![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3106257he122t24.jpg\"\/)
Eeva M\u00e4gi Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nSa tulid just v\u00e4rskelt Itaaliast, kus sinu film “Mo Papa” oli Torino filmifestivali p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammis. Kuidas l\u00e4ks?<\/p>\n
V\u00e4ga h\u00e4sti. Itaalia publik oli kuidagi palju…<\/p>\n
… elavam kui P\u00d6FF-i publik?<\/p>\n
Ei, mitte seda, lihtsalt see ongi tavaline, et mida rohkem p\u00f5hjapoole, siis seda v\u00e4hem inimesed tahavad p\u00e4rast filmi k\u00fcsimusi k\u00fcsida, aga Itaalias k\u00fcsiti v\u00e4ga palju, mis oli tore kogemus. Seega sain tagasisidet publiku k\u00e4est selle kaudu, mida nad k\u00fcsivad.<\/p>\n
See oli sul n\u00fc\u00fcd teine kogemus koos publikuga filmi vaadata, P\u00d6FF-il oli “Mo Papa” maailma esilinastus. Kas sa olid Itaalias seansil kohal?<\/p>\n
Jah, ma olen alati kohal, kui on v\u00e4hegi v\u00f5imalik. “Mo Papa” filmiga on selline veider asi, et v\u00f5ib-olla ma ise lihtsalt hingan peategelase Eugeniga kaasa, aga mulle tundub, et publik on ka kuidagi h\u00e4sti vaikne ja k\u00f5ik hingavad samas r\u00fctmis. See on \u00fclitore n\u00e4htus.<\/p>\n
\u00dcllataval kombel oli v\u00e4ga palju rahvast kinosaalis, mul on alati hirm, et \u00e4kki on v\u00e4he, kui v\u00e4lismaa festivalil film v\u00e4lja tuleb, aga seal on \u00fcldse v\u00e4ga suur kinohuvi inimestel. Oli eri vanustes inimesi ja k\u00f5ik vaikselt hingasid samas r\u00fctmis kaasa.<\/p>\n
Itaalias tegid sa “Mo Papa” jaoks rahvusvaheliste filmifestivalide ukse lahti, kas n\u00fc\u00fcd l\u00e4hiajal saad veel selle filmiga m\u00f6\u00f6da maailma tiirutada?<\/p>\n
Ma loodan, et saan veel tiirutada, aga ma veel ei tea seda t\u00e4pselt. Peab ootama veel natukene.<\/p>\n
L\u00e4hiaja k\u00f5ige suurem proovikivi saab olema detsembris algav kodumaine kinolevi. Kui selles vaates korra tagasi vaatame, siis kuidas “Mo Mammaga” kinodes l\u00e4ks? Kas t\u00e4itis ootused v\u00f5i pigem j\u00e4i allapoole ootusi?<\/p>\n
“Mo Mammaga” oli huvitav see, et kuna see oli esimene t\u00e4ispikk m\u00e4ngufilm, millega me v\u00e4lja tulime, siis mul puudus igasugune kinolevi kogemus, ma ei osanud midagi oodata ja v\u00f5in rahuliku s\u00fcdamega \u00f6elda, et t\u00e4itis ootused (naerdes).<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on ootused k\u00f5rgemad?<\/p>\n
Jah, n\u00fc\u00fcd oleme ise k\u00f5ik produtseerinud ja kogu kadalipu l\u00e4bi k\u00e4inud, seega teame, kui keeruline kinolevi on ja kui raske on saada publik kinno. M\u00f5nes m\u00f5ttes on mul n\u00fc\u00fcd natukene hirm k\u00fcll, kuidas l\u00e4heb, sest tahaks, et film j\u00f5uaks rahvani.<\/p>\n
“Mo Papa” on film, mis k\u00f5netab v\u00e4ga palju publikut, ta ei ole \u00fcldini arthouse… Samas, arthouse ei t\u00e4henda tingimata seda, et film ei v\u00f5iks olla midagi, mis publikule meeldib. Ma arvan, et “Mo Papa” k\u00f5netab k\u00fcll publikut ja on v\u00e4ga universaalne lugu. Julgustan publikut kinno tulema!<\/p>\n
Kas sel korral olete kinolevi jaoks mingit teised trikid v\u00e4lja m\u00f5elnud, olete valinud mingi uue meetodi?<\/p>\n
Me n\u00e4eme lihtsalt v\u00e4ga palju rohkem vaeva. Oleme kaasanud turundusspetsialisti, Liine J\u00e4nes t\u00f6\u00f6tab meiega koos, ta on t\u00e4iesti uskumatu talent selles vallas, kuidas ta panustab ja kui loominguliselt ta turundusest m\u00f5tleb. Meil on v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6 temaga ja loodan, et l\u00e4heb h\u00e4sti.<\/p>\n
Samas on alati v\u00e4ga ebam\u00e4\u00e4rane, kuidas hakkab kinodes minema. Eesti ajakirjanikud saavad siin suure t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha, sest mul on v\u00e4ga kahju, kui film esilinastub ja j\u00e4rgmine p\u00e4ev tuleb laastav artikkel… Eesti filmidel ei ole nii lihtne turul olla ja kui tuleb laastav artikkel, siis see t\u00f5mbab kohe vaatajanumbrid alla. Peab hoidma oma autoreid.<\/p>\n
Kas sa kardad seda kriitikat?<\/p>\n
Ma ei karda kriitikat isiklikult, sest ma olen tegelenud sellega palju, aga mul on kahju, kui kriitika m\u00f5jutab publikut ja nad ise n\u00e4gemata otsustavad \u00e4ra, et filmi polegi vaja vaadata.<\/p>\n
\u00dctlesid, et “Mo Papa” on universaalne ja v\u00f5iks k\u00f5netada paljusid inimesi, aga ma arvan, et kommertskino k\u00f5rval m\u00f5jub ta paljude jaoks ikkagi eksperimentaalsemana. Mis sa arvad, kas meie t\u00e4nases monopoliseerunud kinoturu olukorras on selliste v\u00e4iksematel filmidel raske oma kohta leida ja v\u00e4lja paista?<\/p>\n
Muidugi on, n\u00fc\u00fcd on k\u00fcll tehtud kokkuleppeid, et peab pakkuma ka teistele Eesti filmidele m\u00f5istlikumaid kinoaegu ja hoidma pikemalt kinolevis, aga see on ikkagi v\u00e4ga keeruline. Apollo on n-\u00f6 p\u00f5hikino ja kui ei suuda paari esimese n\u00e4dalaga inimesi kinno tuua, siis film v\u00f5etakse lihtsalt maha. Eesti kinoturul palju rohkem v\u00f5imalusi pole.<\/p>\n
Eeva M\u00e4gi Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Siis on v\u00f5imalus minna rahvamajade tuurile. Kas sa seda teed?<\/p>\n
Ikka teen, mulle on rahvamajad alati meeldinud. See on muidugi v\u00f5imalus, seda on lihtne naljana \u00f6elda, et mine rahvamajade tuurile, aga kui suuremates kinodes on filmi n\u00e4itamise v\u00f5imalus monopoli poolt \u00e4ra v\u00f5etud, siis on ikkagi \u00e4\u00e4retult raske filmiga inimesteni j\u00f5uda.<\/p>\n
Kui olulist rolli “Mo Papa” juures ka majanduslikult sinu jaoks kinolevi t\u00e4hendab? Kui inimesed kinno ei tule, siis vorsti leiva peale ei tule ja j\u00e4\u00e4b isegi leibki ostmata?<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b jah.<\/p>\n
Oled ka “Mo Papa” produtsent, seega k\u00f5igepealt maksad teistele palga ja ise oled selles nimekirjas viimane?<\/p>\n
Ma ei ole siani \u00fchegi Mo-filmi eest palka saanud. Oleme kultuurkapitalist saanud j\u00e4reltootmiseks toetusi, aga enne filmiv\u00f5tteid ei ole saanud riiklikke toetusi. Filmitegemine on aga v\u00e4ga kallis ja olen neid suures osas oma rahadega teinud. \u00d5nneks on olnud ka metseene, m\u00f5ned \u00e4rimehed on aidanud, mis on olnud suureks abiks.<\/p>\n
Oma rahade filmide tegemisega v\u00e4ga pikalt v\u00e4lja ei vea? J\u00e4rgmist k\u00fcmmet filmi oma rahadega ei tee?<\/p>\n
V\u00e4ga pikalt veab tegelikult v\u00e4lja, tuleb leidlik olla, aga see ei ole majanduslikult j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n
Samas mine tea, \u00e4kki hakkab n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti minema… Ma v\u00f5tan seda ikkagi kui loomingulist investeeringut.<\/p>\n
Selles kontekstis peab k\u00fcsima, et kas sa t\u00f6\u00f6tad praegu veel ka vandeadvokaadina? Kuidas sa end filminduse ja juura vahel jagad?<\/p>\n
99 protsenti ajast l\u00e4heb filmidele ja \u00fcks protsent juurale, sest olen viimase kahe aasta jooksul teinud neli t\u00e4ispikka filmi, kaks on valmis ja kaks on j\u00e4reltootmises. Keskmine re\u017eiss\u00f6\u00f6r teeb \u00fche t\u00e4ispika filmi seitsme aasta jooksul\u2026<\/p>\n
Filmi tegemine v\u00f5tab v\u00e4ga palju aega ja n\u00f5uab p\u00fchendumist, juuraga tegelen nii palju, kui j\u00f5uan, aga natukene filmide k\u00f5rval ikka teen. Peamiselt k\u00fcll autori\u00f5iguste valdkonnas, perekonna\u00f5igusest ei ole k\u00fcll t\u00e4iesti loobunud, aga nii palju sellega igap\u00e4evaselt ei tegele.<\/p>\n
Praegu on vahekord 99 protsenti filmile ja \u00fcks protsent juurale, aga sellest \u00fchest protsendist sa pole valmis loobuma?<\/p>\n
Jah, sest sellel \u00fchel protsendil on v\u00e4ga suured eelised.<\/p>\n
Kui liigume l\u00e4hemale sinu v\u00e4rskele filmile “Mo Papa”, siis mina nimetasin seda korra eksperimentaalseks filmiks, sina t\u00f5id sisse arthouse’i m\u00f5iste, aga kuidas sa seda ise liigitaksid?<\/p>\n
Draama, klassikaline draama. Raske on enam aru saada, mis on eksperimentaalfilm v\u00f5i arthouse, sest kas see, kui film on toodetud teistsugusel viisil kui klassikaline filmitootmine, kus on eelnenud pikk protsess \u2013 pikalt arendatud stsenaarium, v\u00f5tte-eelne periood, v\u00f5te v\u00e4ga planeeritud \u2013, siis kas sellisel viisil ei ole v\u00f5imalik eksperimentaalset filmi teha? Milles seisneb eksperimentaalsus? “Mo Papa” on \u00fcpris klassikalise loostruktuuriga ning minu jaoks pigem klassikaline draama.<\/p>\n
M\u00f5tlen, et minu jaoks oleks praegusel hetkel hoopis eksperiment teha film nii, kus k\u00f5ik oleks eelnevalt planeeritud. Teades n\u00fc\u00fcd, kui palju on v\u00f5imalik elul, juhusel ja jumalikel impulssidel filmi suunata ja lavastada, siis oleks t\u00f5eline eksperiment stsenaarium kirjutada ja plaan teha. Kui taastatakse eksperimentaalfilmide rahastamise voor, siis peaksin minema kindla plaani ja pikalt arendatud stsenaariumiga filmile raha k\u00fcsima.<\/p>\n
Oled karj\u00e4\u00e4ri jooksul teinud juba v\u00e4ga erinevaid filme, kas sa tunned, et oled nende k\u00fcmmekonna aasta jooksul ka ise palju muutunud? Kas need sinu karj\u00e4\u00e4rile aluse pannud metadokumentaalid “Lembri Uudu” ja “S\u00fcda S\u00f5rve S\u00e4\u00e4res” on sinu jaoks juba eilne p\u00e4ev?<\/p>\n
Ei ole \u00fcldse eilne p\u00e4ev. Ma tunnen tegelikult, et “Lembri Uudu” ja “S\u00fcda S\u00f5rve S\u00e4\u00e4res” saidki tehtud sarnase loomingulise vabaduse ja impulsi pinnalt. Selle vabaduse andis juba tol korral see, et need dokumentaalfilmid on lavastatud koos juhuse, kaose ja eluga. Palju oli impulsse, mis tulid minu unen\u00e4gudest v\u00f5i sellest, kuidas inimesed on ise kaamerat n\u00e4hes reageerinud.\u00a0<\/p>\n
Vahepealsed l\u00fchim\u00e4ngufilmid, mis ma tegin, l\u00e4ksid klassikalist rada pidi, k\u00f5ik oli h\u00e4sti planeeritud. Olen n\u00fc\u00fcd \u00f5nnelik, et need eitavad rahastusotsused on suunanud mind tagasi selle sama meetodi juurde, mida ma kasutasin l\u00fchidokumentaalide puhul.<\/p>\n
\u00d5igemini, ma ei nimetaks seda tegelikult meetodiks, vaid l\u00e4bi kaose liikumiseks v\u00f5i kaosest l\u00e4bi murdmiseks ei saa olla meetodi. Selleks, et luua korda ja hakata lugu jutustama, peab k\u00f5igepealt olema \u00fcrgkaos. Korda ei ole v\u00f5imalik luua, kui ei ole kaost. Kaos on k\u00f5ige loomingulisem n\u00e4htus \u00fcldse.<\/p>\n
Selle t\u00f5demuseni sa oled j\u00f5udnud aegamisi v\u00f5i see arusaam kaose viljakusest on sul alati olnud?<\/p>\n
Ma arvan, et n\u00fc\u00fcd on tekkinud arusaam, et nii ongi. Usun, et l\u00e4bi \u00fcrgkaose m\u00fc\u00fcdi jutustamise oskus on autoritel loomulikult sees, aga kahjuks kaotatakse see v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra. Seet\u00f5ttu ongi kahju, et \u00e4sja filmikooli l\u00f5petanud autorid peavad minema produktsioonifirmade alla, et filmi luua. M\u00f5nes m\u00f5ttes rahastuss\u00fcsteem n\u00f5uab seda, sest kui tahta l\u00fchifilmile raha k\u00fcsida, siis peab olema produtsent, kes eelistatult peab olema kogenud produktsioonifirma all. Juba see tekitab olukorra, kus minnakse klassikalise filmitootmise masinav\u00e4rki.<\/p>\n
Kaos kaotatakse sealt kohe \u00e4ra, selle t\u00e4he all, et kui on suured rahad m\u00e4ngus, siis peab olema k\u00f5ik planeeritud. Tegelikult ei pea. Paljud kogenud re\u017eiss\u00f6\u00f6rid ei tea isegi, mis tunne on l\u00e4bi kaose luua, sest neil puudub see kogemus, see tundub neile v\u00f5imatu.<\/p>\n
Viimane kord, kui me saime “Libahundile” eituse, siis ma selgitasin v\u00e4ga pikalt seda, mis on jumalik impulss, kuidas see on midagi sellist, mida ei saa s\u00f5nadesse panna ega kindlalt otsida, vaid peab olema kaos ja elama-taluma seda kaost, kuni \u00fchel hetkel ootamatult s\u00fcnnib maagia. See on jumalik impulss, mille saabumisel teab kogu filmimeeskond, mida me teeme ning s\u00fcnnib stseen, mida poleks mitte kunagi varem ise suutnud kirja panna v\u00f5i v\u00e4lja m\u00f5elda. Selleks peab olema kaos.<\/p>\n
Selle peale k\u00fcsis \u00fcks hindamiskomisjoni liige mult, et miks sa ikkagi ei kirjuta stsenaariumi lihtsalt tagataskusse, et kui sul filmiv\u00f5ttel on pea t\u00fchi, siis saad selle taskust v\u00e4lja v\u00f5tta. Ma m\u00f5istsin, et ta ei saanud absoluutselt aru, mida olin just selgitanud… Isegi kui stsenaarium on, siis see ei saa kunagi olla tagataskusse kirjutatud.\u00a0Kui luua l\u00e4bi \u00fcrgkaose nii, et stsenaarium on pidevalt kogu meeskonnal peas muutumises, siis ei ole mingit vajadust hakata seda tagataskust v\u00e4lja v\u00f5tma. Sellest ei saada aru, kui pole ise kogenud. V\u00e4hesed s\u00fcnnivad ilma stsenaarium tagataskus.<\/p>\n
Kaose motiivist oleme r\u00e4\u00e4kinud, aga sinu t\u00e4ispikki m\u00e4ngufilme on alati defitsiit v\u00f5i puudus ka defineerinud. Sinu esimene t\u00e4ispikk m\u00e4ngufilm “Mo Mamma” s\u00fcndis ka sellest, et “Libahunt” ei saanud raha, eksole?<\/p>\n
Jah, need k\u00f5ik on s\u00fcndinud p\u00e4rast “Libahundi” eitusi. Aga ma ei \u00fctleks, et need on s\u00fcndinud eituste p\u00e4rast… Jah, v\u00f5ib-olla, kui oleks saanud mingil hetkel “Libahundile” raha, siis oleksime teinud seda filmi, aga me ei ole meelega teinud m\u00f5nd filmi selle p\u00e4rast, et tuli Eesti Filmi Instituudi rahastuse eitus.<\/p>\n
Film on minu v\u00e4ljendusviis. Tsiteerides Jospeh Campbelli, siis film on minu jaoks universumi laul, muusika, mis on nii s\u00fcgavale \u00fchisteadvusse p\u00f5imunud, et me tantsime selle j\u00e4rgi isegi siis, kui ei oska viisile nime anda. Film on minu s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide \u00fclemheli, see on miski, mida ei saa eitada ega tuleriidal \u00e4ra p\u00f5letada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3106236h1383t24.jpg\"\/)
Eeva M\u00e4gi Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Sa r\u00e4\u00e4gid sellest nii innustavalt, et justkui v\u00f5ikski luua eituse saanud inimeste tugir\u00fchma, kus nad k\u00f5ik hakkavad selle kogemuse pinnalt filme looma.<\/p>\n
Ei, see ei t\u00e4henda, et ma ei tahaks raha saada. Tuleks lihtsalt vaadata rahastuss\u00fcsteemi sisse, mis kriteeriumite alusel raha antakse ning kas tegelikult ka vaadatakse neid filme, mis re\u017eiss\u00f6\u00f6rid on teinud, kes raha k\u00fcsivad.<\/p>\n
Viimases ja l\u00f5plikus eituses “Libahundile” n\u00e4gin seda meie enda Vimeo konto kaudu, kus meie filmid on \u00fcleval. Seal on v\u00f5imalik vaadata, mis ajahetkel, kus riigis ja kui palju on keegi su filmi vaadanud, ei n\u00e4e k\u00fcll isikut, aga n\u00e4eb, kas on vaadatud ja kui palju. Filmim\u00e4\u00e4ruses, millest hindamiskomisjon peab l\u00e4htuma, on kirjas, et taotluse otsustamisel v\u00f5etakse arvesse re\u017eiss\u00f6\u00f6ri eelnevaid filme. Panin oma taotluse juurde lingid k\u00f5igile Mo-filmidele, sest oma taotluses kirjeldasin meie loomemeetodit, kuidas on filmid s\u00fcndinud ning t\u00f5in v\u00e4lja stseenin\u00e4iteid, mis eeldas, et vaadatakse taotluses viidatud filme.<\/p>\n
Ilmnes, et tegelikult ei ole vaadatud neid filme, mille peale ma tegin selgitustaotluse ja p\u00e4risin j\u00e4rele, et kas nad saavad kinnitada, et hindamiskomisjon on minu filme vaadanud. Vastus tuli, et Eesti Filmi Instituut ei hakka \u00fcle k\u00fcsima komisjoni liikmete k\u00e4est, kas nad on “Mo Mamma, “Mo Papa” ja “Mo Amori” filme vaadanud, sest see oleks mittev\u00e4\u00e4rikas ja ebavajalik. Mul tekib v\u00e4ga suur k\u00fcsimus, et kui re\u017eiss\u00f6\u00f6ri eelnevate filmide vaatamine on mittev\u00e4\u00e4rikas, siis mida see komisjon \u00fcldse teeb? Mis on siis Eesti Filmi Instituudi hinnangul v\u00e4\u00e4rikas?<\/p>\n
Ma olen algatanud selle diskussiooni ka re\u017eiss\u00f6\u00f6ride ringis laiemalt ning olen mitmelt re\u017eiss\u00f6\u00f6rilt saanud kommentaari, et vahel ei vaadata isegi \u00e4ra seda konkreetset filmi, millele tootmisraha k\u00fcsitakse. \u00dcks re\u017eiss\u00f6\u00f6r \u00fctles, et isegi taotlusega kaasa pandud filmi n\u00e4idis-videomaterjali, millele ta raha k\u00fcsis, ei oldud \u00e4ra vaadatud.<\/p>\n
Meil on nii v\u00e4ike riik ja komisjonides on pea alati s\u00f5brad-tuttavad, mis tekitab olukorra, kus v\u00e4ga palju tahavad komisjoni minna, et tunda ja aru saada, kuidas on kordki teisel pool lauda istuda, samas otsused tehakse v\u00e4ga \u00fcle jala ja s\u00fcvenemata. M\u00f5eldakse, et tean k\u00fcll seda re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, ei viitsi vaadata, pole aega, ei j\u00f5ua, aga sellelt pinnalt ei saa otsuseid teha.<\/p>\n
Korduvalt on jutust l\u00e4bi k\u00e4inud “Libahundi” eitav rahastusotsus, aga mitu korda te olete n\u00fc\u00fcd eituse saanud? Ongi neli korda?<\/p>\n
Jah, neli ongi l\u00f5plik. Neli korda saab k\u00fcsida, rohkem ei saa sellele projektile rahastust k\u00fcsida.<\/p>\n
Mis sellest projektist n\u00fc\u00fcd saab? Kas see ongi n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6s olev “Mo Hunt”?<\/p>\n
P\u00e4rast teist “Libahundi” eitust tegime “Mo Mamma”, millest kasvas v\u00e4lja Mo-triloogia koos “Mo Papa” ja “Mo Amoriga”. P\u00e4rast l\u00f5plikku eitust filmisime suvel Vilsandil “Mo Hundi” ja n\u00fc\u00fcd mul on idee, et v\u00f5iks teha neli filmi “Libahundist”, kus “Mo Hunt” on eellugu j\u00e4rgmisele filmile.<\/p>\n
“Libahundi” viimane idee oli, et 50. eluaastale l\u00e4henev \u00fcksik kiriku\u00f5petaja elab h\u00e4\u00e4buvas k\u00fclas ja ta tahab j\u00e4rglast saada, oma last, aga tal ei ole last kellegagi saada. \u00dcksiku mehena pole tal muud v\u00f5imalust seda teha kui surrogaatluse kaudu, mis on Eestis illegaalne. Kiriku\u00f5petaja leiab endale n-\u00f6 mustalt turult baleriini, kes on l\u00e4bip\u00f5lenud, sest on terve elu valu tundnud, tajunud, et tema keha on instrument, mida k\u00f5ik teised perfektsuseni vormivad. Baleriini sooviks on, et kordki oleks ta valul m\u00f5te, et ta s\u00fcnnitaks l\u00e4bi oma valu ja looks midagi, millest ta loobub.<\/p>\n
“Mo Hunt” on sellest, kuidas baleriin l\u00e4heb oma poiss-s\u00f5braga \u00fcksikule saarele, kus nad veedavad neli p\u00e4eva enne seda, kui kiriku\u00f5petaja tuleb last eostama. On plaan teha j\u00e4rgmine film, mis on sellest, kuidas kiriku\u00f5petaja ehitab ratastel r\u00e4ndkiriku, et minna oma surrogaatlapsele j\u00e4rele, road movie sellest, kuidas \u00fcksik kiriku\u00f5petaja s\u00f5idab oma surrogaatlast \u00e4ra tooma. Mul on m\u00f5ttealge, et see surrogaatlaps, kelle kiriku\u00f5petaja saab, v\u00f5iks olla “Libahundi” Tiina. Kui esimeses filmis on Tiina eostamine ja teises filmis Tiina s\u00fcnnib, siis saab sealt v\u00e4ga palju veel filme. \u00dchiskondlikke valupunkte kajastavaid filme saab teha mitmeid.<\/p>\n
Mis seisus see “Mo Hunt” praegu on? See on siis \u00fcles filmitud juba?<\/p>\n
See on \u00fcles v\u00f5etud ja montaa\u017e on algfaasis.<\/p>\n
Oleme r\u00e4\u00e4kinud, et nendest eitustest on tulnud uued m\u00f5tted, aga kui raskelt need eitused sulle tegelikult m\u00f5juvad? Lootus \u00e4ra ei ole sul kadunud?<\/p>\n
Ei, lootus ei ole \u00fcldse \u00e4ra kadunud, nende filmide tegemise puhul olen ma tegelikult t\u00e4nulik, et selline tegemise viis on mind viinud l\u00e4hemale loomingulisele tuumale, mida ma v\u00f5ib-olla muul viisil poleks leidnud. Lootus ei ole \u00fcldse kadunud, pigem kasvab \u00fcha enam soov filme luua\u00a0 ja olen filmide tegemisega re\u017eiss\u00f6\u00f6rina meeletult kasvanud.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et ma olen \u00f5udselt kindel, et oskan teha alati head filmi, vaid olen j\u00f5udnud l\u00e4hemale sellele, mis on \u00fcldse looming ja \u00fcrgkaos. M\u00f5nes m\u00f5ttes on kasvanud v\u00e4ga tugevalt ka aukartus loomingu vastu, sest kui seda ise kogeda, siis on see midagi v\u00e4ga jumalikku.<\/p>\n
Oleme rahastusmudelite probleemkohtadest r\u00e4\u00e4kinud, aga mis sinu arvates oleks hea esimene samm, mida tuleks teha, et asjad hakkaks paremaks minema?<\/p>\n
Alustuseks v\u00f5iks Eesti Filmi Instituut m\u00f5elda selle \u00fcle, kas re\u017eiss\u00f6\u00f6ri eelnevate filmide vaatamine on tegelikult ka mittev\u00e4\u00e4rikas. Kui see on p\u00f5him\u00f5te v\u00f5i l\u00e4htepunkt, siis on v\u00e4ga keeruline filme luua ja neile riiklikku toetust k\u00fcsida.<\/p>\n
Ma p\u00f6\u00f6rdusin sama asjaga ka EFI n\u00f5ukogu poole, kahjuks tuli n\u00f5ukogult v\u00e4ga lakooniline vastus, et k\u00f5ik on juriidiliselt korrektne ning kui tahta midagi muuta, siis l\u00e4bi erialaliitude, j\u00e4ttes t\u00e4ielikult vastamata mu k\u00fcsimustele.<\/p>\n
V\u00f5iks alustada jah sellest, et vaadata re\u017eiss\u00f6\u00f6ride filme ning siis hinnata, kas praegused kriteeriumid on nii universaalsed, et t\u00f5esti v\u00f5imaldavad k\u00f5igil vabalt ja loominguliselt filme teha. Kui hindamiskriteeriumid hakkavad takistama mingisugustki loomemeetodit, siis tuleb teha erandeid, sest ei saa nii, et k\u00f5ik on kogu aeg \u00fche kriteeriumi j\u00e4rgi. Lihtsalt peab tegema erisusi.<\/p>\n
Vahem\u00e4rkusena peame vist mainima, et tegelikult sa oled oma l\u00fchifilmidele saanud toetust, samuti stsenaariumite arenduseks. P\u00e4ris ukse taha sind ei ole ikkagi j\u00e4etud?<\/p>\n
Jah, aga selle p\u00f5hjalt ei tasu arvata, et mul on tohutult h\u00e4sti l\u00e4inud (naerdes).<\/p>\n
L\u00fchim\u00e4ngufilm “Kolmap\u00e4eva” tegin ilma EFI toetuseta, “Maakohtu” ja “Kolmanda oktavi F’i”, samuti “Eesti lugude” raames valminud dokkide jaoks sain toetust, samuti t\u00e4ispikale dokile “Kellele ma naeratan”. Aga kui need k\u00f5ik rahad kokku arvestada, siis sealt ei tule ikkagi v\u00e4lja seda, et r\u00e4\u00e4kida t\u00e4ispika m\u00e4ngufilmi eelarvest.<\/p>\n
See on fakt, et t\u00e4ispikale m\u00e4ngufilmile ma ei ole toetust saanud… Omamoodi kurb on see, et “Libahunt” sai EFI-st stsenaariumi arendustoetust ja m\u00e4ngufilmi arendustoetust, tootmiseks ei saanud raha, seega mul tekib k\u00fcsimus, milleks riigi raha nii raisata, kui tegelikult perspektiivi ei n\u00e4hta? Miks siis \u00fcldse anda arendust, kui te ei tahagi anda tootmiseks raha?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3108204hbfa4t24.png\"\/)
Eeva M\u00e4gi “Mo Hundi” v\u00f5tteplatsil Autor\/allikas: Ivor Mikkor<\/p>\n
Mingis m\u00f5ttes saab siia k\u00f5rvale tuua selle, kuidas hiljuti Theatrum ja Elektron.art j\u00e4id rahastusest ilma, kogu valdkond tuli tugevalt nende taha ja minister leidis p\u00e4rast seda neile ikkagi erakorralise toetuse. Kas sa tunned, et filmivaldkond on sama kokkuhoidev? N\u00e4ed sa, et samas EFI diskussioonis oleks valdkond valmis samamoodi \u00fchinema ja selle asja eest seisma?<\/p>\n
On ikka kokkuhoidev, juba minu p\u00f6\u00f6rdumisega n\u00f5ukogu poole alustasin diskussiooni re\u017eiss\u00f6\u00f6ride gildis. V\u00e4ga palju oli tagasisidet, et hindamiskriteeriumid tuleb \u00fcle vaadata.<\/p>\n
Ollakse kokkuhoidvad, aga on keeruline, sest peaaegu iga kord on keegi tuttav hindamiskomisjonis. On olnud seda olukorda ka, kus olen kuulnud re\u017eiss\u00f6\u00f6ride k\u00e4est, et nad ei julge praegu midagi \u00f6elda, sest produtsent \u00fctles, et me l\u00e4hme j\u00e4rgmine kord raha k\u00fcsima, p\u00e4rast see kuidagi m\u00f5jutab ja me ei saa raha. V\u00e4ga paljud elavad hirmus, et kui avalikult midagi \u00f6elda, siis vihastatakse s\u00fcsteem v\u00e4lja v\u00f5i tekib pahameel, mille tagaj\u00e4rjel ei anta raha.<\/p>\n
See n\u00e4itab samamoodi \u00fcht-teist selle s\u00fcsteemi kohta: meil on asutus, kes jagab riigi raha, aga kui julgetakse teha j\u00e4relp\u00e4rimine ja palutakse selgitusi, siis see tundub nii hirmsa asjana, et tekib vimm. Seda ei saa \u00fckski ametkond endale lubada, et hakatakse isikliku vimma pinnalt otsuseid tegema.<\/p>\n
Esimestest Mo-filmidest on sul juba v\u00e4lja kujunenud lausa Mo-liikumine, mis sarnaneb veidi taanlaste Dogma-liikumisele. Mida sa Mo-liikumine sinu jaoks k\u00f5ige enam t\u00e4hendab, oled sa selle v\u00e4ga konkreetselt enda jaoks lahti m\u00f5testanud?<\/p>\n
Mo-liikumine on miski, mis ei mahu raamidesse. Meie jaoks on edasiviiv j\u00f5ud looming ja elu ise, aga meil ei ole kirjapandud reegleid. Meile meeldib m\u00f5elda, et ainus reegel on inimv\u00e4\u00e4rikus, et seda kuidagi ei riivaks.<\/p>\n
Praegu on juhtunud nii, et oleme teinud Mo-filmid ilma kirja pandud stsenaariumita ja ilma grimmita, kuigi Liisi P\u00f5llumaa tegi “Mo Papas” Eugenile soengu, aga muidu v\u00f5ttel grimmi ei ole olnud. Meeskond on h\u00e4sti v\u00e4ike, \u00fchelgi teisel autoril pole platsil assistenti, k\u00f5ik teevad oma asja ise.<\/p>\n
Mulle meeldib k\u00f5iki nimetada autoriks, sest meil on k\u00f5igil loominguline panus. See on \u00fchine hingamine ja loomine.<\/p>\n
Kas sa tunned, et te Mo-liikumise raames teete Eesti filmis midagi t\u00e4iesti teistmoodi, kui on varem tehtud?<\/p>\n
Jah, teeme.<\/p>\n
Mida? V\u00f5i on \u00f5igem k\u00fcsida kuidas?<\/p>\n
See, kuidas me neid filme teeme, ongi teistmoodi. Mult on seda n\u00fc\u00fcd viimasel ajal v\u00e4ga palju isegi pahameelega k\u00fcsitud, et kas sa arvad, et teed teistmoodi v\u00f5i vajad teistsugust kohtlemist? Miks sa ei tee nii, nagu teised teevad? Kas sa arvad, et sa oled eriline?<\/p>\n
Esimene vastus on mul alati ehmumine, et loomulikult mitte, aga n\u00fc\u00fcd on seda nii palju k\u00fcsitud, olen selle loomeviisi sees olnud ja tegelikult ma arvan k\u00fcll, et teeme teistmoodi.<\/p>\n
Aga teistsugust kohtlemist ei v\u00e4\u00e4ri, nagu sult on pahameelega k\u00fcsitud?<\/p>\n
Praeguste hindamiskriteeriumite juures v\u00e4\u00e4rime. Ja ma arvan, et teised autorid, kes tahaksid niimoodi luua, v\u00e4\u00e4rivad ka seda v\u00f5imalust.<\/p>\n
“Mo Papa” puhul on v\u00f5ib-olla kohati j\u00e4\u00e4nud eksiarvamus meedia vahendusel, et see on h\u00e4sti kiiresti valminud projekt, aga kui kaua sa tegelikult neid projekte enda sees k\u00fcpsetad ja neile \u00f5iget vormi otsid? <\/p>\n
Minu jaoks ongi looming elu ise, ma elan selles loomingus ja elan nende impulssidega, mis tulevad. Arvan, et see saab tegelikult alguse juba s\u00fcnniga, siia ilma tulemisega, sest kogu aeg on erinevad impulsid. See on pikk protsess ja tihti ei pruugi kohe aru saada, et mingist impulsist j\u00e4\u00e4b p\u00e4he idanema seeme, mis hakkab end kasvatama. Tulevad j\u00e4rgmised kogemused, kellegi elulised lood, kohtad midagi veidrat t\u00e4navalt, loed v\u00f5i kuulad midagi, mis tekitab empaatia… V\u00f5ib-olla empaatia ongi see, millest impulss hakkab idanema: tekib empaatiline tunne, mis kasvab l\u00f5puks karakteri algeks.<\/p>\n
Mingil hetkel impulsid l\u00e4hevad nii tugevaks, mis on m\u00e4rk sellest, et n\u00fc\u00fcd tuleks hakata seda lugu jutustama, tuua see endast v\u00e4lja, jagada seda teistega. Minu jaoks filmi loomine algabki empaatiatunde jagamisest ning kui saame n\u00e4itlejatega selle k\u00e4tte, et nad saavad k\u00f5ik aru, mis on karateri tunderuum, siis sealt edasi luua on juba palju-palju lihtsam. K\u00f5ik miskip\u00e4rast t\u00f5esti arvavad, et see on improvisatsioon, mis kuskilt tuleb, aga see on pikk protsess, mille taga on elulised impulsid.<\/p>\n
Seda tunnet kirjeldab vast k\u00f5ige paremini see, kui ma l\u00e4ksin viie-aastasena esimest korda Kuressaares \u00f6\u00f6klubis Diva asuvasse kinno. Ma \u00fctlesin esimest korda kinoekraani n\u00e4hes oma t\u00e4dit\u00fctrele Helenile, et issand, see on ju maksimaalselt suur telekas. Ma olin nii lummatud, film oli “Terminaator 2”, mitte just k\u00f5ige puudutavam kunstiteos, samas ma ei saa nii \u00f6elda, sest see puudutas v\u00e4ga, mul tekkis k\u00f5htu veider valu, tunne, et film on rohkem p\u00e4ris kui elu ise, see tundus mulle nii elus.<\/p>\n
Ma ei teadnud siis veel, et minust saab re\u017eiss\u00f6\u00f6r, aga lapsena oli mul v\u00e4ga tihti ka seda, et k\u00f5ndisin koolist koju, n\u00e4gin t\u00e4naval\u00a0inimest, kes minust lihtsalt m\u00f6\u00f6dus, aga mul tekkis j\u00e4lle k\u00f5htu ilus eluvalu tunne, et saad aru selle inimese tundev\u00e4ljast ja empaatiast. Ma hakkasin neile inimestele lugusid juurde m\u00f5tlema: mis kodu see on, kuhu ta l\u00e4heb, millised on inimesed tema \u00fcmber, mida ta tahab. See ongi see alge, empaatia- ja tundev\u00e4li, mis ongi loomingu m\u00f5te, et kasvatada empaatiat ja m\u00f5istmist teiste inimeste vastu.<\/p>\n
Kas neid samu idusid, millest k\u00f5ik hakkab arenema, on sul korraga peas k\u00fcmneid?<\/p>\n
Jah, neid on v\u00e4ga palju peas. K\u00f5ige lihtsam olekski anda meie liikumisele h\u00e4sti suur summa, mille me jagame seitsme aasta peale ja siis teeme h\u00e4sti palju filme (naerdes).<\/p>\n
Oled seda korduvalt r\u00f5hutanud, et “Mo Mamma” ja “Mo Papa” on nii sisuliselt kui ka vormiselt v\u00e4ga erinevad filmid. J\u00e4rgmine film “Mo Amor” on peaaegu valmis, kas see l\u00e4heb ka t\u00e4iesti teises suunas j\u00e4lle?<\/p>\n
Jah, see on ka sisult ning visuaalselt stiililt teistsugune. Mo-triloogia ei ole omavahel temaatiliselt seotud, “Mo Amor” on transmehe muinasjutt. Selle filmi v\u00f5tetest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta ning film oli juba peaaegu valmis, tol hetkel oli see mustvalge, aga\u00a0kuu aega tagasi otsustasime, et ei, teeme ikka v\u00e4rvilise. N\u00fc\u00fcd ta ongi v\u00e4rviline.<\/p>\n
Sellisel viisil filme tehes, kus pole kindlalt plaani, on palju kaameraga otsimist, filmime dokumentaalfilmile omaselt palju videomaterjali, mis tekitab olukorra, et j\u00e4reltootmise protsess on v\u00e4ga pikk. Meil on montaa\u017eis samuti palju otsimist ja materjali l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tamist, seega meil on t\u00f5esti v\u00e4ga pikk montaa\u017ei ja helire\u017eii periood.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3108207h97dft24.jpg\"\/)
Eeva M\u00e4gi “Mo Hundi” v\u00f5tteplatsil Autor\/allikas: Ivor Mikkor<\/p>\n
Teise saarlasega on alati tore r\u00e4\u00e4kida ja sinu esimesed filmid olid ka Saaremaaga v\u00e4ga otseselt sisuliselt seotud. Kui palju Saaremaa ja seal veedetud lapsep\u00f5lv praegu m\u00f5jutab su loomingut? Kui oluline see su jaoks on?<\/p>\n
Saaremaa on \u00e4\u00e4retult oluline. Lapsep\u00f5lv kindlasti m\u00f5jutab, kellel iganes see kus veedetud on, minul oli see lihtsalt Saaremaal. Peamised unen\u00e4od ja empaatia kasvamisega seotud aistingud p\u00e4rinevad sealt, k\u00f5ik need m\u00e4lestused m\u00f5jutavad.<\/p>\n
Praegu tuli meelde j\u00e4rjekordne impulss, et minu elu k\u00f5ige esimene m\u00e4lestus on see, et olin meie Ida-Niidu korteris ja l\u00e4ksin \u00fcksi \u00f5ue m\u00e4ngima, olin umbes kolme-aastane. V\u00f5ib-olla ma tulingi sellest hetkest teadvusele, olin liivakastis \u00f5ues majade vahel ja \u00e4kki sain aru, et ma eksisteerin ja peaks koju minema, aga ma ei teadnud, kus mu kodu on. Olin h\u00e4sti v\u00e4ike, hakkasin lihtsalt k\u00f5ndima ja m\u00e4letan seda tunnet, et ma ei teadnud, kus ma elan ja kus koduuks on, aga ma l\u00e4ksin \u00f5igesse kohta, ma l\u00e4ksin koju. See kirjeldab ka loomingut: eksisteerid, aga ei tea, kus elad, kuid leiad alati oma elukoha \u00fcles.<\/p>\n
\u00dcks \u00fchendav joon sinu k\u00f5igis filmides on olnud h\u00e4sti tugev sotsiaalne vundament. Sa v\u00f5tad ette valusad teemad, millest \u00fchiskonnas tihti ei taheta r\u00e4\u00e4kida. Kas see on oluline motiiv sinu jaoks?<\/p>\n
Seda mul ei ole, et pean looma vastavalt sellele, mida \u00fchiskond vajab v\u00f5i mis on turu soovid. Ma arvan, et on lihtsalt mingisugused valupunktid, mis on nii tugevalt \u00fcleval ja need m\u00f5jutavad minu empaatia- ja tundev\u00e4lja. Seet\u00f5ttu tihti minu filmid t\u00f5esti r\u00e4\u00e4givad ka \u00fchiskondlikest valupunktidest.<\/p>\n
Oleme r\u00e4\u00e4kinud siin eri nurkade alt sellest, mis nii sinu kui ka filminduses laiemalt toimub, aga mis seisus sinu arvates tervikuna Eesti film on?<\/p>\n
Eesti film \u00f5itseb ja l\u00e4heb \u00fcha rohkem \u00f5itsele, lihtsalt v\u00f5iks olla…<\/p>\n
… rohkem rahalist v\u00e4etist, mis seda veel rohkem \u00f5itsele paneks?<\/p>\n
Seda ka, aga v\u00f5iks lihtsalt veel rohkem lillel\u00f5hnasid \u00fcleval olla.<\/p>\n
Millest sa loojana unistad? On sul m\u00f5ni unistuste film, mida sa tahaksid teha, v\u00f5i unistad millestki palju abstraktsemast \u00e4kki?<\/p>\n
Ma elan unistades, kogu aeg unistan. Elan ja loongi unistades.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1841261h3e79t24.png\"\/)
<\/p>\n
Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sa tulid just v\u00e4rskelt Itaaliast, kus sinu film “Mo Papa” oli Torino filmifestivali p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammis. Kuidas l\u00e4ks? V\u00e4ga h\u00e4sti.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53606,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,13513,173,34,36,208,5218,140,13514],"class_list":{"0":"post-53605","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eeva-magi","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-id","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-mo-papa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115637457184678378","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53605","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53605"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53605\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53606"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53605"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53605"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53605"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}