Ma k\u00e4isin Kasahstanis, aga seekord eriliselt, nimelt Eesti Vabariigi presidendi riigivisiidi delegatsiooni liikmena.<\/p>\n
Ma isegi ei m\u00e4leta, millal, aga kunagi selle aasta esimesel poolel kirjutati mulle presidendi kantseleist ja k\u00fcsiti telefoninumbrit. Andsin, helistati ja siis tuli v\u00e4lja, et plaanitakse Eesti Vabariigi presidendi riigivisiiti Kasahstani ja vaja oleks n\u00f5u inimese k\u00e4est, kes Kasahstani tunneb. Ja siis juhtus nii, et \u00fchel esimesel kohtumisel presidendi kantselei t\u00f6\u00f6tajaga \u00fctlesin, et v\u00f5tke mind kaasa. Ja p\u00e4rast v\u00e4ikest viivitust tuli vastus, et v\u00f5etaksegi.<\/p>\n
Ette\u00fctlevalt mainin kohe, et minust oli Kasahstanis kasu ka, nii et ma leian, et maksumaksja raha l\u00e4ks \u00f5igesse kohta.<\/p>\n
Kogu riigivisiit kestis koos lendudega neli p\u00e4eva ja iga p\u00e4ev k\u00e4is keegi minult n\u00f5u k\u00fcsimas. Asi on selles, et kasahhi kultuur ja Kasahstani \u00fchiskond erineb tugevalt sellest, mida me siin Eestis normaalseks peame. Ja peab \u00fctlema, et kaksteist aastat uurimist\u00f6\u00f6d Kasahstanis tasusid ennast \u00e4ra. Ma suutsin k\u00f5ikidele k\u00fcsimustele ka vastata, v\u00e4lja arvatud siis, kui \u00fchel \u00fcritusel n\u00e4idati mingeid jahikoeri. Ja vot siis ma t\u00f5esti ei osanud \u00f6elda, mis t\u00f5ugu need elukad on. Pakkusin, et t\u00f5u nimi on “Kasahstani jahikoer”.<\/p>\n
Etnoloog olla on kutsehaigus ja ma ei saanud midagi parata ning hakkasin pidama v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikut. Sest k\u00f5ik oli \u00e4\u00e4retult huvitav, mis sellest, et k\u00f5ik need neli p\u00e4eva olid intensiivsed ja tegelikult p\u00e4ris v\u00e4sitavad. Aga me olime Astanas ja juba see tasus kogu sahmimise \u00e4ra.<\/p>\n
Osalemine presidendi riigivisiidil on omaette elamus ja palju selliseid v\u00f5imalusi lihtsurelikule ikka tekib. See on umbes nagu Hollywoodi filmis, ainult et reaalajas ja p\u00e4riselus. Juba see, et sul on \u00fcmber terve parv mustades \u00fclikondades sportlikke djuude, kelle k\u00f5rvast jookseb juhe kusagile pintsakukrae alla. Ja siis sa vaatad taevasse ning seal lendavad droonid.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla k\u00f5ige \u00fcllatavamad on presidendi riigivisiidi puhul kaks asja. Esiteks see, kui sekundipealt on k\u00f5ik asjad ja isikud paigas. Mitte ainult see, kes kuhugi l\u00e4heb, vaid seegi, kes vastuv\u00f5tja poolt eestlasi kohtab ning nendega asju ajab. Mis j\u00e4lle Kasahstanis ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik plaani j\u00e4rgi jookseb. Neid viivitusi oli p\u00e4ris mitu, nagu ma aru sain.<\/p>\n
Teine asi, mis mind \u00fcllatas, oli see, et presidendipaari \u2013 ehk siis kahe inimese \u2013 tegemisi organiseeris, koordineeris ja koosk\u00f5lastas umbes 50-inimeseline meeskond. Kusjuures need viisk\u00fcmmend inimest lasid kogu aeg ringi nagu oravad rattas ja tegid tegelikult ka t\u00f6\u00f6d \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt.<\/p>\n