Ameerika n\u00e4itleja Stephen Lang tundub olevat \u00fcks nendest, kellele vanus h\u00e4sti sobib. Langi biograafiast ei taha kuidagi ununeda fakt, et ta filantroobist rikas isa annetas 150 miljonit heategevuseks, et ta kolm last \u00f5piksid ise siin elus toime tulema. V\u00e4hemalt Stepheni puhul on see ka nii l\u00e4inud, sest 1980. aastate keskpaigast alanud filmikarj\u00e4\u00e4r on n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4lja viinud hetkega \u00e4ratuntavate osat\u00e4itmisteni nii “Avatari” sarjas kolonel Quaritchina kui\u00a0ka karmi vanana nii m\u00f5neski k\u00f5hedikus nagu “\u00c4ra hinga” kaks osa v\u00f5i “Vana mees”1.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on Lang teinud oma viimase aja parimate karmide veteranide vaimus kaasa ka Soome uues suure kaliibriga m\u00e4rulifilmis “Sisu. Teekond k\u00e4ttemaksuni”2, mida filmiti peaaegu t\u00e4ismahus Eestis. Lang m\u00e4ngib oma kurjust nautides punaarmee ohvitseri Igor Draganovit, kes tappis kunagi peategelase Aatami Korpi perekonna ning on n\u00fc\u00fcd tagasi \u00fclesandega likvideerida ka korraks Karjalasse naasnud Korpi.<\/p>\n
Langil on aastaid juba \u00fcle seitsmek\u00fcmne, aga tema reipast k\u00f5nnakust, r\u00fchist ja naeratusest seda k\u00fcll kuidagi v\u00e4lja ei loe. Tundub, et ta on enda valitud teel \u00f5ige mugavalt samme seadmas. Istun Helsingis maha \u2013 Igor Draganovit \u00fcle kuulama.<\/p>\n
K\u00f5igepealt k\u00fcsin muidugi eestlasena, et kuidas meie v\u00e4ike nurgatagune riik teile tundus ja kas te sellest \u00fcldse midagi enne kuulnud olite?<\/p>\n
Ma teadsin, et on olemas riik nimega Eesti. (Naerab.) Kuskil L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res. Aga ma polnud seal kunagi k\u00e4inud ja haarasin v\u00f5imalusest seda maad k\u00fclastada. Uude kohta minna on alati seiklus. Elasin filmiv\u00f5tete ajal Tallinnas \u2013 suure\u00adp\u00e4rane, armas linn. Sain ka \u00fcht-teist eestlaste kohta teada: laulev revolutsioon, erakordne ja v\u00e4ga inspireeriv.<\/p>\n
Arusaadavalt on Eesti, Venemaa ja ka Soome ajalugu v\u00e4ga tihedalt p\u00f5imunud. Kas tundsite, et on vaja oma rolli tarvis taustauuringuid teha ja ennast kurssi viia, v\u00f5i sukeldusite lihtsalt ossa?<\/p>\n
Kui aus olla, siis seekord pigem sukeldusin kui uurisin. Kuigi “Sisu 2” on juurtega ajaloos, saab see minu arvates v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama sellest kokkuv\u00f5tte tegemisega. Filmi alguses \u00f6eldakse umbes 15 sekundiga \u00e4ra k\u00f5ik see, mida on vaja teada. Ja mulle tundub, et osa filmi geniaalsusest ongi selle ranges lihtsuses. Selline punktist A punkti B asi. Nii et see roll ei n\u00f5udnud mult mu enda arvates Eesti, Vene v\u00f5i Soome ajaloo tundmist. Eks ma \u00fcht-teist korjasin \u00fcles, aga ei kaevunud s\u00fcgavale materjali nagu m\u00f5nel teisel korral, n\u00e4iteks Ameerika kodus\u00f5ja filmidega. Ma tean Stonewall Jacksonist rohkem, kui kellelgi peaks \u00fcldse kunagi vaja minema.3\u00a0Aga ma tegin endale selgeks selle, mida arvasin vaja minevat. Muidugi panin suure osa \u00f5pitu p\u00f5hjal siis ise oma tegelaskuju taustaloo kokku, andsin karakterile vajaliku autentsuse ilma seda avalikult v\u00e4lja t\u00f5stmata, sest publikul pole tarvis teada, kes ta on v\u00f5i kust ta p\u00e4rineb. Loodetavasti leidis see ka tee kinolinale.<\/p>\n
Pealegi viidatakse taustale Draganovi esimeses stseenis: ta on nii riigi laps kui\u00a0ka ohver. Ta on see, kelleks riik on ta teinud.<\/p>\n
Te olete \u00fcsna tuntuks saanud meeldej\u00e4\u00e4vate kurikaelte m\u00e4ngimisega. Kas tunnete selliste tegelaste kujutamisel vajadust ka neisse s\u00fcstida s\u00fcmpaatsust ja vaatajasse kaastunnet? Pean \u00fctlema, et selles reas on Draganovile k\u00fcll m\u00e4rksa raskem kaasa tunda kui m\u00f5nele teisele.<\/p>\n
(Naerab.) Draganovile kaasa tunda\u00a0\u2026 No see n\u00f5uab k\u00fcll teatud pingutust. Ma ei kasutaks siin s\u00f5na “kaastunne”, aga t\u00e4heldasin endas tema suhtes teatud \u00e4ratundmist ja m\u00f5istmist. Olen ikka alati \u00f6elnud, et kui mina ei suuda oma tegelaskuju armastada, siis ei tee seda ka keegi teine. Kui ma teda armastan, ei pruugi see t\u00e4hendada, et ka teised tunnevad sama, aga v\u00e4hemalt n\u00e4hakse temas inimest. Inimesed suudavad temast aru saada ja m\u00f5ista, miks ta on selline, nagu ta on. Ja see on hea, sest see annab tegelasele s\u00fcgavuse.<\/p>\n
Paljud siinkandis tunnevad mineviku t\u00f5ttu \u00e4ra olukorra, kus inimene pannakse v\u00f5imatute valikute ette. Teie puhul on huvitav lisakiht, et ka teil on vist osalt vene juured?<\/p>\n
Mul on k\u00fcll oma teada Ungari juudi ja iiri juured. Ma arvan, et minu isapoolse vanaema vanemad v\u00f5isid olla venelased. Ma peaksin seda teadma ja vist mingil hetkel teadsin ka, aga meie peres on pigem mu \u00f5de see sugupuu haldaja. Olen alati olnud uhke nii juudi kui\u00a0ka iiri juurte \u00fcle, aga mu perekond on New Yorgis: olen iiri katoliiklase ja New Yorgi juudi kohtumise tulemus. \u00dcldse mitte ebatavaline. S\u00fcnnilt olen newyorklane.<\/p>\n
Nii et Euroopa kultuuriruumist?<\/p>\n
Jaa, kuigi Ungari juudi ja iiri pool on v\u00e4ga erinevad, t\u00f5si, m\u00f5lemad on v\u00e4ga emotsionaalsed.<\/p>\n
Esmakordselt j\u00e4ite mulle meelde filmist “L\u00f5pp-peatus Brooklynis”, kus olete teinud v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4va osat\u00e4itmise.4\u00a0Sellest ajast olete maha k\u00e4inud pika tee ja m\u00e4nginud p\u00e4ris paljusid kurjakuulutavaid tegelasi. Kas te naudite seda?<\/p>\n
Ma ei soovi eriti kedagi hirmutada, kui mind ei filmita, v\u00e4lja arvatud juhul, kui sellest on abi, et restoranis laud saada, aga ma tunnen oma t\u00f6\u00f6 \u00fcle piisavalt uhkust ja r\u00f5\u00f5mu, kuigi minu tegelastes on t\u00f5esti tihtipeale midagi hirmutavat. Aga\u00a0\u2026\u00a0It’s acting, baby!<\/p>\n
Mul tuleb meelde, et James Cameron \u00fctles mulle \u00fckskord: “Kuule, Stephen, sa ei ole tegelikult nii karm vend midagi.” Selle peale vastasin ma: “\u00c4ra kellelegi \u00fctle.”<\/p>\n
Mind \u00fcllatas “Sisu 2” puhul veidi see, kui vabalt siinse maailma reeglitega \u00fcmber k\u00e4iakse \u2013 f\u00fc\u00fcsikaseadustele see k\u00f5ik v\u00e4ga ei allu.<\/p>\n
See on ka \u00fcks filmi edu p\u00f5hilisi p\u00f5hjusi.<\/p>\n
Kas saite Jalmari Helanderilt ka rohkelt n\u00e4pun\u00e4iteid?<\/p>\n
Absoluutselt. Jalmari on v\u00e4ga-v\u00e4ga k\u00e4ttpidi asjas sees re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja tema n\u00f5uanded olid eluolulised. Kui see roll on millegi poolest \u00f5nnestunud, siis see on tema teene. Mul oli suurim r\u00f5\u00f5m seda osa m\u00e4ngida, aga tuleb jagada tunnustust seal, kus see on v\u00e4lja teenitud, ja Jalmari aitas selle karakteri ikkagi t\u00e4pseks h\u00e4\u00e4lestada.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla m\u00f5ni n\u00e4ide?<\/p>\n
L\u00f5pupoole on mul rakett otse n\u00e4o vastas ja mu algne reaktsioon oli \u0161okis eemale t\u00f5mbuda, aga ta pakkus, et peaksin kartmise k\u00f5rval olema sellest ka pigem v\u00f5lutud. Sellised v\u00e4ikesed asjad.<\/p>\n
T\u00f5si, sest Draganovit v\u00f5ib tema surm ka paeluda.<\/p>\n
Kindlasti. On alles viis surra.<\/p>\n
Teil on \u00fcle saja filmirolli. Kui palju te olete \u00fcldse surma saanud ja kas see teid ei m\u00f5juta?<\/p>\n
Kindlasti on kuskil keegi, kes arvet peab, sest igasuguseid hulle ja f\u00e4nne on maailmas liikvel. Ma olen palju surnud ja palju tapnud, lugematul arvul tapmisi. Igatahes muljetavaldavas koguses. Ja kui m\u00f5tlema hakata, siis on suurep\u00e4rane, et mul on \u00f5nnestunud teha j\u00e4rjefilme, sest need on mulle andnud v\u00f5imaluse surra ja siis j\u00e4lle elusalt tagasi tulla. Igatahes naudin ma v\u00e4ga seda vabadust: n\u00e4ed, ta on surnud, aga toome ta tagasi. Seda nii pimeda mehe (“\u00c4ra hinga”) kui\u00a0ka loomulikult Quaritchi (“Avatar”) puhul. Aga ma ei usu, et Igor Draganoviga nii l\u00e4heb. Ma ei usu, et Draganov p\u00e4rast seda tagasi tuleb, temaga on asjad ikka \u00fcsna halvasti.<\/p>\n
Kas filmis “Sisu 2” kogetud surm on k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam?<\/p>\n
Oi jummal\u00a0\u2026 Tegin palju aastaid tagasi kaasa filmis “R\u00e4nk t\u00f6\u00f6ots”5, kus ma kukkusin k\u00f5rghoone otsast alla otse Times Square’ile. Pl\u00e4rts! Legendaarse John Badhami filmis. See oli \u00fcsna dramaatiline minek. Ja piinarikas samuti. Ilmselt on neid veelgi, mille olen lihtsalt oma m\u00e4lus \u00e4ra blokkinud.<\/p>\n
“Sisu 2” on film, mis t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti puhta meelelahutusena \u2013 kindel see. Aga meile, eestlastele, on seal ka praeguse p\u00e4evapoliitika hirmutavat kaja. Kas tundsite seda seost filmi tehes?<\/p>\n
Noh\u00a0\u2026 Minu meelest ei ole selle paralleeli sissetoomine \u00f5iglane ei filmi ega ka praeguse poliitilise seisu suhtes, sest olukord maailmas, mitte ainult Ida-Euroopas, on karm ja s\u00fcnge ning v\u00e4ga t\u00f5sine. See film aga seda pole ega ole \u00fcritatudki selline olla. “Sisu\u00a02” on v\u00e4lja\u00adm\u00f5eldud lugu, mis toimub 1946. aastal. K\u00fcllap on paratamatult ka neid, kes n\u00e4evad seda filmi millegi metafoorina, aga see pole nii m\u00f5eldud \u2013 ja see ei oleks ilmselt olnud eriti kasulik m\u00f5te ei minu ega ka filmitegija vaatenurgast.<\/p>\n
Lugesin t\u00e4na hommikul huvitavat “Sisu 2” kokkuv\u00f5tet, kus on kirjas, et m\u00e4ngite Igor Draganovit, SSi ohvitseri. V\u00f5ib-olla polegi globaalse arvuti\u00adv\u00f5rgu rakursist mingit vahet, kas tegu on venelaste v\u00f5i sakslastega, aga meile on see vahe v\u00e4ga oluline, kuna natside kuritegudele on piisavalt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud, aga venelaste omadele mitte.<\/p>\n
See pole \u00f5ige ja loomulikult pole ta SS-lane, aga see on v\u00e4ga huvitav. Olen aastate jooksul kuulnud, et soomlastel ja eestlastel on venelastega olnud m\u00e4rksa enam probleeme kui sakslastega, Teine maailmas\u00f5da ja natsid v\u00e4lja arvatud. Ma ei uju ju ohtlikes vetes, kui v\u00e4idan, et igas riigis, mis jagab piiri Venemaaga, on elu pingeline.<\/p>\n
See on elustiil.<\/p>\n
Jah, see on elustiil.<\/p>\n
Kas teil on veel midagi “Sisu 2” kohta lugejale lisada?<\/p>\n
See on \u00fcks ainulaadne ja v\u00f5luv kogemus. Ma \u00fctleksin nii: olen kohanud inimesi, kes on \u00f6elnud, et neile ei meeldi verised ja v\u00e4givaldsed filmid. Neile vastaksin: ma saan sellest t\u00e4iesti aru, aga ma luban, et see film meeldib teile sellest hoolimata, sest sellel on hing. \u00d5ige vaim ja huumor. “Sisu 2” on ka emotsionaalset kaalu ja see j\u00e4\u00e4b meelde. Seda \u00f6elnuna tahan ka lisada, et ilmselt ei \u00f5nnestu meil veenda k\u00f5iki seda vaatama, aga loodetavasti on huvilisi piisavalt. Ja need v\u00f5iksid siis ka oma s\u00f5pradele soovitada filmi vaatama minna veel ja veel ja veel!<\/p>\n
1 “Don’t Breathe”, Fede \u00c1lvarez, 2016; “Don’t Breathe 2”, Rodo Sayagues, 2021; “Old Man”, Lucky McKee, 2022.<\/p>\n
2 “Sisu 2”, Jalmari Helander, 2025.<\/p>\n
3 Lang m\u00e4ngib j\u00e4nkide kindralleitnanti Thomas Stonewall Jacksonit Ameerika kodus\u00f5ja s\u00fcndmustest r\u00e4\u00e4kivas filmis “Jumalad ja kindralid” (“Gods and Generals”, Roland F. Maxwell, 2003).<\/p>\n
4 “Last Exit to Brooklyn”, Uli Edel, 1989. Lang m\u00e4ngib filmis ameti\u00fchingubossi, kes avastab, et on gei.<\/p>\n
5 “The Hard Way”, John Badham, 1991.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ameerika n\u00e4itleja Stephen Lang tundub olevat \u00fcks nendest, kellele vanus h\u00e4sti sobib. Langi biograafiast ei taha kuidagi ununeda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53639,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[15660,24344,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,1278,11491,27215,14426,23,24,11271,6217,22,20,30],"class_list":{"0":"post-53638","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-sisu-teekond-kattemaksuni","9":"tag-avatar","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-sirp","25":"tag-sisu","26":"tag-sisu-2","27":"tag-stephen-lang","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-tristan","31":"tag-tristan-priimagi","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115637688999678231","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53638"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53638\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53639"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53638"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53638"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}