Ei juhtu just tihti, et eri riikide artistid klapivad nii h\u00e4sti, et sellest areneb p\u00fcsiv koost\u00f6\u00f6. Nii juhtus J\u00f5ulujazzil esineva koosseisuga Svante S\u00f6derqvist THE ROCKET, mille moodustab Rootsi \u00fche n\u00f5utuma kontrabassisti Svante S\u00f6derqvisti trio ning neid imeliselt t\u00e4iendav Eesti muusik ja helilooja Tuulikki Bartosik. Uurisime Tuulikkilt ja Svantelt, kuidas s\u00fcndis juhuslikust kohtumisest koost\u00f6\u00f6 ja milleni see teekond muusikas on viinud.<\/p>\n
Intervjueeris Kristiina Malm-Olesk.<\/p>\n
Kuidas teie koost\u00f6\u00f6 algas?<\/p>\n
Svante: Kohtusime 2022. aastal \u00fchel showcase-kontserdil Stockholmis. Tuulikki m\u00e4ngis vahetult enne Svante S\u00f6derqvist Triot.<\/p>\n
Tuulikki: See oli mu jaoks p\u00e4ris esimene kord astuda \u00fcles pedaalide, s\u00fcntesaatori ja luuperiga, mist\u00f5ttu olin veidi n\u00e4rvis. P\u00e4rast esinemist j\u00e4i aega m\u00e4rgata ka teisi ja j\u00e4in kuulama, kuidas Svante oma trioga kuskil jazzi, p\u00e4rimus- ja klassikalise muusika piirimail seikles.<\/p>\n
Svante: Tuulikkit kuuldes tundsin kohe, et tema muusikalises v\u00e4ljenduses on midagi erilist. V\u00f5ibolla ka sellep\u00e4rast, et mul on l\u00e4hedane suhe p\u00e4rimus- ja maailmamuusikaga. M\u00e4letan, et m\u00f5tlesin: peaksime kindlasti midagi koos tegema. Huvitaval kombel tuli ta p\u00e4rast meie esinemist ise meie juurde ja \u00fctles sama.<\/p>\n
Tuulikki: T\u00f5esti, meil tekkis \u00fchine v\u00f5luv \u00e4ratundmine \u00fcksteist esimest korda kuuldes, t\u00e4hed joondusid tol \u00f5htul \u00f5igesti.<\/p>\n
Loote pealtn\u00e4ha erinevat muusikat: Tuulikki rohkem indie\u2019t, p\u00e4rimus-, alternatiiv- ja elektroonilist muusikat, Svante ja tema trio kalduvad jazzi poole. Kuidas teil \u00f5nnestus oma muusikaline n\u00e4gemus \u00fchildada?<\/p>\n
Svante: Suhestun Tuulikki p\u00e4rimusmuusika taustaga, sest kasvasin \u00fcles Rootsis, H\u00e4lsinglandis, mis on tuntud rahvamuusika traditsioonide poolest. Mulle n\u00e4ib, et p\u00e4rimusmuusika on olnud mu loomingus alati kesksel kohal. Samuti oli p\u00f5nev lisada klaveritrio koosseisu m\u00f5ni muu instrument puhkpilli asemel, mis kipub tavaliselt esimene valik olema. Soovime m\u00f5lemad luua \u017eanri\u00fclest meloodiatele keskenduvat k\u00f5la.<\/p>\n
Tuulikki: Minu muusikaline taust on eklektiline ja seda m\u00e4rkasin ka Svante, Adami ja Calle muusikas. Ilmselt see vabadus eri \u017eanre t\u00f5lgendada ja tohutu improvisatsioonijanu oli siduv element kohe esimesest hetkest peale. Mulle meeldib musitseerida helidest l\u00e4htuvalt nii, et k\u00f5ik sagedused oleks enam-v\u00e4hem kaetud, et muusika ei j\u00e4\u00e4ks mingitele sagedustele justkui puntrasse kokku.<\/p>\n
Kuidas j\u00f5udsite \u00fchise albumi \u201eThe Rocket\u201c loomiseni, milline oli loomeprotsess?<\/p>\n
Svante: Enamiku albumi lugusid kirjutasin 2022 s\u00fcgisel ehk umbes samal ajal, kui Tuulikkiga kohtusime. Detsembris salvestasime ning 2023 kevadel m\u00f5istsime postproduktsiooni k\u00e4igus, et Tuulikki oleks imeline t\u00e4iendus. Algul katsetasime \u00fche looga, kuid l\u00f5puks osales ta pea pooltel plaadi lugudel.<\/p>\n
Kas olete m\u00f5elnud \u00fchise albumi loomisele?<\/p>\n
Svante: T\u00f6\u00f6tame praegu uue albumi \u201eLike In The Movies\u201c kallal, mille kavatseme juba m\u00e4rtsis v\u00e4lja anda Naxos Sweden plaadifirma alt. See on algusest peale kvartetina m\u00f5eldud. Kirjutasin k\u00f5ik lood meie \u00fchist orkestratsiooni silmas pidades, seej\u00e4rel hakkasime koos seadeid kirjutama.<\/p>\n
Tuulikki: Viimased aastad on toonud Svante loomingusse m\u00e4rgatava k\u00fcpsuse ja enesekindla helikeele, mis peegeldab tema kasvavat meisterlikkust. Uue albumi lood on kirjutatud konkreetseid m\u00e4ngijaid ja pille silmas pidades. See on olnud meile k\u00f5igile \u00e4\u00e4retult loominguline protsess: oleme seadete tegemisel saanud kaasa r\u00e4\u00e4kida ja \u00fchist k\u00f5lapilti kujundada.<\/p>\n
Teie k\u00f5lapildis on t\u00e4htsal kohal Rootsi traditsiooniline muusika ja Eesti-Rootsi kultuurip\u00e4rand. Milliseid elemente te traditsioonidest teadlikult kasutate ja millised tekivad ise?<\/p>\n
Tuulikki: Ma pole ise veel aru saanud, kuidas need kaks maailma mu sees p\u00f5imuvad, aga kuidagi see juhtub \u2013 Eestist tuleb vist k\u00f5la ja Rootsist vorm. Kuna Svante kirjutab enamiku lugudest, siis ilmselt on tema H\u00e4lsinglandi m\u00f5jusid tugevalt tunda: meloodiate justkui pintsliga v\u00e4ljajoonistamine ja kohati ka Rootsile omane melanhoolne helikeel.<\/p>\n
Svante: Mul on mitmek\u00fclgne taust: isa oli jazzsaksofonist, mina m\u00e4ngisin klassikalist ja p\u00e4rimusmuusikat meie esimeses kodus Bolln\u00e4sis. Olen alati tundnud huvi eri \u017eanrite vastu: soul, RnB, funk, pop-rock, kantri ja bluegrass on samuti mu m\u00e4nguviisi kujundanud.<\/p>\n
Mulle meeldib kirjutada tugevaid meloodiaid ja harmoonilisi struktuure, mis on korraga tuttavad ja \u00fcllatavad, ning sama m\u00f5tteviisi j\u00e4rgivaid r\u00fctmilisi struktuure. Seega m\u00f5tlen pigem \u017eanri\u00fcleselt ja keskendun muusikalistele ideedele.<\/p>\n
Kuidas l\u00e4ks t\u00e4navune esinemine \u00fchel maailma suurimal jazzimessil jazzahead!, kas see t\u00e4itis ootusi?<\/p>\n
Tuulikki: Minu jaoks oli see m\u00e4rgiline hetk, sest olen aastaid proovinud Rootsit ja Eestit muusikaliselt \u00fchendada \u2013 n\u00fc\u00fcd siis \u00f5nnestus see l\u00f5puks t\u00e4nu Svantele ja tema b\u00e4ndile. P\u00e4ris uhke oli esindada korraga kahte maailma mastaabis ikkagi v\u00e4ikest maad. Publik oli \u00fclevas tujus, tehniline pool sujus h\u00e4sti. Oli m\u00f5nusalt pikk aplaus, mis inspireeris ja tekitas isu veelgi rohkem koos m\u00e4ngida. J\u00e4rgmisel aastal l\u00e4heme jazzahead!\u2019iga koost\u00f6\u00f6s Saksamaa tuurile.<\/p>\n
Svante: See oli t\u00f5esti fantastiline! K\u00e4isin jazzahead!\u2019il esimest korda 2022 ja sestsaati on see muutunud aina huvitavamaks ja inspireerivamaks. Nende aastate jooksul on p\u00e4ris palju toimunud. Tunnen, et olen saanud osaks Euroopa jazziperest. T\u00f5siasi, et meil \u00f5nnestus t\u00e4navu showcase saada, tundus loomuliku ja \u00f5nneliku arenguna. Olen oma ansamblit nii teadlikult kui alateadlikult kujundanud just jazzahead!\u2019i kogemuste p\u00f5hjal ning tundsin, et olime l\u00f5puks t\u00f5esti valmis, kui see v\u00f5imalus k\u00e4tte j\u00f5udis.<\/p>\n
Palun r\u00e4\u00e4kige Saksamaa tuurist l\u00e4hemalt.<\/p>\n
Svante: Aprillis ootab meid Saksamaal k\u00fcmne kontserdiga tuur, mis on osa projektist Green Pilot Tour koost\u00f6\u00f6s jazzahead!\u2019i, Rootsi organisatsiooniga Knutpunkt ja Green Touring Networkiga. Eesm\u00e4rk on arendada rahvusvaheliselt keskkonnas\u00f5bralikku tuuritamist, eelistades rongiga reisimist \u2013 see on meile k\u00f5igile olnud kontsertreisidel alati teadlik valik.<\/p>\n
Svante, kas olete varem Eestis esinenud?<\/p>\n
Esimest korda k\u00e4isin Eestis 18aastasena 1998. aastal, mil m\u00e4ngisin Rootsi noorte keelpilliorkestri koosseisus. Olime siin n\u00e4dalasel tuuril, m\u00e4ngisime muuhulgas V\u00f5sul ja Narvas. Ansambliga esinesime esimest korda selle aasta aprillis Tallinn Music Weekil Fotografiskas. M\u00f5lemad olid imelised kogemused!<\/p>\n
Tuulikki, kui tihedalt on teie elu t\u00e4na Rootsiga seotud? <\/p>\n
Olen kui pendel kord \u00fchel, siis teisel pool \u2013 seal, kus tarvis olla. Viimasel ajal olen sagedamini ka Saksamaale sattunud. Oma noore t\u00e4iskasvanu ea veetsin vahelduva eduga kuni pandeemiani peamiselt Soomes ja Rootsis. Seega on mingi osa minust Rootsiga alati tugevalt seotud. Samas on mu juured p\u00f5hiliselt ikkagi V\u00f5rumaal. Viimase viie aastaga olen suutnud \u00fchendada Rootsi-Tuulikki ja Eesti-Tuulikki \u2013 see tunne on p\u00e4ris lahe.<\/p>\n
Tuulikki, olete \u00fches varasemas intervjuus \u00f6elnud, et Eesti artistidel on miskip\u00e4rast raske maailmas l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Kuidas teil see \u00f5nnestus, mis oli p\u00f5hiline t\u00f5ukej\u00f5ud? \u00dche teem\u00e4rgina saab kindlasti esile tuua, et esindasite mullu Eestit \u00fchel t\u00e4htsaimal maailmamuusikamessil ja esitlusfestivalil Womex. <\/p>\n
Mida \u00fcldse t\u00e4hendab l\u00e4bil\u00f6\u00f6mine? Juba lapsena tundus maailm mu sees palju suurem: tahtsin igale poole reisida ja uudishimu ajas inimestega tutvuma. T\u00e4naseks valdan kuut keelt; seitset, kui v\u00f5ru keelt arvestada. Muusika on tegelikult veel kaheksas ja see osutus lendavaks vaibaks, mis viis igale poole.<\/p>\n
Siit maailma v\u00e4iksest suhteliselt k\u00fclmast nurgast on keeruline juba igale poole lennatagi, r\u00e4\u00e4kimata sellest, kuidas saada v\u00e4lja Ida-Euroopa boksist, kuhu ikka ja j\u00e4lle v\u00e4ljaspool meie piirkonda satud. Samas see sunnibki olema nutikas ja edasip\u00fc\u00fcdlik.<\/p>\n
Arvo P\u00e4rt on olnud meile t\u00e4htis teerajaja rahvusvahelises kultuuriruumis. Eesti muusikaeksport ongi ju tegelikult vaikus, ei teagi, kas ja mis peale seda veel tulla v\u00f5ib ja saab.<\/p>\n
Svante, mis on teie m\u00f5tted sel teemal? Kas tunnete samuti, et p\u00f5hjamaise artistina on v\u00e4lismaal pigem raske l\u00e4bi murda? Kuidas teil see \u00f5nnestus? <\/p>\n
Ma ei tea, kas see on mul t\u00e4ielikult \u00f5nnestunud, kuid tunnen k\u00fcll, et mina v\u00f5i b\u00e4nd oleme sellele eesm\u00e4rgile n\u00fc\u00fcd palju l\u00e4hemal kui veel paar aastat tagasi. Stockholmis on hea muusikuna tegutseda, sest see on Rootsi muusikute koondumispaik. Samas on see kaugel Kesk-Euroopast, mis on rahvusvaheline muusikamaailma t\u00f5mbekeskus.<\/p>\n
Tean palju Rootsi artiste, kel on \u00f5nnestunud Euroopas karj\u00e4\u00e4r \u00fcles ehitada, seega usun, et see on t\u00e4iesti tehtav. P\u00f5hjamaadest Taani kasuks r\u00e4\u00e4gib l\u00fchem tee Kesk-Euroopani ja Norras on parim kultuuritoetuste s\u00fcsteem, mis aitab Norra muusikute rahvusvahelise n\u00e4htavuse t\u00f5stmisele kindlasti kaasa.<\/p>\n
Rahvusvahelise tuntuse kasvatamisega kaasneb siiski k\u00f5vasti rohkem t\u00f6\u00f6d kui lihtsalt Rootsis tegutsedes. Eriti minu jaoks, sest soovin teha k\u00f5ike v\u00f5imalikult keskkonnas\u00f5bralikult. Kontserte v\u00e4ljaspool Rootsit andes on eesm\u00e4rk v\u00e4hendada reisimist, eriti lendamist, miinimumini.<\/p>\n
Milliseid \u00fchisjooni n\u00e4ete kummagi karj\u00e4\u00e4ris?<\/p>\n
Tuulikki: Julgust ja isep\u00e4isust: oleme Svantega m\u00f5lemad edasiviiva energiaga katsetajad ja riskijad.<\/p>\n
Svante: J\u00e4tkuv soov areneda ja mitte olla seotud \u00fche kindla \u017eanriga. Olen viimastel aastatel m\u00f5istnud, et jazz on pigem muusika m\u00f5istmise viis koos harmoonia ja r\u00fctmi tajumise ning oskusega kujundada muusikat reaalajas improvisatsiooni kaudu. Usun, et sellist m\u00f5tteviisi saab rakendada k\u00f5igis \u017eanres.<\/p>\n
See on ka p\u00f5hjus, miks kuulan ja inspireerun h\u00e4sti erinevast muusikast: k\u00f5ik kuuldu on kui ehituskivid isikup\u00e4rasema ja rikkalikuma muusikalise keele loomisel. See aitab ka suhtlusel nii teiste muusikute kui publikuga, mis on minu jaoks muusikas k\u00f5ige t\u00e4htsam.<\/p>\n
Tuulikki, palun tutvustage lugejatele akordionite maailma: palun r\u00e4\u00e4kige oma pillidest l\u00e4hemalt, mille poolest nad erinevad ja miks on \u00fchel akordionim\u00e4ngijal mitu akordioni tarvis?<\/p>\n
Jaa, akordionid! Akordionist sai t\u00e4itsa juhuslikult mu esimene instrument ja see oli lapsena kui pilet vabadusse: sain esineda igal pool ja kogu aeg, sest k\u00f5ik tuli kohe v\u00e4lja selle tempereeritud pilli peal.<\/p>\n
H\u00e4sti k\u00f5lav ja \u00fclivilkalt \u00f5husurvele vastavate keeltega akordion on omaette meistriteos. Sellise pilli tegid mulle aastaga Pigini akordionimeistrid Itaalias ja see on mu suurim akordion, millega osalen muusikuna projektides, kus k\u00f5lal ja artikulatsioonil on t\u00e4htis osa, nagu n\u00e4iteks \u201eThe Rocket\u201c. Ilma kotita kaalub pill 15 kilo ja lennates pean sellele eraldi koha ostma v\u00f5i kellegagi koos reisides kaks \u00fchikut k\u00e4sipagasit v\u00f5tma.<\/p>\n
Mu k\u00f5ige v\u00e4iksem pill p\u00e4rineb Bugari tehasest Itaalias. Olen selle veidi \u00fcmber ehitanud, et bassi poolel oleks m\u00f5ni lisav\u00f5imalus. K\u00f5igil mu pillidel on kromaatiliste basside s\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldab pilliti m\u00e4ngida kuni viie oktavi ulatuses eraldi helik\u00f5rgusi. Olenevalt suurusest ja k\u00f5lakambri ehitusest on igal mu pillil oma k\u00f5la, klahvitunnetus ja bassivaib.<\/p>\n
Tuulikki, milliseid instrumente lisaks akordionile veel m\u00e4ngite?<\/p>\n
Mul on kolm kannelt, mitmeid s\u00fcntesaatoreid, kontsertmarimba, harmoonium, klaver. Ma ei pea end enam ammu ainult akordionistiks, pigem muusikuks ja heliloojaks, viimasel ajal \u00fcha rohkem ka produtsendiks. Muusikat\u00f6\u00f6tlustarkvara Ableton on olnud lahendus mu heliarmastusele, seal saan akustilistest helidest luua mida iganes. Mulle meeldib igasuguseid helisid ja pille salvestada ja erinevaid mikrofone katsetada. Akordionit on p\u00e4ris keeruline salve saada just selle d\u00fcnaamilise heli ja l\u00f5\u00f5tsa liikumise t\u00f5ttu.<\/p>\n
Svante, m\u00e4ngite lisaks kontrabassile t\u0161ellot, mis on p\u00e4ris huvitav valik bassim\u00e4ngija puhul. Miks olete otsustanud t\u0161ello samuti m\u00e4ngu panna ja kumba pilli jazzis eelistate?<\/p>\n
Tean p\u00e4ris mitut bassim\u00e4ngijat, kes alustasid t\u0161elloga, ehkki paljud neist ei j\u00e4tkanud sellega hiljem. Alustasin klassikalise t\u0161ello \u00f5pinguid seitsmeaastaselt, see oli mu p\u00f5hiinstrument kuni umbes kahek\u00fcmnenda eluaastani. Kontrabassi hakkasin paralleelselt m\u00e4ngima umbes 16-17aastaselt. K\u00f5igepealt m\u00e4ngisin t\u0161ellot \u00fcsna harva, kuid muusikat t\u00f5sisemalt kirjutama ja ansamblit looma hakates sain aru, et t\u0161ello kaasamine annab tavalisele klaveritrio k\u00f5lale v\u00f5imsa uue dimensiooni. Kuna mul on m\u00f5lemal instrumendil tugev klassikataust, on poognam\u00e4ngu kasutamine nii saateks kui ka meloodiate esitamiseks v\u00e4ga m\u00f5juv v\u00e4ljendusvahend.<\/p>\n
T\u0161ello erineb n\u00e4iteks selle poolest, et on h\u00e4\u00e4lestatud kvintides, mis v\u00f5imaldab arped\u017eosid ja akorde veidi teisel viisil m\u00e4ngida. See sunnib mind ka improviseerides teisiti m\u00f5tlema kui kontrabassi puhul. Sama toimub r\u00e4\u00e4kides \u00fchelt keelelt teisele l\u00fclitudes: s\u00f5ltuvalt oskustest ja keele iseloomust pead m\u00f5tlema, kuidas m\u00f5tteid teisiti vormida.<\/p>\n
Ma ei oska tegelikult \u00f6elda, kumb mulle rohkem meeldib. Kontrabassiga tunnen end kodusemalt, sest see on mu p\u00f5hiinstrument ja olen seda nii palju m\u00e4nginud. T\u0161ello on seevastu jazzis palju haruldasem. Mulle meeldib, et saan kujundada enda m\u00e4nguviisi ka ilma tugevate eeskujudeta.<\/p>\n
Tuulikki ja Svante, palun jagage, millised projektid teil veel k\u00e4sil on.<\/p>\n
Tuulikki: Olen juba paar aastat kirjutanud eelmise albumi j\u00e4tkuks uut muusikat, mis v\u00f5iks j\u00e4rgmisel aastal v\u00e4lja tulla. Selle k\u00f5rvalt osalen Rainer Jancise eksperimentaalmuusika projektis, kus saan enda helinohikluse poolt arendada nii akustiliste pillide kui ka elektroonikaga, \u2013 t\u00e4navu ilmus meil ka album. J\u00e4rgmisel aastal on plaanis v\u00e4lja anda rootsi muusiku ja helilooja Camilla Ringquistiga Vincent Van Goghi elust r\u00e4\u00e4kiv album ning \u00fcks eelk\u00f5ige akustiline duoalbum. Adel Force\u2019iga j\u00e4tkame elektroonilise dubstep\u2019i maigulise muusika loomist, t\u00e4navu ilmus meil esimene singel.<\/p>\n
Enne J\u00f5ulujazzi k\u00e4in veel korra \u00dchendkuningriigis, kus mul on briti muusiku ja helilooja Helen Anahita Wilsoniga kahasse kirjutatud teose esiettekanne Huddersfield Contemporary Music Festivalil. Peale J\u00f5ulujazzi on meil veel \u00fcks kontsert Berliinis koos Sander M\u00f6lderiga.<\/p>\n
Minu jaoks on keeruline jagada stuudioaega laividega \u2013 j\u00e4tkan ka edaspidi selle tasakaalu otsimist.<\/p>\n
Svante: Mul on Stockholmis p\u00e4ris mitu eri tempos tegutsevat ansamblit. Kevadel kavatsen v\u00e4lja anda uued albumid Rootsi tuntud jazzpianisti Mathias Algotsson Quarteti ning Svenska Psalmjazztrioniga. Viimane on Rootsi kirikutes koraale esitav jazztrioga, mis teeb palju koost\u00f6\u00f6d kooridega ning annab rohkelt kirikukontserte. S\u00fcgisel \u00fcllitame albumi Rootsi jazzartisti Gunilla T\u00f6rnfeldt Bandiga. Lisaks tegutsen Rootsi p\u00e4rimusmuusika ansamblis Grovt & Grant, mis keskendub viiulilugudele, mida m\u00e4ngitakse ka kontrabassil.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ei juhtu just tihti, et eri riikide artistid klapivad nii h\u00e4sti, et sellest areneb p\u00fcsiv koost\u00f6\u00f6. Nii juhtus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53629,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[424,37,33,35,173,34,36,12741,26417,1427,140,144,2928,27204,5560,4831],"class_list":{"0":"post-53628","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-edasi","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-jazzkaare-fookuses","16":"tag-joulujazz","17":"tag-kogemus","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-muusika","20":"tag-suhted","21":"tag-tuulikki-bartosik","22":"tag-uudishimulik","23":"tag-vaikus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115637629991571028","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53628","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53628"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53628\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53629"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53628"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53628"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53628"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}