised ja me liigume samade eesm\u00e4rkide poole, aga teeme seda erineval moel, kasutades erinevaid teid.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei peaks me Eestis mitte niiv\u00f5rd otsima, mis meid lahutab, mis v\u00f5imaldab t\u00f5mmata piire, kes on meie, kes mitte, vaid pigem tuleks otsida, mis meid \u00fchendab, millised on \u00fchised eesm\u00e4rgid, milline on hea elu, see \u00f5nn, mida me k\u00f5ik l\u00f5puks otsime ja jahime.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest aitab meie-vormi kasutamine oma positsioone laiema ja tugevamana n\u00e4idata, teisest k\u00fcljest ta vastandab, ehk kes pole meie, on meie vastu.<\/p>\n
Jah, see meie-retoorika on ju \u00f5igupoolest \u00fcks kollektiivse identiteedi loomeviise, me defineerime ennast kollektiivina alati, \u00fchelt poolt l\u00e4bi teistest eristamise, iseoleku r\u00f5hutamise, teiselt poolt l\u00e4bi samasuse r\u00f5hutamise, et see meie on justkui kogu aeg sama, isegi kui ta seda tegelikult ei ole.<\/p>\n
Meile meeldib m\u00f5elda, et meie on horisontaalselt ja vertikaalselt p\u00fcsiv. See on muidugi eksitav, me peame leppima, et maailmas on asjad pidevas teisenemises, muutumises, me ei saa j\u00e4\u00e4da kinni mingitesse t\u00f5demustesse, mis v\u00f5isid olla toimivad k\u00fcmme v\u00f5i kaksk\u00fcmmend aastat tagasi, seega tuleb lihtsalt sellist retoorikat l\u00e4bi n\u00e4ha.<\/p>\n
Ma ei kutsu \u00fcles meie-vormist loobuma, see on inimlik, et me m\u00f5tleme kollektiivina, aga m\u00f5tleme, et see kollektiiv on d\u00fcnaamiline ja h\u00e4gusate piirjoontega\u00a0\u2013 see meie ei tohiks olla v\u00e4listav meie, vaid pigem kaasav meie.<\/p>\n
Kui proovida otsida v\u00f5imalikult laia \u00fchisosa, siis millistel puhkudel me v\u00f5ime \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida meiest?<\/p>\n
Ma arvan, et k\u00f5igil on olnud hetki, kus me kogeme osadust v\u00f5i \u00fchtsust. Natuke kulunud n\u00e4ide sellises kontekstis on Eestis alati laulupidu. See on hetk, kui me t\u00f5esti tajume jagatud osadust ja tunneme, et meie on olemas. Isegi kui ka see laulupidude meie ei ole universaalne ja alati on neid, kes ei tunne, et laulupidu on tema asi v\u00f5i talle hingel\u00e4hedane.<\/p>\n
Neid meiesid on mitmes mastaabis. Sellist meiet, mis h\u00f5lmab t\u00f5esti kogu Eestit, on ilmselt v\u00e4he. Kui \u00fcldse.<\/p>\n
On mingid p\u00f5hiseaduslikud v\u00e4\u00e4rtused, mis, ma eeldan, on siiski meile k\u00f5igile \u00fchised, aga on v\u00e4ga palju v\u00e4ikesed meiesid, eri kogukondi ja kollektiive, ning on v\u00e4ga hea, et nad on olemas. Nad v\u00f5ivad kujuneda v\u00e4ga erinevate v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjal, aga on oluline, et k\u00f5ik need meied saaksid s\u00f5bralikult koos eksisteerida.<\/p>\n
Marek Tamm Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kuid isegi laulupeo puhul on v\u00e4lja joonistunud teatud v\u00e4listusi. Oli suur t\u00fcli, et vaegkuuljate koor ei sobi sinna ning on k\u00f5lanud k\u00fcsimusi, kas seksuaalv\u00e4hemuste koor peaks seal osalema. L\u00f5puks j\u00f5uame selleni, kas ninaneediga teismelised tohiksid seal osaleda ja nii edasi. Me \u00fcritame ka nii laiu masse kaasava s\u00fcndmuse puhul kedagi v\u00e4lja j\u00e4tta.<\/p>\n
Selle n\u00e4ite puhul tuleksin tagasi algse \u00fcldistuse juurde. Nimelt on ajastu paraku selline, ja mitte ainult Eestis, vaid l\u00e4\u00e4nemaailmas \u00fcldisemalt, et poliitiline ruum ja avalik diskussioon kipub otsima eristusi ja vastandusi, just nimelt v\u00e4\u00e4rtuste ja identiteedi pinnal.<\/p>\n
Oleme n\u00f5us minema p\u00e4ris \u00fcksikasjalikuks, et leida midagi erinevat, midagi, mis justkui v\u00f5imaldab vastandamist. Paraku v\u00e4\u00e4rtusidentiteedi poliitika niimoodi toimibki \u2013 ta on oma olemuselt erinevuste poliitika ning minu hinnangul on see v\u00f5imalus juhtida avalikku diskussiooni k\u00f5rvale palju olulisematest teemadest, milleks on klassikalised sotsiaalmajanduslikud ebav\u00f5rdsused ja v\u00f5imalused. Selle asemel pannakse inimesed vaidlema, milliseid s\u00fcmboleid ja enesev\u00e4ljendusviise v\u00f5ib kasutada, kuidas oma eraelu korraldada ja k\u00f5ike seda, mis on lihtsalt emotsionaalselt nakatav, mida on lihtne ekspluateerida, aga mis tegelikult ei anna \u00fchiskonna arengu m\u00f5ttes suuremat tulemust.<\/p>\n
Minu meelest on h\u00e4sti oluline teadvustada poliitilist nihet ja m\u00f5elda ka meedias, kuidas v\u00e4hendada erinevuspoliitika rolli meie avalikes diskussioonides. \u00dcks n\u00e4ide, mis v\u00f5imaldab seda paremini m\u00f5ista \u2013 traditsiooniliselt oli poliitiline v\u00e4li ka Eestis jagatud parem- ja vasakpoolsuse vahel. Klassikaline jaotus oli, et parempoolsed panustavad rohkem kapitalile, erasektorile ja turule ning teevad vastavalt poliitilisi otsuseid ja vasakpoolsed panustavad pigem inimeste t\u00f6\u00f6le ja riigi rollile ning sellest johtuvalt kujundavad ka arusaamu sotsiaal- ja maksupoliitikast ja nii edasi.<\/p>\n
Viimased k\u00fcmme aastat on Eesti poliitilist v\u00e4lja liigendanud jaotus liberaalid versus konservatiivid. See ei ole enam sotsiaalmajanduslik jaotus, nagu seda oli vasak- ja parempoolsus, vaid see on just nimelt v\u00e4\u00e4rtusjaotus. Otsitakse erinevust sellel tasapinnal, milline on moraalne eluvorm, mis on Eestile kohane, milline on \u00f5ige viis oma identiteeti v\u00e4lja n\u00e4idata, milline on \u00f5ige viis pereelu elada \u2013 see on see, mis kanaliseerib poliitilisi diskussioone, tekitab konflikte ja arutelusid. Aga minu arust ei v\u00f5imalda see tegeleda Eestile tegelikult oluliste teemadega, mis puudutavad meid palju rohkem ja vahetumalt.<\/p>\n
Tulemus on ka see, et taoline jaotus tekitab kummalise olukorra, kus v\u00e4ga sageli inimesed, kelle sotsiaalmajanduslik positsioon eeldaks, et nad toetavad erakondi, kes seisavad n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste eest v\u00f5i kaitsevad maksus\u00fcsteemi, mis j\u00e4tab vaesematele rohkem raha k\u00e4tte, annavad oma h\u00e4\u00e4le erakondadele, kes toetavad hoopis vastupidiseid suundi, sest see erakond pakub neile hoopis mingisugused s\u00fcmbolid, mille \u00fcle pureda v\u00f5i mille \u00fcle vaielda.<\/p>\n
Inimesed h\u00e4\u00e4letavad \u00fcha rohkem omaenda reaalsete huvide vastu, oma s\u00fcmboolsete v\u00e4\u00e4rtuste kaitseks. Minu meelest ei ole see m\u00f5istlik ja selle v\u00f5iks l\u00e4bi n\u00e4ha. Ootan Eestis rohkem avalikku diskussiooni, kas need vaidlused, mis struktureerivad meie avalikku ruumi viivad Eestit edasi v\u00f5i on need mingi varjuteater, mille varjus saab p\u00f5listada v\u00f5i isegi s\u00fcvendada seniseid sotsiaalmajanduslikke ebav\u00f5rdsusi.<\/p>\n
Marek Tamm Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Millest \u00fcldse see teistsuguste vastu olemine v\u00f5rsub? See meenutab koolikiusamist, kanakarjakambakat, klassikalist halvas m\u00f5ttes k\u00fcla\u00fchiskonda. Kus selle juured peituvad?<\/p>\n
Arvan, et juuri on mitmeid, eesk\u00e4tt on nad k\u00f5ik seotud maailma enesearenguga. \u00dcks m\u00e4rks\u00f5na on kindlasti globaliseerumine ja \u00fcldse maailma kokku t\u00f5mbumine, tihedam l\u00e4bip\u00f5imumine. Me puutume k\u00f5ik \u00fchel v\u00f5i teisel moel j\u00e4rjest rohkem kokku endast erinevate inimestega\u00a0\u2013 teisest kultuurist, nahav\u00e4rvist, seksuaalsest s\u00e4ttumusest, religioossest usutunnistusest.<\/p>\n
Vanasti oli see kokkupuutev\u00e4li v\u00e4iksem ja piiratum ning seet\u00f5ttu me isegi ei m\u00f5elnud selle peale. N\u00fc\u00fcd tuleb see meile uksest ja aknast koju ning paneb mingis m\u00f5ttes teatava surve alla, v\u00e4idan, et see tekitab enamasti kujuteldavaid ohte oma identiteedile, eriti inimeste seas, kelle kokkupuude teistsugusega on v\u00e4iksem, kes on v\u00e4hem maailmas ringi k\u00e4inud, kes saavad kokkupuute maailmaga tihti vahendatult l\u00e4bi sotsiaalmeedia- v\u00f5i meediakanalite, ning sageli toidab see nende hirme.<\/p>\n
Nii et see on kindlasti \u00fcks asi, et me lihtsalt puutumegi omavahel rohkem kokku, n\u00e4eme rohkem teistsugust ja see sunnib m\u00f5ningaid inimesi enesekaitse v\u00f5i suisa hirmu positsioonile.<\/p>\n
Teine tegur, mille v\u00e4lja toon, on see, et me oleme \u00fchiskonnana saavutanud teatava taseme, mida v\u00f5iks varsti nimetada heaolu\u00fchiskonnaks, selliseks \u00fchiskonnaks, kus elementaarsed elutingimused on enamikule tagatud. Ehk me oleme olukorras, mida uurijad nimetavad postmateriaalseks \u00fchiskonnaks \u2013 materiaalsed vajadused ei ole meie jaoks enam esmased. Me ei muretse enam nii palju sellep\u00e4rast, et k\u00f5ht oleks t\u00e4is ja lapsed riides ning see j\u00e4tab rohkem aega igasuguste v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimuste \u00fcle m\u00f5tlemiseks. On aega arutada selle \u00fcle, kuidas on \u00f5ige elada, kuidas uskuda ja nii edasi. See globaliseerunud postmateriaalne \u00fchiskond on minu meelest aldis vastasseisudele v\u00e4\u00e4rtuste pinnal.<\/p>\n
Kolmas tegur, mis seda k\u00f5ike v\u00f5imendab, aga minu arvates ei p\u00f5hjusta, on meie meediamaastiku muutumine. Eesk\u00e4tt sotsiaalmeedia algoritmid, mis v\u00e4ga soosivad samamoodi m\u00f5tlevate inimeste koondumist, ka teatavate vaatenurkade v\u00f5i seisukohtade radikaliseerumist.<\/p>\n
Ehk tekivad k\u00f5lakojad.<\/p>\n
Tekivad k\u00f5lakojad, kus tundub, et ma m\u00f5tlen samamoodi nagu teised ja saan kogu aeg v\u00e4rsket informatsiooni peale, mis mu seisukohti kinnitab ning siis me leiame end kenasti mullides, mis loomulikult ei aita kaasa \u00fchiskonna sidususele.<\/p>\n
K\u00f5iki neid tegureid tuleb arvesse v\u00f5tta, et m\u00f5ista uut olukorda, kuhu me oleme j\u00f5udnud. Ning kirsiks tordil on \u00fcle ilma tekkinud poliitilised erakonnad, kes on uue olukorra \u00e4ra tabanud ja kes on sellest teinud retsepti oma eduks. K\u00f5ige lihtsustavamalt v\u00f5ib seda nimetada populismiks, nii vasak- kui ka parempopulismiks.<\/p>\n
Populism toimib just emotsionaalsete lihtsate vastanduste pinnal, et on omad ja on v\u00f5\u00f5rad, on eliit ja on rahvas ning tuleb valida \u00f5ige pool ja seista teise poole vastu.<\/p>\n
See on p\u00e4ris ohtlik kokteil \u2013 objektiivsed maailma muutumised ja olukorda \u00e4ra kasutavad erafirmad, nagu suured meedia- ja digiplatvormid ning parteid, kes p\u00fc\u00fcavad samuti sellest k\u00f5igest edu skoorida.<\/p>\n
V\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00fcnism on see, mis l\u00f5hestamist elus hoiab ja \u00fcha enam soodustab.<\/p>\n
K\u00fcnism on \u00fcks viis.<\/p>\n
See v\u00f5ib olla ka pragmaatilisus \u2013 sa n\u00e4ed, et vastasseise s\u00fcvendades on v\u00f5imalik inimesi mobiliseerida, n\u00e4ed, et inimestele on lihtsam pakkuda emotsionaalseid lihtsaid lahendusi selle asemel, et otsida keerulisi kompleksseid viise, kuidas \u00fchiskonnana areneda. Seega minnakse lihtsamat teed, mis toob kiirema edu, aga ma julgen v\u00e4ita, et see edu on l\u00fchiajaline. Need lihtsad lahendused ei toimi p\u00e4riselus, nad v\u00f5imaldavad sul tulla v\u00f5imule, aga v\u00e4ga harva pikemalt v\u00f5imul p\u00fcsida.<\/p>\n
Meil k\u00e4ibki ju poliitikute eluts\u00fckkel valimistest valimisteni, pikemalt pole vaja plaane teha.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et t\u00e4nap\u00e4eva poliitiline maailm ei soosi ette vaatamist ja pigem n\u00fcgib kiire vahetu edu poole.<\/p>\n
\u00dcks asi on sotsiaalmeedia. Aga kuidas ajakirjandus siia paigutub? Kas ajakirjandus p\u00fc\u00fcab pigem tasakaalustada v\u00f5i \u00f5hutab takka l\u00f5hede tekkimisele?<\/p>\n
S\u00f5ltub ajakirjandusest. Eestis on mu meelest hea seis. Meil on tugev Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling, kes \u00fcldjuhul p\u00fc\u00fcab tasakaalustavat joont hoida. Ma arvan, et see on v\u00e4ga hea, sest n\u00e4eme, et erameedia on meil v\u00e4ga selgelt polariseerumas.<\/p>\n
Meie p\u00e4evalehed on valinud \u00fcsna selgeid ilmavaatelisi positsioone, Postimehe muutumine on ju p\u00e4evselge, tegemist on l\u00e4bipaistvalt ideologiseeritud v\u00e4ljaandega, mis esindab \u00fchte maailmavaadet, mis ei ole tingimata halb, maailm on t\u00e4is v\u00e4ga selge maailmavaatega ajalehti-ajakirju. Kuid kas ta on optimaalne Eesti-sugusele v\u00e4ikeriigile, sellest ma natuke kahtlen.<\/p>\n
Seda suurem on rahvusringh\u00e4\u00e4lingu roll, et keskp\u00f5rand ikkagi koos p\u00fcsiks, sest minu meelest ei suuda erameedia Eestis enam vajalikku tasakaalustatud vaadet maailmale pakkuda.<\/p>\n
Kui tulla tagasi saate alguses toodud n\u00e4ite juurde, millest meie diskussioon algas, siis \u00fchelt poolt vaadates oli see \u00fchiskonna \u00fchendamine, et proovime n\u00e4idata erinevaid peremudeleid, harjutame inimesi, et meil on erinevaid peremudeleid, aga kui teise m\u00e4tta otsast vaadata, siis nimetati seda \u00fchiskonna l\u00f5hestamiseks. Seega on \u00fche medali kaks k\u00fclge ja s\u00f5ltub, kumma m\u00e4tta otsas istuda.<\/p>\n
Ma julgeks t\u00f5esti \u00f6elda, et demokraatia loomulik olek on teatav konfliktsus, et kogu aeg on poolt- ja vastuargumendid, eri perspektiivid, mis v\u00f5ivad p\u00f5rkuda, ja see ei ole tingimata halb. Arvan ka, et see viimatine skandaal ei ole tingimata halb, sest l\u00e4bi selliste konfliktide, argumentide vahetuse teiseneb ka see niinimetatud v\u00e4\u00e4rtusruum pisut. Eeldan, et ka selle konkreetse saate toimetajate algne m\u00f5te oligi tekitada teatavat diskussiooni ja selle l\u00e4bi ehk ka pisut avardada meie arusaamasid.<\/p>\n
Toon \u00fche n\u00e4ite. T\u00e4nap\u00e4eval on ilmselt Eestis v\u00e4ga v\u00e4he inimesi, kes toetaksid surmanuhtlust v\u00f5i surmanuhtluse taastamist. Suures enamuses peame me t\u00e4iesti loomulikuks, et meil sellist barbaarset karistusviisi ei ole. N\u00fc\u00fcd kujutame ennast ette 90ndate aastate alguse Eestisse ja n\u00e4eme, et valdav osa eestlastest arvas, et surmanuhtlus on hea ja vajalik. See, et Eestis l\u00f5puks surmanuhtlus 1998. aastal kaotati, oli sisuliselt Euroopa Liidu pr\u00e4\u00e4niku ja piitsa meetod. Ma tahaks n\u00e4ha poliitilist j\u00f5udu, kes praegu \u00fctleb, et surmanuhtlus tuleks ennistada.<\/p>\n
\u00dchiskonnast kostab neid h\u00e4\u00e4li aeg-ajalt.<\/p>\n
Aga suur osa \u00fchiskonnast sellega kaasa ei tule ja nii on v\u00e4ga paljude v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteliste teemadega\u00a0\u2013 see v\u00f5tab aega aastaid, m\u00f5nikord k\u00fcmnendeid, aga teisenemine toimub ning tagantj\u00e4rele enam ei m\u00f5isteta, kuidas me varem hoopis teistmoodi m\u00f5tlesime.<\/p>\n
Meedial on suur roll avaliku ruumi n\u00fcgimisel sellises suunas, mis muudaks \u00fchiskonna avatumaks ja kaasavamaks, et \u00fchiskonnas ei oleks gruppe, kes tunneksid ennast t\u00f5rjutuna v\u00f5i v\u00e4lja j\u00e4etuna. See on visa ja pikaldane t\u00f6\u00f6, mis on oluline, aga olen n\u00f5us, et see ei saa olla l\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6, seda tuleb teha v\u00e4ljapeetult m\u00f5\u00f5dukas tempos. See on ka toimetaja vastutus tajuda, kas sotsiaalne n\u00e4rv on selle v\u00f5i teise teema k\u00e4sitlemiseks piisav v\u00f5i v\u00f5ib hoopis tekitada asjatut kahju valitud suunale.<\/p>\n
Veel \u00fcks n\u00e4ide, vaatasin eile \u00f5htul Jupiterist filmi “Kormoranid ehk nahkp\u00fckse ei pesta”. Ma ei olnud seda enne n\u00e4inud. See on 14 aastat tagasi valminud film, kus n\u00e4idati eluj\u00f5u s\u00fcmbolina seda, kuidas vana rokipeer suudab \u00fcsna r\u00e4igel viisil \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida oma s\u00f5bra t\u00fctre, kes on peaaegu lapseohtu neiu. Ma arvan, et n\u00fc\u00fcd, 14 aastat hiljem ei esitataks seda sellisel kujul, et see on v\u00f5itja, eneseuhkuse ja eluj\u00f5u n\u00e4itamise asi. Me oleme vahepealse aja jooksul \u00fchiskonnana ikkagi palju edasi arenenud, meil on olnud oma onu Heinode skandaalid ja me too liikumised. See on vist k\u00f5ige parem lakmus m\u00f5\u00f5ta \u00fchiskonna sisemist arengut.<\/p>\n
Jah, ma arvan, et me v\u00f5iks k\u00f5ik teha selliseid m\u00f5tteeksperimente, vaadata \u00fcle 20 aasta taguseid meediadiskussioone v\u00f5i vanu filme v\u00f5i lugeda arvamuslugusid ja nii edasi ning olla \u00fcsna \u00fcllatunud, et me oleme tegelikult teinud l\u00e4bi p\u00e4ris pika tee, ning t\u00f5deda, et see teekond ei ole l\u00f5ppenud, vaid j\u00e4tkub.<\/p>\n
On v\u00e4ga inimlik eeldada, et see, millega mina olen harjunud, mis tundub mulle praegu normaalne, ongi ainuv\u00f5imalik. See on ka minu kui ajaloolase kutsumus, mis \u00fctleb, et see ei ole kunagi nii.<\/p>\n
Suur osa v\u00e4\u00e4rtuskonfliktidest on tihti p\u00f5lvkondlikud konfliktid. Me ei saa eeldada, et iga uus p\u00f5lvkond jagab k\u00f5iki v\u00e4\u00e4rtusi, mis on olnud meile olulised, mille nimel me oleme v\u00f5idelnud ja mis seet\u00f5ttu tunduvad olevat v\u00e4\u00e4rt kaitsmist. Paraku on inimene seatud elama pidevalt muutuvasse maailma ja on v\u00e4ga oluline selle maailmaga sammu pidada, aga loomulikult mitte tingimata ka ette joosta.<\/p>\n
Kellel \u00fcldse on \u00f5igust meie v\u00e4\u00e4rtusruumi piiritleda ja kujundada? Kas nendel, kes on nii-\u00f6elda elu\u00f5htusse j\u00f5udnud v\u00f5i pigem noortel, kellel seisab kogu elu ees ja kes peavad selles ruumis edasi elama? On siin ka mingisugune eetika k\u00fcsimus? On see selline klassikaline isad-ja-pojad-noorus-on-hukas t\u00fc\u00fcpi diskussioon?<\/p>\n
L\u00fchike vastus on, et k\u00f5igil on \u00f5igus ja kellelgi ei ole mingit eel\u00f5igust v\u00f5i ees\u00f5igust. Teisalt on selge, et m\u00f5ne inimese s\u00f5na maksab rohkem, meil on valitud rahvaesindajad, kes meie v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi ehk rohkem kujundavad, aga me ei saa ka alahinnata \u00f5petajate ja \u00f5ppej\u00f5udude rolli. Me k\u00f5ik ehitame iga p\u00e4ev v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi, mille sees me elame ning seal ei tohi olla p\u00f5him\u00f5tteid, et keegi ei tohi sinna panustada v\u00f5i et kellegi vanus on kriteerium, mille alusel panustada.<\/p>\n
Aga t\u00f5epoolest, erimeelsused, just p\u00f5lvkondlikud, on meie \u00fchiskonda sisse kirjutatud. Kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, oli vanakreeka filosoof Aristoteles see, kes \u00fctles, et noorus on hukas, ja sealt peale me k\u00f5ik kordame seda.<\/p>\n
Ka bab\u00fcloonlased talletasid selle.<\/p>\n
Igal juhul on see \u00fcsna universaalne ja see peegeldabki t\u00f5siasja, millest me just r\u00e4\u00e4kisime \u2013 ongi inimlikult keeruline leppida, et see, mis oli minu kasvamise ja kujunemise ajal hea ja \u00f5ige, ei pruugi seda olla juba j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna ajal.<\/p>\n
Ideaalses maailmas, mida esineb v\u00e4ga harva, v\u00f5ikski \u00fchise elu alused kujuneda p\u00f5lvkonna\u00fcleses diskussioonis ja arutelus, et me kuuleksime \u00e4ra nii nooremaid kui ka vanemaid, sest ma kindlasti ei arva, et ainult noortel on \u00f5igus kujundada maailma, milles me elame. See maailm peaks sobima k\u00f5igile, s\u00f5ltumata vanusest.<\/p>\n
Aga mitte ka ainult nendel, kellel on elukogemus?<\/p>\n
Jah, see on j\u00e4llegi \u00fcks \u00fchiskonna mudel. Maailma ajaloos on olnud \u00fchiskondi, kus on v\u00e4ga selgelt j\u00e4etud otsustamis\u00f5igus vanematele, aga see on \u00fchiskonnamudel, mis on j\u00e4\u00e4nud seljataha ja me ei peaks seda taga igatsema, sellep\u00e4rast et sellega k\u00e4isid kaasas ka v\u00e4ga paljud ebameeldivused ja ebamugavused.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105069hf9a5t24.jpg\"\/)
Marek Tamm Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
J\u00f5uame teise suure konfliktsusi tekitava m\u00f5istete paarini \u2013 s\u00f5navabadus ja sallivus. Need on m\u00f5isted, mida pillatakse v\u00e4ga kergek\u00e4eliselt, aga mille tegelikku sisu kas ei taheta tunnistada v\u00f5i ei tuntagi. Kas me saame r\u00e4\u00e4kida s\u00f5navabadusest ja sallivusest kui absoluutsetest v\u00e4\u00e4rtustest v\u00f5i kuhu me siinkohal piirid peame t\u00f5mbama? Kust algavad ja l\u00f5ppevad s\u00f5navabaduse ja sallivuse piirid?<\/p>\n
Need on loomulikult suhtelised m\u00f5isted ja neid saab k\u00e4sitleda laiemas m\u00f5iste kontekstis.<\/p>\n
Minu jaoks ei saa vabadus eksisteerida ilma vastutuseta. Ka s\u00f5navabadus eeldab vastutust. S\u00f5navabaduse all ei peaks m\u00f5istma, et \u00f6elda v\u00f5ib k\u00f5ike, sest see ei ole mitte s\u00f5navabadus, vaid k\u00f5nepidamatus. S\u00f5navabadus eeldab v\u00f5imet vastutada selle eest, mida ma \u00fctlen. See on suhteliselt universaalne ja hea kriteerium, et kui keegi midagi \u00fctleb ja on valmis oma s\u00f5nade eest seisma, nende eest vastutama, siis ta kasutab oma s\u00f5navabadust adekvaatselt.<\/p>\n
Kui keegi kutsub \u00fcles kedagi seina \u00e4\u00e4rde panema, siis peab ta olema selleks ka ise valmis. Julgen v\u00e4ita, et ta tegelikult pole ta selleks valmis, vaid see on lihtsalt bravuuritsemine, teadlik provotseerimine ning see pole avalikus arutelus m\u00f5istlik ega edasiviiv.<\/p>\n
Ka sallivus on suhteline kategooria. Juba kuulus teadusfilosoof Karl Popper nimetas sallivuse paradoksiks seda, kui me sallivust absolutiseerime, siis me h\u00e4vitame sallivuse, sellep\u00e4rast et kui me sallime sallimatut, mille eesm\u00e4rk on kaotada sallivus, siis tulemuseks ongi sallivuse kadumine. Ehk sallivusel on oma piirid, sallivus on ennek\u00f5ike erinevusega toimetulek, teistsuguse aktsepteerimine mingites piirides. Sallivuse edukuse eeldus on see, et ei soovita kedagi j\u00e4tta ilma tema v\u00f5imalusest oma seisukohti v\u00e4ljendada, et kellegi eksistentsi ei seata kahtluse alla, et \u00fcle pea diskussioon on v\u00f5imalik, sest kui me sallime selliseid olukordi, kus soovitakse diskussiooni kaotada v\u00f5i kustutada, siis see ei teeni sallivuse huve.<\/p>\n
Nii et l\u00fchidalt, s\u00f5navabadus ja sallivus on suhtelised m\u00f5isted, \u00e4\u00e4rmiselt vajalikud t\u00e4nap\u00e4eva demokraatliku \u00fchiskonna toimimiseks, aga nad ei toimi vaakumis, vaid ainult koost\u00f6\u00f6s eesk\u00e4tt vastutusega ja v\u00f5imega oma \u00f6eldu eest seista.<\/p>\n
V\u00f5ime me s\u00f5navabaduse juures t\u00f5mmata piiri ka sinna, et see kehtib seni, kuni sellega ei minda teise inimese \u00f5igusi ja vabadusi kuritarvitama?<\/p>\n
See on k\u00f5ige klassikalisem viis s\u00f5navabadust defineerida l\u00e4bi selle, et ei tohi piirata teise \u00f5igust s\u00f5navabadusele, et kui minu s\u00f5navabaduse eelduseks on see, et sina ei saa vabalt r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i pead oma seisukohtadest loobuma minu seisukohtade kasuks, siis see ei ole enam s\u00f5navabadus, vaid see on tsensuur v\u00f5i v\u00e4givald v\u00f5i midagi kolmandat.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime kultuuris\u00f5dadest, kuigi me oleme vestluse jooksul tegelikult juba nende teemadeni j\u00f5udnud, me lihtsalt ei ole neid defineerinud veel kui kultuuris\u00f5du. See t\u00fcli v\u00f5i konflikt, millest meie saade algas, v\u00f5ib vist ka olla defineeritud kui v\u00e4ike kultuuris\u00f5da?<\/p>\n
\u00dchelt poolt on t\u00f5esti tegemist juba ajalooliselt v\u00e4lja kujunenud m\u00f5istega, kuigi see m\u00f5iste pole \u00fcldse mitte nii vana nagu arvatakse. M\u00f5iste kultuuris\u00f5jad on saadud kingituseks Ameerikast 1990. aastatel, kui sotsioloogid t\u00f5id selle k\u00e4ibele kui erialane termin. James Davison Hunter avaldas 1991. aastal raamatu pealkirjaga “Kultuuris\u00f5jad”, kus ta p\u00fc\u00fcdis selle terminiga avada Ameerikas toimuvat, avada sedasama nihet, millest ma r\u00e4\u00e4kisin, teatavat \u00fcleminekut klassikonfliktidelt kultuurikonfliktidele.<\/p>\n
Ta \u00fctleb oma raamatu sissejuhatuses, et vermis selle m\u00f5iste 19. sajandi saksakeelse kulturkampf (kultuuriv\u00f5itlus) eeskujul. Ta on siiamaani seisnud selle m\u00f5iste eest ning see on l\u00e4inud k\u00e4ibele. Kui ma ei eksi, siis eesti keelde ja kultuuriruumi j\u00f5udis termin alles k\u00fcmmekond aastat tagasi, kui SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegi l\u00e4bi mingi suvetuuri kultuuris\u00f5dade loosungi all.<\/p>\n
Minu hinnangul on tegemist v\u00e4ga eba\u00f5nnestunud m\u00f5istega, nagu igasugune s\u00f5jalise kujundikeele \u00fclekandmine \u00fchiskonna, poliitika v\u00f5i kultuuri m\u00f5testamiseks. Pean pigem ohtlikuks, kui me v\u00f5tame militaarsed metafoorid omaks, et hakkamegi isegi ebateadlikult ette kujutama, et meie ideeline vastane on meie vaenlane, kes tuleks likvideerida v\u00f5i neutraliseerida, et kaevame kuidagi kaevame kaevikutesse ja nii edasi.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga j\u00e4tame need s\u00f5jalised terminid sinna, kuhu nad kuuluvad ja katsume \u00fchiskonda m\u00f5testada teiste m\u00f5istete toel. Antud juhul v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida kas v\u00e4\u00e4rtuskonfliktist, sellest, et inimestel on olulised ja l\u00e4hedased erinevad v\u00e4\u00e4rtushoiakud v\u00f5i miks mitte laiemalt maailmavaatelistest erimeelsustest, et me hindame objektiivselt eri arusaame maailmast erinevalt ja peame oluliseks erinevaid asju.<\/p>\n
Taas on see \u00fche demokraatliku \u00fchiskonna tunnus, k\u00fcsimus on, kuidas nende erinevustega toime tulla, et need ei kasvaks \u00fcle kodus\u00f5jaks v\u00f5i kogu \u00fchiskonda polariseerivaks v\u00f5i ka paral\u00fcseerivaks n\u00e4htuseks.<\/p>\n
Siin on j\u00e4lle v\u00e4ga suur roll meedial ja ka poliitikutel. Et nad ei ekspluateeriks neid demokraatlikule \u00fchiskonnale loomuldasa omaseid erinevusi, selleks et neid kuidagi v\u00f5imendada ja veelgi suuremaks ajada. \u00dcks viis seda teha ongi kasutada selliseid metafoore nagu kultuuris\u00f5da.<\/p>\n
Minu \u00fcleskutse on, et me loobuksime sellest s\u00f5nast, sest see on \u00fcks eba\u00f5nnestunud anglitsism, mis on toodud Eesti kultuuri v\u00e4ga teadlikult \u00fche teatava poliitilise agenda edendamiseks. V\u00f5iksime pigem r\u00e4\u00e4kida v\u00e4\u00e4rtuskonfliktidest v\u00f5i maailmavaatelistest erimeelsustest.<\/p>\n
M\u00f5neti v\u00f5iks ju selle ajalugu vaadelda juba kaugemast minevikust, kui tekkis Ameerika \u00dchendriikide kahe partei s\u00fcsteem, mis jagaski maailmavaate alusel konservatiivideks ja liberaalideks.<\/p>\n
Ajalooliselt on tema juured riigi ja kiriku vastasseisus, algne kultuuriv\u00f5itlus leidis aset just sel moel ja see on p\u00e4ris relevantne. Preisi riik hakkas sekulariseerima m\u00f5ningaid olulisi \u00fchiskondlikke institutsioone nagu abielu, kehtestati tsiviilabielu m\u00f5iste, et mitte kirik ei p\u00fchitse abielu, vaid ka riik v\u00f5ib seda teha, kehtestati ka riiklik hariduss\u00fcsteem, et mitte kirik ei taga haridust, vaid riik teeb seda ja nii edasi ja nii edasi.<\/p>\n
Vastasseis oli v\u00e4ga selgelt riigi ja kiriku v\u00f5i ilmaliku ja religioosse maailmavaate vahel ning see ei olnud mitte ainult Saksamaal, vaid tegelikult \u00fcle kogu Euroopa.<\/p>\n
1990. aastate Ameerikas puudutas kultuuris\u00f5da, nagu nad seda ise nimetasid, eesk\u00e4tt abordi\u00f5igust, relvakandmis\u00f5igust, loomulikult homoseksuaalsete inimeste rolli \u00fchiskonnas, rassik\u00fcsimusi ja muid identiteedi- ja v\u00e4\u00e4rtusteemasid. V\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et see poliitiline nihe sotsiaalmajanduslikelt erimeelsustelt s\u00fcmboolsete ja identiteedi erimeelsusteni sai alguse just \u00fcheksak\u00fcmnendate aastat Ameerikast ning on teatava nihkega j\u00f5udnud meieni Eestisse.<\/p>\n
Seda enam peaksime olema v\u00e4ga ettevaatlikud, et me ei m\u00e4ngiks l\u00e4bi v\u00f5\u00f5raid vaidlusi, et me ei impordiks Eestisse Ameerika konflikte, mis on v\u00e4ga erip\u00e4rased, mis viivad ajalooliselt tagasi hoopis kuhugi kodus\u00f5da aegadesse, kahe partei s\u00fcsteemi korraldustesse ja nii edasi. V\u00f5iksime Eestis pidada siiski neid arutelusid ja vaidlusi, mis on Eestile kohased ja mitte importida siia v\u00f5\u00f5raid ideid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105084hccb8t24.jpg\"\/)
Marek Tamm Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
\u00dche n\u00e4itena v\u00e4\u00e4rtuskonfliktist on toodud seda, kuidas Emmanuel Macron \u00fctles m\u00f5ned aastad tagasi, et me ei hakka Prantsusmaal oma ajalugu \u00fcmber kirjutama, me ei eemalda linnaruumist vastuoluliste ajalooliste suurkujude kujusid. Meile on see ka tuttav teema. Kui Vene kultuurikeskusesse sisse astuda, oleks nagu stalinistlikku perioodi maandunud ja teisest k\u00fcljest on meil olnud k\u00fcsimusi bareljeefide osas\u00a0\u2013 kas need kultuuriheerosed, kes on osalenud Eesti inimeste deporteerimises, peaksid olema j\u00e4tkuvalt aukohal ja sellisel moel m\u00e4letatud?<\/p>\n
Minu silmis on v\u00f5itlus monumentide ja s\u00fcmbolitega v\u00e4ga hea n\u00e4ide uuest identiteedi- ja v\u00e4\u00e4rtuspoliitikast. See on taas kord v\u00f5imalus v\u00f5idelda varjudega, selle asemel, et lahendada tegelikke probleeme.<\/p>\n
On loomulikult tegurid, mis aeg-ajalt monumendi konflikti v\u00f5imendavad, antud juhul Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu, mis s\u00e4ttis n\u00f5ukogudeaegsed monumendid taas uude valgusesse, aga minu v\u00e4ide on, et need monumendid ei kujuta Eestile mingisugust tegelikku ohtu, me oleme \u00fchiskonnana nii arenenud, et me suudaksime nendega toime tulla sel moel, et me historiseerime need ja k\u00e4sitleme neid kui ajaloolisi tunnism\u00e4rke ning loobume teatavast fantaasiast kustutada meie avalikus ruumis kogu n\u00f5ukogude p\u00e4rand, sest l\u00f5puks viitavad katsed kaotada k\u00f5ik n\u00f5ukogude s\u00fcmbolid just sellele.<\/p>\n
L\u00f5ppude l\u00f5puks, miks just s\u00fcmbolid, miks mitte k\u00f5ik majad. Kui me k\u00f5rvaldame \u00fchelt stalinistlikult hoonelt sirbi ja vasara, siis see ei muuda seda hoonet v\u00e4hem stalinistlikuks, siis tuleks ju eemaldada kogu hoone. K\u00f5ik saavad aru, et selline m\u00f5tteviis viib absurdi.<\/p>\n
Minu hinnangul on s\u00fcmbolite ja monumentide konflikti l\u00e4te seesama poliitiline soov kasutada \u00e4ra v\u00e4\u00e4rtuskonflikte, mis on \u00fchiskonnas olemas ja mis kuuluvad \u00fchiskonna juurde, selleks et need politiseerida, mobiliseerida oma valijaid, saada valimistel h\u00e4\u00e4li, mitte tegelikust huvist Eesti \u00fchiskonna sisulisi probleeme lahendada.<\/p>\n
Mis aitab meil oma l\u00e4himinevikuga leppida? Mulle tundub, et ainult aeg, sest kui vaadata, kui soosivalt me suhtume m\u00f5isatesse, mis on tegelikult ka eestlaste r\u00f5humise s\u00fcmbol Saksa m\u00f5isnike ajast, siis nendega on meil nostalgilisem ja isegi romantiline side.<\/p>\n
Jah, aeg on \u00fcks viis vastata, aga ma arvan, liiga lihtne viis.<\/p>\n
On oluline, et me uurime seda aega, et me tunneksime seda paremini, et meil oleks v\u00f5imalikult adekvaatne informatsioon selle kohta, mis juhtus, et inimesi ei saaks liiga lihtsalt manipuleerida pooliku v\u00f5i l\u00fcnkliku informatsiooniga \u00fche v\u00f5i teise inimese tegude kohta, arvestamata laiemat pilti.<\/p>\n
Aga mis seal salata, n\u00f5ukogude p\u00e4randi saatus Eesti \u00fchiskonnas s\u00f5ltub v\u00e4ga palju Venemaa arengust. Seni kuni Venemaa p\u00fcsib autokraatse imperialistliku riigina, on meil v\u00e4ga raske n\u00f5ukogude p\u00e4randiga leppida v\u00f5i toime tulla, seda aktualiseeritakse kogu aeg l\u00e4bi erinevate aktsioonide.<\/p>\n
See baltisaksa p\u00e4rand on v\u00e4ga hea n\u00e4ide. Veel paar inimp\u00f5lve tagasi oleks olnud ennekuulmatu, et me v\u00f5tame v\u00f5i peame seda omaks, seda, et m\u00f5isad on meie kultuuri osa v\u00f5i uhkuse allikas. Kui me m\u00f5tleme haritlaste p\u00f5lvkonnale, kes kasvas \u00fcles esimese vabariigi ajal, kahe ilmas\u00f5ja vahel, siis see oli ikkagi v\u00e4ga saksavastane p\u00f5lvkond, Saksa vastasus oli identiteedi nurgakivi. Praegu on Saksamaa meie t\u00e4htsaim liitlane Euroopas ja Saksa kultuurip\u00e4rand Eestis meie uhkuse allikas.<\/p>\n
Mida \u00f6elda inimestele, kellele hakkab n\u00f5ukogude s\u00fcmboolika vastu v\u00f5i kellele ei meeldi teistsuguse seksuaalse s\u00e4ttumuse v\u00f5i nahav\u00e4rviga inimesed ja nii edasi? Ei saa ju lihtsalt \u00f6elda, et harju \u00e4ra, lepi sellega.<\/p>\n
Ma arvan, et nendel inimestel peabki olema \u00f5igus oma erimeelsust v\u00e4ljendada ja me ei tohiks seda halvaks panna. Samas on t\u00f5si, et nad ei saa eeldada, et nad suruvad oma isiklikku eelistust \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonnale peale. Me peame lihtsalt respekteerima erinevusi ja minu meelest on see demokraatia igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6, kuidas elada koos \u00fchiste eesm\u00e4rkide nimel, samas oma erinevusi tunnistades ja tunnustades.<\/p>\n
M\u00f5istan isiklikult suurep\u00e4raselt inimesi, kes v\u00f5ivad eri p\u00f5hjustel olla puudutatud n\u00f5ukogude monumentidest, aga ma arvan, et kui neid monumente adekvaatselt esitada, raamistades neid vajaliku informatsiooniga ja seletades nende t\u00e4hendust ajas ka uutele p\u00f5lvedele, siis sellisel moel on siiski v\u00f5imalik nendega koduneda v\u00f5i nende olemasoluga harjuda.<\/p>\n
Seda enam, et me oleme ju avalikust ruumist \u00e4ra viinud pea k\u00f5ik demonstratiivselt Eesti riigi vastased s\u00fcmbolid. Need, mis on alles j\u00e4\u00e4nud, on valdavalt kas kunstiliselt huvipakkuvad v\u00f5i lihtsalt v\u00f5rdlemisi neutraalsed v\u00f5i marginaalsed. Minu isiklikul hinnangul on neid raske pidada julgeolekohuks v\u00f5i isiklike traumade allikaks.<\/p>\n
Aga see teine pool sellest loetelust?<\/p>\n
Siin on see sama, ma \u00fctleks, empaatiaharjutus. Ma taas kord m\u00f5istan inimesi, kelle jaoks on v\u00e4ga raske leppida ideega, et kaks meest v\u00f5i kaks naist saavad moodustada perekonna, aga tuleks m\u00f5elda, mida v\u00f5tab nende olemasolu minult \u00e4ra v\u00f5i mil moel on nende \u00f5nn ja nende valik mulle kahjulik.<\/p>\n
Arvan, et iga m\u00f5tlev inimene j\u00f5uab \u00fcsna kiiresti j\u00e4reldusele, et minu elu ei tohiks nende \u00f5nn kuidagi kehvemaks muuta. V\u00f5ib-olla l\u00e4bi ratsionaliseeriva hoiaku, mis surub tagaplaanile esmased negatiivsed emotsioonid, on siiski v\u00f5imalik leppida olukorraga, sest l\u00f5puks saame me sisimas aru, et inimestena otsime me k\u00f5ik \u00f5nne. Miks arvata, et minu viis \u00f5nne leida on ainuv\u00f5imalik? Miks keelata teistel v\u00f5imalus \u00f5nne leida eeldusel, et nende \u00f5nneotsing ei kahjusta teisi?<\/p>\n
Meie 1,3 miljonilise rahvaarvu juures peaks olema ettevaatlik v\u00e4\u00e4rtusruumile v\u00e4ga selgepiiriliste seinte ehitamisel, millest need, kes pole meiega, vaid meie vastu, lihtsalt v\u00e4lja l\u00fckata.<\/p>\n
Meie v\u00e4\u00e4rtusruum v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteem on igap\u00e4evaste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemus. Ta ei ole kivisse raiutud, kui ta oleks, siis ta ei oleks v\u00e4\u00e4rtusruum, vaid v\u00e4\u00e4rtusvangla.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu iga\u00fcks meist, kes me avalikkuses s\u00f5na v\u00f5tame, kui me kuulutame \u00fche v\u00f5i teise k\u00e4itumise ainuv\u00f5imalikuks, peaksime endale aru andma, et tegelikult on maailm palju mitmekesisem ja minu vaade on k\u00f5igest \u00fcks perspektiiv maailmale.<\/p>\n
K\u00fcsimus on ikkagi selles, kuidas seda paljusust koos hoida, mitte selles, kuidas taandada paljusus ainulisusele.<\/p>\n
Kui iga\u00fcks m\u00f5tleb j\u00e4rele, siis ta ei taha elada maailmas, kus k\u00f5ik m\u00f5tlevad nii nagu tema. Ka meie enda heaolu s\u00f5ltub sellest, et on erinevad seisukohad. Lihtsalt nende seisukohtade nimel ei tohiks minna v\u00e4givaldseks, r\u00fcndavaks ega solvavaks, vaid tuleks oma erimeelsust lugupidavalt v\u00e4ljendada ning sellisel moel me k\u00f5ik koos \u00fchtse \u00f5nne poole liigumegi.<\/p>\n
Ait\u00e4h saatesse tulemast!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105081hbdd6t24.jpg\"\/)
Merilin P\u00e4rli ja Marek Tamm Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n