S\u00fcgisene Estonia puiestee sumiseb p\u00e4rastl\u00f5unal kiirustavatest autodest ja jalak\u00e4ijatest. Astun hoogsa sammuga sooja p\u00e4ikesepaiste k\u00e4est Estonia kontserdisaali, kus Eesti Riikliku S\u00fcmfooniaorkestri (ERSO) v\u00e4hendatud koosseis alustab dirigent Susanne Blumenthaliga Helmut Lachenmanni teose “\u2026zwei Gef\u00fchle\u2026” proovi. Maja administraator juhatab mind kontserdisaali, lehvitan lavalt s\u00f5bralikult viipavale Indrekule ja teistele orkestrantidele. Oleme kohtumiseks kokku leppinud harjutamisele j\u00e4rgneva aja, mis annab suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse j\u00e4lgida enne intervjuud Indreku rolli ERSO t\u0161ellor\u00fchma kontsertmeistrina. V\u00f5imatu on mitte m\u00e4rgata Indreku oskust kolleegide ja dirigendiga suhelda, \u00fchtviisi lugupidavalt ja soojalt. Prooviaeg m\u00f6\u00f6dub orkestrit\u00f6\u00f6d vaadates ning t\u00e4mbriliselt erinevate karakteritega muusikalisi afekte t\u00e4is helisid kuulates m\u00e4rkamatult ja peagi saamegi Indrekuga tema prooviruumis intervjuuga alustada.<\/p>\n
Kas m\u00e4letad, millal sai t\u0161ellost sinu jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam pill? Su isa eeskujul v\u00f5inuks selleks saada ka ehk viiul?\u00a0<\/p>\n
M\u00e4letan seda v\u00e4ga h\u00e4sti. Minu vanemad on muusikud [ema, Kadri Leivategija on pianist ja H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktor ja isa, Andres Leivategija on olnud samas viiuli\u00f5petaja] ja klassikaline muusika k\u00f5las kodus juba mu v\u00e4ga varases lapsep\u00f5lves. Ma hakkasin seda ka ise varakult kuulama. Vanemad said L\u00e4\u00e4ne-Saksamaalt kingituseks CD-m\u00e4ngija ja palju plaate, mina kuulasin neid hea meelega. Bizet’ ooper “Carmen” oli mul peas ja kui ma l\u00e4ksin esimest korda koos vanematega Vanemuisesse “Carmenit” vaatama, siis oli see minu jaoks p\u00e4ris pidulik s\u00fcndmus. Me k\u00e4isime Vanemuise teatris umbes kord n\u00e4dalas v\u00f5i \u00fcle n\u00e4dala. Lastelavastusi olen ma vaadanud k\u00fcmneid kordi. Muusika s\u00fcstiti mulle sisse v\u00e4ga varakult. Tartus vedas mul v\u00e4ga ka esimese t\u0161ello\u00f5petajaga\u00a0\u2014\u00a0see oli Reet Mets. Arvan, et esimene \u00f5petaja ongi lapsele k\u00f5ige olulisem. Kui tema ei suuda pilli armastama panna, siis ei tule j\u00e4rgmist \u00f5petajat ka.<\/p>\n
Kas m\u00e4letad oma esimest t\u0161ellot?\u00a0<\/p>\n
See oli \u00fcks v\u00e4ike 1\/8-pill, mille mu vanaisa [Ago Russak] oli Tartu Elleri-kooli direktorina hankinud. Sellel oli ilus k\u00f5la. Ma arvan, et k\u00f5la kogemine on see, mis aitab muusikul inspiratsiooni ammutada ja pillim\u00e4nguga aktiivselt tegelda.<\/p>\n
Kas t\u0161ello oli ka su vanemate lemmik? Eesti P\u00e4evalehe “Kultuuribiidi” m\u00e4ngulisti jaoks 2021. aastal valikuid tehes meenutad, et kui sa beebi olid, olevat ema sind sageli magama uinutanud Brahmsi T\u0161ellosonaadiga nr 1,\u00a0e-moll Jacqueline du Pr\u00e9 ja Daniel Barenboimi esituses.<\/p>\n
Ma ei oska seda kindlalt \u00f6elda, vast ikka oli. Ma ei teagi, kas mu vanematel on oma lemmikpill. Kodus klassikalist muusikat kuulates ma just eriti tihti t\u0161ellom\u00e4ngu ei kuula, pigem orkestreid ja pianiste.<\/p>\n
Kas sinust oleks v\u00f5inud saada ka hoopis m\u00f5ne muu elukutse esindaja?<\/p>\n
Kui ma p\u00e4ris aus olen, siis m\u00f5tlesin \u00fcsna p\u00f5hjalikult, enne kui otsustasin Tartu Elleri-nimelisse muusikakooli astuda. Ma olin k\u00e4inud lapsep\u00f5lves mitmetel matemaatikaol\u00fcmpiaadidel, samuti huvitasid mind f\u00fc\u00fcsika ja loodusteadused. Mul on ka praegu mitmeid huvisid. Ent umbes 14-15-aastaselt olin juba \u00fcsna kindel, et ilma t\u0161ellota ma edasi minna ei saa.<\/p>\n
Mis on uue kontserdikava esimeses proovis t\u0161ellor\u00fchma kontsertmeistrile k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse?<\/p>\n
See s\u00f5ltub teosest. \u00dcldjoontes satub t\u00e4iesti uusi v\u00f5i veel m\u00e4ngimata helit\u00f6id j\u00e4rjest harvem ette. Kui see juhtub, on oluline \u00fcheskoos orienteerumine ja koordineeritus orkestrim\u00e4ngijate vahel. Ma valmistan kodus alati oma osa ette nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik ja siis on vaja r\u00fchmaga koos needsamad asjad endale \u00fchiselt selgeks teha. Loomulikult on kontsertmeistri t\u00f6\u00f6ks ka strihhide panek ja aeg-ajalt m\u00f5ne ilusa soolo m\u00e4ngimine \u2014 need on meie t\u00f6\u00f6 r\u00f5\u00f5mud. Hea kontsertmeistri m\u00e4rk on ka see, kui\u00a0 t\u0161ellor\u00fchm sind usaldab ja sinuga koos m\u00e4ngida tahab. Kontsertmeistri kohus on r\u00fchmaga h\u00e4sti toime tulla ja l\u00e4bi saada. Arvan, et kui probleeme lahendades isiklikuks ei minda, siis asjad sujuvad. Mul pole siin [ERSOs] r\u00fchmaga seni \u00fchtegi konflikti olnud. Nad on v\u00e4ga head muusikud ja kenad inimesed, mist\u00f5ttu pole ka olnud p\u00f5hjust.<\/p>\n
Oled t\u00f6\u00f6tanud mitmete k\u00f5rgetasemeliste orkestrite juures. Kas ja kuidas erineb t\u0161ellor\u00fchma kontsertmeistri t\u00f6\u00f6 eri orkestrites?<\/p>\n
Ega see v\u00e4ga palju erinegi. V\u00f5ib-olla on oluline see, et mida parem dirigent seisab orkestri ees, seda lihtsam on kontsertmeistri t\u00f6\u00f6. Siis on v\u00e4ga paljud asjad s\u00f5nadetagi selged ja neid ei ole enam vaja \u00fcle r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Mis on koost\u00f6\u00f6s dirigentide, solistide ja ERSO pillir\u00fchmade kontsertmeistritega olnud sulle k\u00f5ige\u00a0meeldivam ja, teiselt poolt, k\u00f5ige problemaatilisem?<\/p>\n
Ma tulen alati hea meelega ERSO proovi. Meie kollektiiv on v\u00e4ga meeldiv. Ma ei m\u00e4leta, millal oli kollektiivis viimati konfliktne olukord, millest k\u00f5ik teadsid ja r\u00e4\u00e4kisid. M\u00e4ngin paralleelselt ka Saksamaal Bambergis [Bambergi\u00a0S\u00fcmfooniaorkestri t\u0161ellor\u00fchma teise kontsertmeistrina] \u2014 sealne kollektiiv on keerukam ja heas m\u00f5ttes rohkem “suurtest isiksustest” koosnev, kuid sellegipoolest valitseb ka seal hea l\u00e4bisaamine.<\/p>\n
Kas sa v\u00f5rdleksid Bambergi S\u00fcmfooniaorkestrit ja ERSOt? Kas me \u00fcldse saame neid orkestreid mingites kategooriates v\u00f5rrelda?<\/p>\n
Need kollektiivid on siiski erinevad. Bambergis on teistsugused tingimused ja v\u00f5imalused inimesi valida. Kui Bambergis kuulutatakse n\u00e4iteks v\u00e4lja \u00fcks vaba koht puhkpillir\u00fchmas, siis 400 avaldust sellele kohale on t\u00e4iesti tavaline. T\u0161ellor\u00fchma m\u00e4ngija viimasele kohale tuli seal viimati umbes 200 sooviavaldust ja kolm-neli p\u00e4eva l\u00e4heb aega, et kandidaadid l\u00e4bi vaadata. Seega on seal v\u00e4ga palju muusikuid, kelle vahel valida. Meie siinsetes oludes on see praegu unen\u00e4gu. Eestis on palju keerukam v\u00e4ga h\u00e4id m\u00e4ngijaid t\u00f6\u00f6le saada. Kesk-Euroopas k\u00f5rgkooli l\u00f5petanu j\u00e4\u00e4b pigem ikkagi Eestile v\u00f5\u00f5raks ja kui palgatingimused ka ei rahulda, siis ei ole kindel, mis peaks interpreeti siia \u00fcldse meelitama.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida muusikute palkadest ja t\u00f6\u00f6tingimustest Eestis, siis kuidas hindad siinset olukorda, v\u00f5rreldes nn vana Euroopaga?<\/p>\n
Eks see ole mul ikka s\u00fcdamel. Mulle oli \u0161okk, kui ma ERSOs rohkem m\u00e4ngima hakkasin ja kuulsin kord orkestriproovi pausi ajal, kuidas \u00fcks vanem kolleeg \u00fctles, et Selveris on h\u00e4sti, seal saab n\u00fc\u00fcd j\u00e4relmaksuga osta\u2026 See loob \u00fcldise fooni t\u00f6\u00f6tingimustele, ja see on v\u00e4ga kurb. Mul on hea meel, et see teema on praegu \u00fcles v\u00f5etud. ERSO kiituseks pean \u00fctlema, et orkestri juhtkond ja turundus on teinud kitsastes tingimustes v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d. Meil on saalid t\u00e4is. Ka l\u00f5unakontsertidel pole saalis enam sageli vabu kohti. Kurb on aga see, et kui on konkurss mingile kohale orkestris, on pink l\u00fchike. Viimasel ERSO viiulir\u00fchma konkursil osales ainult viis m\u00e4ngijat. Bambergi S\u00fcmfooniaorkestri saal mahutab 1500 kohta ja seeriapiletitega on saalid tavaliselt t\u00e4is. Me reisime selle orkestriga palju \u2014 on tuurid Aasias, USAs, ehk siis orkester on rahvusvaheliselt v\u00e4ga liikuv. Loodan v\u00e4ga, et \u00fchel p\u00e4eval j\u00f5uab ERSO oma rahastusega samuti j\u00e4rje peale.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval ei saa \u00fcle ega \u00fcmber muusikute palga k\u00fcsimusest. Milliseid\u00a0lahendusi sina n\u00e4eksid ja kuidas sa sellesse teemasse suhtud?\u00a0<\/p>\n
Mul on sellele keeruline vastata, kuna see on poliitikute p\u00e4rusmaa. Kui v\u00f5tta puhtalt numbriliselt, siis kultuuri rahastuse osakaal on v\u00f5rreldes 1990-ndatega praegu ligi poole v\u00e4iksem. Palgak\u00fcsimuse teemal tuleb poliitikutelt artikleid, milles esitatakse poolt\u00f5desid, ja see teeb kurvaks. Need on asjad, millega \u00fcritatakse pilti sogasemaks ajada. Ma ei n\u00e4e praegu riigi reaalset tahet olukorda muuta.<\/p>\n
Kes t\u0161ellistidest on olnud l\u00e4bi aegade\u00a0sinu lemmik? Kelle m\u00e4ng on sind k\u00f5ige rohkem lummanud, pannud otsima erilisi k\u00f5lakvaliteete ja tehnilist t\u00e4iuslikkust?<\/p>\n
\u00dcheks mu esimeseks suureks m\u00f5jutajaks oli hiljuti meie seast lahkunud t\u0161ellist Teet J\u00e4rvi. Ta \u00f5petas igal suvel Haapsalu keelpillim\u00e4ngijate festivalil, kus ma k\u00e4isin esimesed k\u00fcmme aastat. Ka minu isa \u00f5petas seal. J\u00e4rvimusikaalsus ja pillik\u00e4sitlus avaldasid mulle suurt m\u00f5ju. Kindlasti ka Jacqueline du Pr\u00e9, kelle Dvo\u0159\u00e1ki T\u0161ellokontserdi esitus on erakordne just t\u00e4mbri m\u00f5ttes. Samuti Mstislav Rostropovit\u0161i m\u00e4ng, tema vene muusika t\u00f5lgendused ja tema universaalsus eri \u017eanrite esitajana. Minu \u00fcheks lemmikuks on kaua aega olnud ka Daniil \u0160afran, kes k\u00fcll kohati kaldub ekstreemsustesse, kuid vaata, kui ilusasti ta m\u00e4ngib Schu\u00adberti “Arpeggione sonaati” [D 821]. Teist nii head salvestust ma ei oskagi selle k\u00f5rvale panna. Lisaks veel Nicolas Alt\u00adstaedt, kes m\u00e4ngib v\u00e4ga h\u00e4sti nii vana kui ka uut muusikat ja kes hiljuti kandis Eestis ette Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri T\u0161ellokontserdi nr 2 “Labyrinths of Life” ning salvestas selle hiljem Bambergi S\u00fcmfooniaorkestriga.<\/p>\n
Kes pedagoogidest, ja mitte ainult t\u0161ello\u00f5petajatest,\u00a0on sind k\u00f5ige rohkem oma eeskujuga m\u00f5jutanud ja mida tooksid tema t\u00f6\u00f6meetoditest esile?<\/p>\n
Kindlasti Reet Mets, kes oma kannatlikkuse ja emaliku hoolega mind alguses kasvatas ja andis olulise t\u00f5uke t\u0161ellom\u00e4nguga j\u00e4tkata. Hiljem, kui M\u00fcnchenis \u00f5ppisin, oli selleks Wen-Sinn Yang, kelle \u00f5pilane ma olin ligi kaheksa aastat. Samal ajal puutusin ma palju kokku Natalja Gutmaniga, kelle juures \u00f5ppisin \u00fche aasta. V\u00e4ga olulised olid mulle veel Ana Chuma\u00adchenco tunnid. Ja minu kammermuusika \u00f5ppej\u00f5ud Eliso Virsaladze, kes on v\u00e4ga tuntud pianist, on mind oma ranguse ja teksti t\u00e4psusega palju m\u00f5jutanud.<\/p>\n
Milline oled sa ise pedagoogina?<\/p>\n
Seda on parem k\u00fcsida minu \u00f5pilastelt. Ma arvan, et olen omamoodi n\u00f5udlik ja \u00fcsna kannatlik, aga taustal on kogu aeg ka v\u00e4ikene k\u00e4rsitus.<\/p>\n
Kui v\u00f5rdled interpreedi ja \u00f5ppej\u00f5u tegevust, siis kas tunned ennast m\u00f5lemas rollis \u00fchtviisi kindlalt?<\/p>\n
Kui ma olen ise laval, siis s\u00f5ltub suurem osa minust. Kui mu \u00f5pilane on laval ja m\u00e4ngib eksamil, siis ma pean v\u00e4ga hoolega kontrollima, et j\u00e4\u00e4ksin rahulikuks. Mul on oma \u00f5pilase eksamit kuulata palju raskem, kui ise m\u00e4ngida. \u00d5ppej\u00f5una peame oma \u00f5pilasi ja tulevasi kolleege tehniliselt ja muusikaliselt harima ning \u00fchtlasi ka inspireerima.<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd, kui tunned muusiku elukutse plusse ja miinuseid, teeksid mingeid teistsuguseid eluvalikuid?<\/p>\n
Mulle on elu praktiline ja vaimne pool v\u00f5rdselt t\u00e4htsad. N\u00fc\u00fcd, kui ma tean, milline on muusiku elukutse olmeline pool, ei ole ma kindel, et julgeksin seda riski v\u00f5tta. Ent mul on olnud v\u00e4ga palju \u00f5nne: ma sattusin \u00f5ppima M\u00fcnchenisse v\u00e4ga hea \u00f5ppej\u00f5u juurde ja olen oma karj\u00e4\u00e4ri t\u00e4pselt sellisena \u00fcles ehitanud, nagu ma unistasin.<\/p>\n
Mida sa soovitaksid praegustele noortele interpreetidele, kes on \u00f5pingutega alles poolel teel?<\/p>\n
\u00d5pilastena ei kujuta me ette, et hiljem on meil v\u00e4ga v\u00e4he aega. Seda v\u00e4\u00e4rtuslikku aega tasub kasutada eripalgelise repertuaari omandamisele, andes endale samas aru, et \u00f5petaja tugi ei j\u00e4\u00e4 meiega l\u00f5pmatuseni; mingil hetkel peame saavutama iseseisvuse, \u00f5ppima ennast ise anal\u00fc\u00fcsima ja edasi aita\u00adma. Hea \u00f5petaja j\u00e4tab \u00f5pilase j\u00e4rjest rohkem omapead ja oskab teda selleks muutuseks ette valmistada.<\/p>\n
Millise t\u0161elloga seotud unistuse t\u00e4itumine seisab sul alles ees? Millest unistab Indrek Leivategija praegu?<\/p>\n
Ma unistan sellest, et suudaksin kord esitada k\u00f5ik Bachi soolos\u00fcidid. Olen tegelnud sellega p\u00e4ris kaua, aga laste k\u00f5rvalt on olnud v\u00e4ga v\u00e4he aega. Ent see projekt on siiski pooleli ja kindlasti realiseerub kunagi!<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00fcgisene Estonia puiestee sumiseb p\u00e4rastl\u00f5unal kiirustavatest autodest ja jalak\u00e4ijatest. Astun hoogsa sammuga sooja p\u00e4ikesepaiste k\u00e4est Estonia kontserdisaali, kus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53290,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,175,34,36,27038,140,144,27037,27036],"class_list":{"0":"post-53289","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-erso","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-indrek-leivategija","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-muusika","18":"tag-tsellist","19":"tag-tsello"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115633045045395720","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53289\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}