![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/Sirp-35_0011__art_r2-255x255.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Vahur P\u00e4hnapuu, Siis j\u00e4\u00e4b ka p\u00e4evat\u00f5us. Toimetanud Katrin Raid. EKSA, 2024. 208\u00a0lk.<\/p>\n
L\u00e4bi aegade on loodud emadest ilusaid laule ja kirjutatud luuletusi. Muidugi! Lydia Koidula \u201eEma s\u00fcda\u201c algab s\u00f5nadega, mida minu k\u00fcla t\u00e4dikesed kord k\u00f5ik peast laulda oskasid: \u201e\u00dcks paigake siin ilmas on,\u00a0\/ kus varjul truudus, arm ja \u00f5nn;\u00a0\/ k\u00f5ik, mis nii harv siin ilma peal,\u00a0\/ on pelgupaiga leidnud seal.\u201c Seda laulu lauldi alati ka emade matustel.<\/p>\n
Aga emalaulud ei kuulu sugugi ainult minevikku. Kas\u00a0v\u00f5i 2025.\u00a0aasta Eurovisioni lauluv\u00f5istlusel esindas Prantsusmaad Louane\u2019i \u201eMaman\u201c, kus lauljatar jutustab kaunis muusikalises vormis v\u00e4ga isiklikku lugu: tema ema on hiljuti surnud ning ta ei tea veel, kuidas oma kaotusvaluga toime tulla v\u00f5i kas see \u00fcldse on v\u00f5imalik. Midagi sellesarnast teeb Vahur P\u00e4hnapuugi oma 2024.\u00a0aastal v\u00e4lja antud romaanis \u201eSiis j\u00e4\u00e4b ka p\u00e4evat\u00f5us\u201c. Omamoodi on seegi teos armastuskiri emale, keda enam ei ole. \u00dchtlasi kannustab autorit soov panna \u201eelavate s\u00f5nadega kirja\u201c ema lugu. Ja elavaks see lugu saab!<\/p>\n
Romaan algab 1979.\u00a0aastaga, kui ema nelja-aastase poisikese Raadi aiandi peenarde vahelt t\u00f6\u00f6hobuse selga t\u00f5stab, ja l\u00f5peb 2023.\u00a0aasta kevadel, varsti p\u00e4rast ema surma. Nende neljak\u00fcmne kolme aasta sisse j\u00e4\u00e4b aga oi-kui-palju, kuigi inimelu tundub l\u00f5puks l\u00fchike ja kiirelt m\u00f6\u00f6duv.<\/p>\n
Teos on h\u00e4sti komponeeritud, koosnedes k\u00fcmnest peat\u00fckist, mis k\u00f5ik avavad mingil moel minajutustaja ema elu eri tahke. \u00dchtlasi on see ka minajutustaja lapsep\u00f5lve lugu, r\u00e4\u00e4gib Tartu k\u00fclje all Raadil asunud aiandussovhoosist ja selle t\u00f6\u00f6listest. Lugeja tutvub nii minajutustaja ema kui\u00a0ka ema otsese \u00fclemuse proua Taubega, vanapoisist autojuhi Reinu ja agronoom Lembituga. Lisaks veel liikuvam \u201ekontingent\u201c, nagu tollal \u00f6eldi: juhut\u00f6\u00f6lised, p\u00e4evilised, \u201eturuvarblased\u201c, keda koristust\u00f6\u00f6de hooajal igal hommikul linnast kohale veetakse. Linn seostub tehaste ja vabrikutega, juuksurisalongide ja kingsepat\u00f6\u00f6kodadega. T\u00e4nap\u00e4eval k\u00e4iakse ju enamasti maalt linna t\u00f6\u00f6le, mitte vastupidi, \u201eP\u00e4evat\u00f5usus\u201c k\u00e4iakse aga linnast maale, Sootaga aiandussovhoosi p\u00f5ldudele. Oma linnakorterist k\u00e4ib samamoodi maat\u00f6\u00f6l ka minajutustaja ema. Kevadest s\u00fcgiseni k\u00fc\u00fcrutab ta kannatlikult peenarde ja p\u00f5\u00f5saste vahel, k\u00fcll l\u00f5ikab rabarberivarsi (ikka tonnide viisi!), k\u00fcll korjab maasikaid, k\u00fcll s\u00f5straid (samuti tonnide kaupa), k\u00f5ik see toodang l\u00e4heb kas otse linna m\u00fc\u00fcgile v\u00f5i sealsamas k\u00f5rval asuvasse konservitehasesse.<\/p>\n
Kogu niisugune majandusmudel on n\u00fc\u00fcd juba unustatud ja eksootiline. Pigem meenutab see m\u00f5isaaega kui t\u00e4nap\u00e4eva p\u00f5llumajandustootmist. T\u00f6\u00f6v\u00e4gi on suur ja kirju, t\u00f6\u00f6tajate \u00fcle valvavad kubjastena p\u00f5llubrigadirid, nende \u00fcle m\u00f5isavalitsejana osakonnajuhataja ja kusagil kabinetis istub ka m\u00f5isnik-direktor. M\u00f5isaajast eristab t\u00f6\u00f6d Raadi aiandis aga see suhteline heaolu, mida need XX\u00a0sajandi teise poole \u201emoonakad\u201c oma t\u00f6\u00f6 eest endale lubada v\u00f5ivad. Hoolsa marjakorjajana (oma nobeduse ja kannatlikkusega paistab ta teiste seas silma) suudab see ema-kangelane (nii kirjanduslikus kui\u00a0ka elulises m\u00f5ttes!) lihtt\u00f6\u00f6ga oma pere \u00e4ra majandada, pojad suureks kasvatada, ilma et need peaksid t\u00f5sist kitsikust v\u00f5i puudust tundma. Veel \u00fcks eksootiline aspekt t\u00e4nap\u00e4eva lugejale: see on majanduslikult egalitaarne ja l\u00f5puks nii v\u00e4hen\u00f5udlik maailm. T\u00f6\u00f6 riigi\u00adaiandis n\u00e4ib ometi olevat kergem kui t\u00e4nap\u00e4eva efektiivsusn\u00f5udele allutatud marjataludes. Maasikakorjamisvankreid, neid pealtn\u00e4ha humaanseid (lamav t\u00f6\u00f6 ju!), aga tegelikult p\u00f5rguliku sunni ja r\u00fctmi masinaid pole veel leiutatud, v\u00f5i kui on (Ameerikas?), siis pole sotsialistlik p\u00f5llumajandus neid veel juurutada j\u00f5udnud. T\u00f6\u00f6, mida ema \u201eP\u00e4evat\u00f5usus\u201c nurisemata teeb, pole k\u00fcll kerge, aga ei tundu ka \u00fclearu raske. Lapsedki l\u00f6\u00f6vad seal kaasa, nagu tol ajal kombeks oli.<\/p>\n
Muidugi tuleb arvestada, et tegemist on lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusega, aiandit\u00f6\u00f6 seostub seal pigem suvevaheaja r\u00f5\u00f5mude kui argielu raskustega. K\u00f5iki neid p\u00f5llut\u00f6id ja m\u00e4lestusi emast katab raamatus enamasti helge suvine sinitaevas (kontrastiks punased maasika- ja s\u00f5strakuhilad), pildid ja stseenid selle all on tihti edasi antud nii eredalt, et tahaks kohe sinna vaatama minna, kah oma suus seda suvist marjamaitset tunda, aga siis tuleb meelde, et k\u00f5ike seda pole enam olemas. Pole jutustaja ema, pole kogu seda maailma, see k\u00f5ik on kadunud k\u00e4ttesaamatusse. \u201eP\u00e4evat\u00f5us\u201c on ikkagi leinaraamat. Korraks \u00e4ratatakse see k\u00f5ik veel ellu, mitte k\u00fcll t\u00f5eliselt, aga s\u00f5nades, et sellega siis l\u00f5plikult h\u00fcvasti j\u00e4tta. Naeratus l\u00e4bi pisarate.<\/p>\n
Mineviku ellu\u00e4ratamine ei piirdu teoses vaid kadunud Raadi aiandiga\u00a0\u2013 kirjeldatakse ka omaaegset linna, teoses vuravad veel ringi Moskvit\u0161id ja Volgad, Tartu on vana, hall, vaene, Vene-aegne. Kirjeldatakse tube, elamuid, p\u00e4evi, lapse\u00adp\u00f5lveaastaid ja katsutakse sukelduda ka aega enne ennast, ema V\u00e4rska kandi lapsep\u00f5lve, p\u00e4ritollu, eluk\u00e4iku. Ema ongi kogu selle ajajutustuse keskpunkt, t\u00e4henduseandja. Tema kuju annab raamatule selle intensiivsuse ja neis peat\u00fckkides, kus temast v\u00e4hem juttu on, see intensiivsus ka nagu lahtub veidi. Raamatut kannab ikkagi \u00fcks peamine eesm\u00e4rk: anda s\u00f5na ja h\u00e4\u00e4l kadunud emale ning tema kadunud, juba veidrale maailmale. N\u00e4idata, et temagi oli k\u00f5igest hoolimata\u00a0\u2013 \u00f5nnelik!<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on need Raadi viljakad p\u00f5llud t\u00e4is ehitatud ilusaid ja v\u00e4hem ilusaid majakarpe, mille aedades surisevad mururobotid. 1980ndatel laiutas seal k\u00f5rge okastraataed, mis lahutas selle maailma tollele ajale nii iseloomulikult kaheks: \u00fchel pool traati olid suured kapsa-, kurgi- ja maasikap\u00f5llud, kus t\u00f6\u00f6tasid enamasti naised, teisel pool aga kasarmud, s\u00f5durid ja pommituslennukid, mis sageli unnates \u00fcle maasikap\u00f5ldude lendasid. Traataias olid augud ja s\u00f5durid kippusid l\u00e4bi nende aiandisse marjavargile, nende (ja samuti linnast tulnud \u201ehuviliste\u201c) peletamiseks oli palgatud valvur. Need paralleelmaailmad kuulusid siiski \u00fchte s\u00fcsteemi ja said kuidagimoodi koos eksisteeritud. Too aiatagune, militaarne, k\u00f5mises hirmutavana selle teise, id\u00fcllilise, marjamaitselise kohal. Kuid ometi, miski nagu varjas ja kaitses.<\/p>\n
\u201eJah, Raadi oli hea aeg ja ruum. Usun, et olime seal kui varju all\u201c (lk\u00a0202). Nii paradoksaalne kui see ka pole, aga seal Raadi taeva all, kus s\u00f5jalennukid \u00fcle rohivate naiste upakil tagumike lendasid, tuntakse end kindlalt, nagu kataks seda taevast ilmatu suur v\u00f5rk v\u00f5i kuppel. Mis see on? Ema l\u00e4hedus? Tema kindel, vankumatu, alatine kohalolek. Kas nii kindlaid inimesi ongi enam olemas? Loodame, et ikka on. V\u00e4hemalt emade seas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vahur P\u00e4hnapuu, Siis j\u00e4\u00e4b ka p\u00e4evat\u00f5us. Toimetanud Katrin Raid. EKSA, 2024. 208\u00a0lk. L\u00e4bi aegade on loodud emadest ilusaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5360,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,4500,173,34,36,140,249],"class_list":{"0":"post-5359","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-elulood","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-tartu"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5359"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5359\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}