{"id":53739,"date":"2025-11-30T11:26:10","date_gmt":"2025-11-30T11:26:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/53739\/"},"modified":"2025-11-30T11:26:10","modified_gmt":"2025-11-30T11:26:10","slug":"ulevaade-suveteater-2025-gesamtkunstwerk-rahvuspoliitilisus-ja-stambid-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/53739\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade. Suveteater 2025: gesamtkunstwerk, rahvuspoliitilisus ja stambid | Teater"},"content":{"rendered":"

Suveteatri eraldumine \u00fclej\u00e4\u00e4nud teatriaastast ja sellele osaks saav meedia t\u00e4helepanu j\u00e4\u00e4vad mulle t\u00e4nini \u00fcsna arusaamatuks. Kergema sisuga ja vabas \u00f5hus etendatavaid lavastusi on k\u00fcll rohkem kui tuumatalvel, ent veidi j\u00e4\u00e4b tunne, nagu oleks suveteater kui selline kujunenud isev\u00e4\u00e4rtuslikuks s\u00fcndmuseks, lausa br\u00e4ndiks. Miks tehakse meedias lausa suveteatrite alalehti kriitikute soovitustega ja kaartidega, ent hooaja kestel sellist s\u00fcndmuslikkust pole? Kas asi on t\u00f5epoolest teistsuguses repertuaaris? Samas ei pea paika, et suvel saab ainult palagani ja kommertsi, sest m\u00f6\u00f6dunud suvel esietendunud “Rahamaa” ja “Kes kardab Virginia Woolfi?” p\u00e4lvisid mitmeid teatriauhindade nominatsioone (mitte et \u00fcksnes see oleks m\u00e4rk heast lavastusest). Pod\u00ad\u00adcast’i “Teatrist Nuutrumiga” suveteatri episoodis arutlesid Karin Allik, Paavo Piik ja Kristjan Suits, et suvel v\u00f5iks teatritel olla rohkem v\u00f5imalusi katsetada eri koosluste, vormide ja ruumidega. Allik t\u00f5i v\u00e4lja aja- ja elulooliste lavastuste s\u00fcveneva tendentsi ning Piik ja Suits avaldasid lootust, et sellistele s\u00f5nateatri t\u00fckkidele lisandub rohkem ka etenduskunsti. Neid m\u00e4rks\u00f5nu meeles pidades l\u00e4ksingi teatrisuvele vastu, suuremate ja v\u00e4iksemate busside, rongide ja kondiauruga. N\u00e4dalad trajektooriga stiilis Tallinn\u2013Setomaa\u2013Tartu\u2013Tallinn\u2013V\u00f5ru said tavaliseks.<\/p>\n

Suveteatri m\u00f5iste all k\u00e4sitlen seekord suviseid lavastusi, mis irduvad teatri hooajasisesest tegevusest. N\u00e4iteks ei tihka ma pidada “Juulikuu lund” (lavastaja Juhan Ulfsak) suveteatriks, olgugi et see esietendus Endla teatris 13. juunil ehk\u00a0de facto\u00a0suvel. Toimus k\u00fcll k\u00fc\u00fcnis, aga \u00fcksnes nime poolest. Eks ole see m\u00f5neti ka tunnetuse ja omavoli k\u00fcsimus.<\/p>\n

T\u00e4navuse suvehooaja ukse l\u00f5i pauguga lahti Tartu Uue Teatri\u00a0gesamtkunstwerk\u00a0“Tapty 1985. Laskumine orgu”\u00a0(lavastaja Ivar P\u00f5llu). Kuna kiiremate \u00fclevoolav kiitus oli juba sotsiaalmeedia kaudu minuni j\u00f5udnud ja uudishimu t\u00f5ttu lugesin end ka lavastuse logistikasse eelnevalt sisse, teadsin enam-v\u00e4hem, mida oodata. K\u00f5rvaklappide kasutamise v\u00f5te oli teatris esindatud ka mullusel festivalil “Hungerburg 2024” Narva-J\u00f5esuus \u2014 pealkiri viitas juba toona kultuuripealinna programmile ja viitab vast selgi aastal. K\u00fcll aga m\u00f5jus uudselt kolme sektsiooni lahendus: n\u00e4itlejad tegid igas vaatuses l\u00e4bi sama etenduse, ent publik koges iga vaatust trib\u00fc\u00fcni eri paigast ja kuulis \u00fcksnes oma sektsioonis toimuvat. Keskpark (mida kutsun ise juba m\u00f5nda aega S\u00fcku pargiks, kuna siis saavad ka Tartu-kauged inimesed aru, millest jutt k\u00e4ib) ja sinna seatud etendusala trib\u00fc\u00fcni ja kohvikuga t\u00f6\u00f6tab suurep\u00e4raselt, kuna puhub \u00fcsnagi mahaj\u00e4etud alale viimaks elu sisse \u2014 k\u00f5nnitakse m\u00f6\u00f6da ja n\u00e4hakse, et siin midagi toimub. Samasugune elu pandi kihama Narva-J\u00f5esuu mahaj\u00e4etud puhkekompleksi murenenud seinte vahel, nii et Uue Teatri tiimil on omap\u00e4rane ja kadestamisv\u00e4\u00e4rne oskus, mida v\u00f5iks kasutada \u00e4ra mujalgi kui teatrite tarbeks.<\/p>\n

“Tapty 1985. Laskumine orgu” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Lavastuse s\u00fc\u017eee ja atmosf\u00e4\u00e4r isiklikku nostalgiat ei tekitanud, kuna minu s\u00fcnnini oli seal ligi paark\u00fcmmend aastat aega \u2014 ometi tunnen neid inimesi, meelsust ja olusid, nii et mingi \u00e4raspidine igatsus, villase pintsaku l\u00f5hn ja k\u00f6\u00f6gilinoleum j\u00f5udsid ka minuni. Lugude mosaiik oli kirju, ent dramaturgiliselt otsekui koreograafiana \u00fcles ehitatud. Fookusse t\u00f5usis stseen \u00fche v\u00f5i paari n\u00e4itlejaga, t\u00f5mbas endasse ja hoidis kaasas, kuni n-\u00f6 kaadrist v\u00e4lja liikus. Seda, mida nad taamal edasi r\u00e4\u00e4kisid v\u00f5i miks j\u00e4rsku lippudega vehiti, sai teada alles mitu tundi hiljem (v\u00f5i vargsi klappides kanalit vahetades, ehkki siis l\u00e4ks enda ees toimuv kaduma). Muusikaline kujundus t\u00e4iendas seda puudealust atmosf\u00e4\u00e4ri ja lavastuse punane vin\u00fc\u00fcl m\u00e4ngib mul \u00f5htuti praegugi, hoides s\u00fcgiseses Tallinnas alal Tartu suve. Eriti s\u00fcgav kummardus kost\u00fc\u00fcmi- ja grimmikunstnikele, sest trupi ajastutruu v\u00e4limus on muljetavaldavalt kit\u0161 ja igale etendusele eelnenud suure t\u00f6\u00f6 tulemus.<\/p>\n

Tartu suveteatriga j\u00e4tkates viib suund j\u00e4rgmistele trib\u00fc\u00fcnidele: Keskpargist teisele poole silda, \u00fclikooli staadionile. Musta Kasti\u00a0“Stseenid!\u2026”\u00a0(lavastaja Peeter Volkonski), pikema nimega “Stseenid \u00fchest abielust Ingmar Bergmani tekstile ja \u00fchest spordiv\u00f5istlusest John Cage’i muusikale” v\u00f5tab aluseks Ingmar Bergmani suhteklassika ja John Cage’i klaverits\u00fckli “Four Walls”. Cage’i minimalistliku helikeelega muusikaline kujundus l\u00e4ks suures vaba\u00f5huruumis ja k\u00f5ige muu seas osaliselt kaduma, eriti v\u00f5rreldes sellega, kuidas Must Kast ja Volkonski “Carmenis” Bizet’ muusikat esile t\u00f5id. Bergmani ja kergej\u00f5ustiku vaheline h\u00f5\u00f5rdumine (magneesium\u00adkarbonaati kasutamata) kannab endas s\u00f5numit ja kujund “paarisuhe kui sport” pakub katsetamisv\u00f5imalusi k\u00fcllaga. Cage m\u00f5jus lavastustervikus veidi nagu Marianne ja Johani vahele ilmunud Paula \u2014 p\u00f5nev lisandus, aga teised kaks on ikka p\u00f5nevamad.<\/p>\n

“Stseenid!…” Autor\/allikas: Heikki Leis<\/p>\n

Lavastuse liiga \u00fchetaoliseks j\u00e4\u00e4nud struktuur pidi andma kontseptsioonile loobumisv\u00f5idu (rohkem spordinalju ei tule). \u00dclesehituses kasutati valemit “stseen\u2013trenn\u2013stseen\u2013trenn”: n\u00e4iteks palus Johan j\u00e4rsku Mariannelt lahutust ja suundus siis jooksuringi(de)le. Vahetrenn aitas n\u00e4itlejapaaridel metafoorne teatepulk teistele orgaanilisemalt edasi anda, kuna nii palju kui ma m\u00e4letan ei kehastanud Johanit ja Mariannet kahes j\u00e4rjestikuses stseenis kunagi samad n\u00e4itlejad. Spordialadele oli lisatud ka selgesti tajutav s\u00fcmboolsus (n\u00e4iteks aborditeemalisele vestlusele j\u00e4rgnes kuulit\u00f5uge). Ehkki Bergmani etendamine Tartu staadionil ja spordiriietes peaks juba iseenesest m\u00f5juma piisavalt jaburalt, hakkas see t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral t\u00f6\u00f6tama alles siis, kui Marianne ja Johani vahelise t\u00fcli kulminatsioonis hakkas kallama paduvihma. Kuna trupp n\u00e4is v\u00f5tvat\u00a0 nii stseene kui ka sporti \u00fcsna t\u00f5siselt, imetlesin ma vaatajana pigem nende spordimehelikkust, j\u00e4ttes k\u00f5rvale distantseeritud iroonianaudingu. Kaeblik “ma tahan koju-u-u, ma olen Paulast nii v\u00e4sinu-u-ud” m\u00f5jus selle taustal oma just \u00f5ige annuse melodraamaga. Kuna stseene etendati ps\u00fchholoogilise teatrina (st taotluslikku v\u00f5\u00f5ritust ma ei tajunud), olid k\u00f5igi n\u00e4itlejate Marianned ja Johanid ka veidi erinevad nii iseseisvalt kui ka omavahelise d\u00fcnaamika poolest. Seel\u00e4bi s\u00fcvenes tunne, et see lugu on oma tuumas niiv\u00f5rd \u00fcldlevinud ja kli\u0161eelik, et v\u00f5iks toimuda igas teises peres \u2014 ja v\u00f5ib-olla toimubki.<\/p>\n

“Richard III” Autor\/allikas: Heikki Leis<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt siinse Tartu ploki viimane, vormilt k\u00f5ige klassikalisem s\u00f5nateatri n\u00e4ide, suisa Shakespeare. T\u00f5si, Shakespeare’i pakkus ka Kinoteatri “Romula ja Julia” \u2014 kui publiku ees on masinate m\u00e4ss, on klassikaline dramaturgia sellele hea tasakaalustaja. Vanemuise\u00a0“Richard III”\u00a0(lavastaja Tanel Jonas) pakkus samuti rehvipuru ja -haisu, ent Kammivabriku laval olid siiski inimesed. Kammivabrikut on Vanemuine kasutanud varemgi, n\u00e4iteks “1984” ja “Kirvet\u00fc\u00fc” etendusteks. P\u00f5hjus, miks “Richard III” just suvelavastus on, seisneb ilmselt selles, et kaasatud on l\u00f5viosa Vanemuise trupist. Sisult ja vormilt see hooajasisestest klassikalavastustest otseselt ei erinenud. Taas on kasutusel ekraanid, mis toetasid enim just Ken R\u00fc\u00fcteli Richardit, kes sageli neljandat seina murdis. Richard, vanematest h\u00fcljatud poeg, troonip\u00e4rimisv\u00f5imaluseta ja vigane igavene prints, ronib troonile kas v\u00f5i l\u00e4bi vere ja \u00fcle laipade (ja neid jagub). R\u00fc\u00fctel m\u00e4ngib Richardi ps\u00fchhopaatlikuks maniakiks, kelle karikatuurne miimika ja kehahoiak meenutasid veidi 1920. aastate ekspressionistlikku teatrit. Tegelaste ps\u00fchholoogia avaneb alles p\u00e4rast mitut tundi \u00fcmbritsevatega manipuleerimist: alles p\u00e4rast t\u00e4ielikku h\u00e4vingut mureneb isehakanud kuninga ps\u00fc\u00fche meeldej\u00e4\u00e4vas monoloogis. R\u00fc\u00fctel l\u00e4henes Richardile robustse j\u00f5u ja toore kurjuse nurga alt, ent vahel tahtnuks n\u00e4ha selle maski tahtmatut langemist. Ohvrirollil on ju mitu n\u00e4gu: ilmaj\u00e4etus, mis on Richardi k\u00fc\u00fcniliseks ja usaldamatuks teinud, v\u00f5iks olla tuntav ise\u00e4ranis stseenides tema ema, Yorki hertsoginnaga (Piret Laurimaa). Tekkis aga tunne, et trupp hoiab end pidevalt tagasi \u2014 seda ise\u00e4ranis siis, kui r\u00e4\u00e4giti valust, leinast ja k\u00e4ttemaksuihast. S\u00f5nad on k\u00fcll raevust laetud, ent keha seda edasi ei anna. Lapse kaotusvalu on \u00fcks teemadest, mille j\u00f5hkrus j\u00f5uab ka inimeseni, kes seda ise kogenud pole, kuid Raadi lennuangaari seinad imesid sellised intensiivsed emotsioonid kahjuks endasse. K\u00fcll aga annab n\u00e4htu lootust, et Tanel Jonas j\u00e4tkab Vanemuises raskete, v\u00f5ib-olla isegi poliitiliste teemadega. V\u00f5imus\u00f5ltuvus ja t\u00fcrannide kujunemine on uurimist v\u00e4\u00e4rt teemad \u2014 tahtnuks \u00f6elda, et eriti praegusel ajal, aga millal pole antropotseenis leidunud v\u00e4\u00e4rastunud v\u00f5imu valedes k\u00e4tes?<\/p>\n

“Seto Od\u00fcsseia” Autor\/allikas: Reigo Teervald<\/p>\n

\u00dcks minu oodatumaid suvelavastusi oli\u00a0“Seto Od\u00fcsseia”, kuna olen muusikalide peal \u00fcles kasvanud ja igatsen l\u00e4hemat sidet oma isapoolsete seto (ja mulgi) juurtega. \u00dcdini setokeel\u00adne muusikal ei p\u00f5hine aga mitte kohalikul eepikal, vaid “Od\u00fcsseial” ega kipu seda eriti originaalist eristama \u2014 lugu, sh nimed, j\u00e4\u00e4b samaks, teine on vaid keel, milles see meieni j\u00f5uab. Etenduspaik (An\u017eelika Mahetalu) oli v\u00e4ga hea leid, kuna selle asukoht on imeilus, k\u00fcnklik ja mitmekesine. Seal v\u00f5inuks istuda niisamagi. Loodust kasutatakse lavastuses ka k\u00f5igiti \u00e4ra, sest lisaks otse j\u00e4rvele ehitatud lavale liiklevad tegelased ka paatides. Valgesse riietatud koor (k\u00fcll teistsuguse, musikaalsema rolliga kui Antiik-Kreeka teatris) seisis eraldi saarel, mis oli visuaalselt m\u00f5juv ning v\u00f5imaldas heita toimuvale k\u00f5rvalpilk. N\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 l\u00e4bitunnetatuse ja omavahelise kontakti poolest paistsid silma Lauli Koppelmaa (Penelope) ja Ago Soots (Od\u00fcsseus), positiivselt \u00fcllatas Karel K\u00e4os (Telemachos). Nele-Liis Vaiksoo kaasamine oli \u00fcllatav, aga igati v\u00e4\u00e4rt otsus, kuna muusikalin\u00e4itlejal ja n-\u00f6 tavan\u00e4itlejal on suur vahe, alates diktsioonist ja l\u00f5petades viisi t\u00e4psusega. Kuna Odysseuse lugu oli mulle tuttav, ei olnud seto keel s\u00fc\u017eee m\u00f5istmisel takistus, vaid hoopis nauding. Kripeldama j\u00e4i lavastuse puhul aga see, et n-\u00f6 setolikkus piirduski seto keele kasutamisega tekstis. Muidugi on setokeelne libreto isev\u00e4\u00e4rtuslik (ehkki liigselt helge ja ma\u017eoorses laadis muusika j\u00e4ttis soovida, eriti kui taheti luua just rokkmuusikali), ent kuhu j\u00e4id seto motiivid lauludes, lavakujunduses, kost\u00fc\u00fcmides? Juba ainu\u00fcksi ustava Penelope puhul saanuks m\u00e4ngida abielunaise ja neiu r\u00f5ivaste s\u00fcmbolismiga. On muidugi v\u00f5imalik, et seto keele kasutamine ilma teiste, “kaasnevate” p\u00e4rimuslike elementideta oli m\u00f5eldud selle keele argistamiseks, n\u00e4itamaks, et seto keelt saab k\u00f5nelda ka teistsuguses keskkonnas ja et sellel on koht ka t\u00e4nases Eestis. Niisugune s\u00f5num t\u00f6\u00f6taks v\u00f5ib-olla aga paremini kaasaegsema dramaturgia puhul kui “Od\u00fcsseia”, kus s\u00f5lgede asemel ometi toogasid kantakse.<\/p>\n

“Kalevipoeg” Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n

Kuigi proovin suveteatrist r\u00e4\u00e4kides hoiduda snobistlikest eelarvamustest, ei saa m\u00f6\u00f6da \u00fchest t\u00f5rvatilgast. Laitse Graniitvillas etendunud\u00a0“Kalevipoja”\u00a0(lavastaja \u00dcllar Saarem\u00e4e) puhul tekib k\u00fcsimus, kas lavastaja keeldus tagasisidest v\u00f5i ei hoolinud trupp oma t\u00f6\u00f6st piisavalt, et evida kriitilist pilku ja m\u00f5ni stseen \u00fcmber teha (v\u00f5i sootuks \u00e4ra j\u00e4tta). V\u00f5ib muidugi vastata, et minu n\u00e4htu oli alles esietendus ja lavastus ei pruukinud selleks ajaks veel k\u00fcps olla, ent pika ja kuluka reisi ette v\u00f5tnud publikul ei oleks sellise teadmisega tagantj\u00e4rele midagi teha. Lavastuse kirjeldus lubab eneseteadlikku, irooniatihedat ja poliitilist (!) pilget palagani- ja joogilembese rahva arvel. Aga paraku olid peamised publikunaerutajad pikad stseenid stiilis “alkohoolik ei saa endaga hakkama”, “k\u00fclarahvas arvas korraks, et Kalevipoeg on homo ja muud taolised s\u00f5nad” ning “n\u00e4itleja n\u00e4eb f\u00fc\u00fcsiliselt teistsugune v\u00e4lja, nii et paneme ta krabi- ja siilikost\u00fc\u00fcmi”. \u00dcheskoos teiste \u00fcle naermine ei ole minu teada eneseiroonia. Lavastuse toon p\u00fcsis seejuures l\u00e4bivalt sama \u2014 Kalevipoeg oli k\u00fcll m\u00f5eldud s\u00fcmpaatse antikangelasena, kes \u00fchiskondlikele tavadele vastu seisab, ent tugevat vastandust kahe meelsuse vahel ei tekkinud; k\u00f5igist tegelastest oli eesk\u00e4tt lihtsalt kahju. Tasakaaluks soovin k\u00fcll v\u00e4lja tuua, et lavastuses kasutati etenduspaika igati h\u00e4sti \u00e4ra ja koor m\u00f5jus p\u00f5neva lisandusena. Suvelavastusele iseloomulikult k\u00f5las k\u00fcll palju laule, aga Laitsest lahkudes kummitas peamiselt tekst, mis kaldus rahvaliku ja rabeda huumori juurest varjunditeta labase ja \u00e4rritava poole. \u00dcldpilt m\u00f5jus kahjuks kakofooniliselt. Samas aplodeeriti seistes ja rahul olnute p\u00e4rast on muidugi hea meel. Siiski j\u00e4\u00e4n seisukohale, et publik v\u00e4\u00e4rib enamat, olgu v\u00e4ljas kui tahes soe ja m\u00fc\u00fcgiedu kui tahes garanteeritud.<\/p>\n

“S\u00fc\u00fctu” Autor\/allikas: Mari Rostfeldt<\/p>\n

Romantiliselt r\u00f5ske Tapa raudteejaam on end t\u00e4naseks kinnistanud teatrite \u00fche suvise meelispaigana. Viimati k\u00e4isin seal 2023. aastal, kui seal etendus Noorsooteatri “Hingest ja s\u00fcdamest”. Nuutrumi\u00a0“S\u00fc\u00fctu”\u00a0(lavastaja Priit P\u00f5ldma) v\u00f5ttis samuti aluseks eestikeelse algup\u00e4randi, Madis K\u00f5ivu ja Sulev Keeduse filmistsenaariumi. P\u00f5ldma dramatiseering on tundlik ja \u00f5rn, valus ja \u00fclimalt ajastukohane. Grete J\u00fcrgensoni roll 1940. aastate l\u00f5pu Eestis elava ingerisoome naisena on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5imas ja v\u00e4\u00e4rib igal juhul vaatamist, kui “S\u00fc\u00fctu” peaks uuesti lavale tulema. Teda toetab ka tugev trupp (Lee Trei, Sander Roosim\u00e4gi, Aarne Soro, Robin T\u00e4pp ja Kaisa Kuslapuu klaveril). Roosim\u00e4e j\u00f5uline esitus Viidingu “\u00d6\u00f6liblikast” v\u00f5iks olla lausa salvestatud. Lavastus avab rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti, keele ja kultuuri s\u00e4ilitamise raskusi ajastul ja keskkonnas, kus v\u00f5ib iga keharakuga tajuda, et sa pole ooda\u00adtud. Temaatiliselt haakub lavastus ka Draamateatri mulluse lavastusega “\u00dcks helevalge tuvi” ja Musta Kasti kevadel etendunud lavastusega “T\u00fckk maad”, mis puudutavad samuti r\u00e4nnet ja uuesti alustamist Eesti ajaloolises kontekstis. Iga teatriaasta l\u00f5pus arutletakse, millist teatrit meil praegu vaja on ja kas me teeme teatrit ehk liiga palju. Arvan, et sellist teatrit vajame praegu k\u00fcll ja rohkemgi veel.<\/p>\n

“T\u00e4hem\u00f5rsja” Autor\/allikas: Anita Kremm<\/p>\n

\u00dcks oman\u00e4olisemaid ja erilisemaid suvekogemusi oli EMTA lavakunstikooli XXXII lennu diplomilavastus\u00a0“T\u00e4hem\u00f5rsja”\u00a0(lavastaja Anne T\u00fcrnpu), mille n\u00e4gemiseks tuli juba kella neljaks Vaba\u00f5humuuseumi j\u00f5uda. Ehkki proovin endale (juba aastaid) konventsionaalsema t\u00f6\u00f6inimese p\u00e4evar\u00fctmi \u00f5petada, k\u00e4iksin sellisel kellaajal veelgi r\u00f5\u00f5muga teatris. T\u00fcrnpu lavastajak\u00e4ekirjale omaselt oli lavastuse keskmes meie rahvap\u00e4rimus, eesk\u00e4tt selle riukalikum osa. Lisaks noorte n\u00e4itlejate vastupidavusele v\u00e4\u00e4rivad esilet\u00f5stmist ka Kairi M\u00e4ndla kirevad kost\u00fc\u00fcmid ja Ingmar J\u00f5ela koreograafia. Hommikuudu ja sellest tekkinud eriline atmosf\u00e4\u00e4r tuletasid meelde, miks saab just suvel oman\u00e4oline teater s\u00fcndida \u2014 pole just palju sellist ilma, millega publik n\u00f5ustuks enne p\u00e4ikeset\u00f5usu metsas kondama, v\u00e4rssposimist kuulama ja \u00fcksteise \u00f5lgadelt \u00e4mblikke \u00e4ra p\u00fchkima. Nagu pole palju ka sellist aega, mil julgeks teha l\u00f5pustseeni, kus mitu noort n\u00e4itlejat meres edasi-tagasi k\u00f5nnivad. R\u00e4nnaklavastus, mis t\u00f5esti ka r\u00e4nnak oli!<\/p>\n

“Romula ja Julia” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Igal suvel on muidugi palju lavastusi, mis j\u00e4\u00e4vad paratamatult n\u00e4gemata. N\u00e4iteks on mul v\u00e4ga kahju, et ei j\u00f5udnud n\u00e4ha\u00a0“Romulat ja Juliat”\u00a0\u2014 kuulsin, et see isegi v\u00e4lismaa meediasse j\u00f5udnud autoperfo m\u00f5jus \u00fcllatavalt emotsionaalselt. Antropomorfeerimistung n\u00e4ikse meil s\u00fcgavalt sees olevat, aga see on isegi loogiline, kui m\u00f5elda lapsep\u00f5lvem\u00e4ngudele ja Nukuteatri peal \u00fcles kasvamisele. V\u00f5ib-olla saaks siit isegi uue loosungi: autod linnast v\u00e4lja ja lavale? Lisaks loodan, et j\u00e4rgmisel suvel kordub \u00fcrgne ja filosoofiline, tugevate rollisoorituste ja tiheda tekstiga\u00a0“Puussel\u00f6\u00f6ja ja pilvisk\u00e4ija”. Kahjuks j\u00e4i n\u00e4gemata ka\u00a0“Vabaduse festival” Narvas, mille olulisust nii teatri kui ka poliitilises kontekstis ei maksa alahinnata. K\u00f5ike aga ei j\u00f5ua, ei suvel ega hooaja kestelgi. J\u00e4rgmisel aastal j\u00e4lle!<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suveteatri eraldumine \u00fclej\u00e4\u00e4nud teatriaastast ja sellele osaks saav meedia t\u00e4helepanu j\u00e4\u00e4vad mulle t\u00e4nini \u00fcsna arusaamatuks. Kergema sisuga ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53740,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,27279,1167,140,27276,6638,15062,27281,27277,13591,27278,27280,177],"class_list":{"0":"post-53739","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-johanna-rannik","15":"tag-kalevipoeg","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-richard-iii","18":"tag-romula-ja-julia","19":"tag-seto-odusseia","20":"tag-stseenid","21":"tag-suutu","22":"tag-suveteater","23":"tag-tahemorsja","24":"tag-tapty1985-laskumine-orgu","25":"tag-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115638408783893019","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53739","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53739"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53739\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}