![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3108384hcc30.jpg\")
<\/p>\nUus raamat
Ulmeantoloogia “Kuumad allikad”
Koostaja Tormi Ariva
Kirjastus Gururaamat MT\u00dc
456 lk<\/p>\n
<\/p>\n
“L\u00fchiproosa antoloogiad v\u00f5ivad kirjandusloo jaoks olla puhta kulla v\u00e4\u00e4rtusega”, kirjutasin ma eelmisel aastal ulmeantoloogiast “Minu isa luulud”. Sama m\u00f5te ja enamgi veel kehtib ka uue antoloogia “Kuumad allikad” kohta. Kui eelmises raamatus olid aastatest 1953-1989 kokku koondatud lood ja autorid kaasaegsele lugejale ehk rohkem tuttavad, siis uue antoloogia kohta \u00fctleb ka koostaja Tormi Ariva ise, et sealt “leiab autoreid, keda ei tunne ka kirjandusteadlased”.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu tekitabki kogu ettev\u00f5tmise juures imetlust just selle p\u00f6\u00f6rasus. Jah, siin on ka h\u00e4sti ja laialt tuntud jutte, nagu raamatut l\u00f5petav Friedebert Tuglase novell, kuid suuremalt jaolt on siinsed lood aastatest 1903-1941 kokku kogutud p\u00f5hjalikult unustatud arhiividest. Nii omandab kogu projekt pea akadeemilise t\u00f6\u00f6, mitte lihtsalt ulmeantoloogia m\u00f5\u00f5tmed. Tormi Ariva tundub olevat mitte ainult oma teema f\u00e4nn, vaid ka selle s\u00f5na k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes natuke hullumeelne.<\/p>\n
P\u00e4ris paljude lugude kohta saab viisakalt \u00f6elda, et tegemist on lihtsalt ajaloolist huvi pakkuvate n\u00e4idetega oma ajastust. H\u00e4sti illustreerivad seda kohe esimesed lood. Matthias Johann Eiseni jutuke “Tallinnas aastal 2000” aastast 1903 on huvitav eelk\u00f5ige m\u00e4lum\u00e4ngu k\u00fcsimusena esimese Eesti ulmeloo kohta. Ivan Narodny “Tehismees” aastast 1912 paelub eelk\u00f5ige sellega, et see ilmus Kalifornias ja inglise keeles, samas jutu teksti p\u00e4\u00e4stab ainult pu\u00e4nt, mis kutsus minul esile t\u00e4iesti tahtmatu naeruturtsatuse.<\/p>\n
Sisuliselt natuke huvitavamad on Marie Heibergi “Hobused” aastast 1915, mis tabab ettearvamatult h\u00e4sti \u00f5udusunen\u00e4o tunnet, v\u00f5i August Gailiti “Kollane hullumeelsus” aastast 1919, mis on oma idee olemuslikust jaburusest hoolimata ootamatult s\u00fcnge ja j\u00e4le. Arnold K\u00f5ivu “Kabelis” on aastast 1920 p\u00e4rit klassikaline \u00f5udusjutt ning sellisena \u00fcldse mitte paha. Neile j\u00e4rgneb aga Albert Kivikase “Ennustus” aastast 1924, mis on oma heast ideest ja tuntud kirjanikust hoolimata arusaamatult n\u00f5rgalt teostatud. Olaf Roodi 1926. aastal ilmunud “Bertil Holmqvisti” kohta saab h\u00e4sti \u00f6elda vaid seda, et see algab h\u00e4sti.<\/p>\n
Mihkel J\u00fcrna “K\u00e4rbid” aastast 1929 on \u00fcllatavalt hea. Kogu lugu ootamatult j\u00f5ukaks saanud veidrikust vanapoisist ning tema juurde saabuvatest t\u00e4dist ja t\u00e4dit\u00fctrest (kui nad on ikka need, kes nad endid v\u00e4idavad olevat) on kohe algusest peale andekalt rusuv ja vastik ning kannab seda tunnet j\u00e4rk-j\u00e4rgult kuni loogilise finaalini v\u00e4lja. Selle k\u00f5rval tundub oma huvitavast ideest hoolimata kvaliteedilt tagasiminekuna Woldemar Mettuse “Igavene noorus” aastast 1932, ning samuti August Gregori “Dr Wellenborgi p\u00e4evik” aastast 1933, mis torkab silma vaid oma jabur-naljaka ajar\u00e4nnumeetodi poolest.<\/p>\n
Nendele j\u00e4rgnevalt on v\u00e4ga m\u00f5nus lugeda Juhan Jaigi lugu “Tuuts-Juhani esimest sorti kivi” aastast 1933. Nagu sama autori legendaarses jutukogus “Kaarnakivi”, kasutatakse ka siin osavalt \u00e4ra imettegeva kivi muistendit, aga see j\u00e4\u00e4b siin vaid k\u00f5rvalteemaks. P\u00f5hiliselt r\u00e4\u00e4gib lugu p\u00f5nevast linakasvatuse ajalooetapist 19. sajandil, millega teeniti nii h\u00e4sti, et see v\u00f5imaldas eestlastel hakata talusid p\u00e4riseks ostma. Kuid m\u00fc\u00fca tasus neid linu eelk\u00f5ige Riia linnas ja l\u00e4tlastega l\u00e4bi saamine ei olnud tollal just k\u00f5ige parem.<\/p>\n
Antoloogia k\u00f5ige suurem \u00fcllatus on Karl Hoerschelmanni “Teine karp” aastast 1934. Siin on p\u00f5nev taas-n\u00e4ha vene kosmisti Nikolai Fjodorovi ideed k\u00f5igi kunagi elanud inimeste ellu\u00e4ratamisest, mida on kaasaegses Eesti ulmes juba kasutanud Joel Jans ja Meelis Friedenthal. Erinevalt Jansi k\u00fcberpungilikust t\u00f6\u00f6tlusest ja Friedenthali m\u00fcstilisest l\u00e4henemisest on Hoerschelmann kirjutanud stiilipuhta ulmed\u00fcstoopia, mis on palju m\u00f5jusam kui v\u00f5iks oodata selle napilt 30-lehek\u00fcljelisest pikkusest.<\/p>\n
On ju t\u00f5esti kohutav ressursside raiskamine, kui v\u00e4lja\u00f5ppinud ja koolitatud inimene t\u00f6\u00f6tab ainult viisk\u00fcmmend aastat. Tulevikus, kui tehnoloogia tagab elu ja tervise, pannakse k\u00f5ik t\u00f6\u00f6le viiesajaks aastaks \u2013 ja surma korral ootab ees taas ellu \u00e4ratamine, et t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Mis juhtub siis, kui surm, mis juba m\u00e4letamatutest aegadest peale on iga orja viimane p\u00e4\u00e4setee vabadusse, k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5etakse? Vahest otsib m\u00f5ni pelgupaika hullumeelsuses, kuid kergem on pea langetada ja lihtsalt t\u00f6\u00f6le minna.<\/p>\n
Just niisuguste tundmatute juttude avastamine ja taastr\u00fckkimine loob kogu projektile v\u00e4\u00e4rtust, sest sellistel lugudel ei lasta n\u00f5nda igaveseks kaduda. “Teine karp” on antoloogia ehteks ja selgelt parimaks looks selles.<\/p>\n
Antoloogia l\u00f5petavad Paul Viidingu “V\u00f5ita on terve planeet” aastast 1937, mis on t\u00e4iesti korralikult kirjutatud ja oskusliku, humoorika pu\u00e4ndiga. Eraldi v\u00e4\u00e4rib kiitust Friedebert Tuglase “Viimne tervitus”, mis onkirjutatud 1941, aga avaldatud alles 1957. Tuglase novelle \u00fcle lugedes peab taas t\u00f5dema, kui hea kirjanikuga oli tegemist. Siinne lugu on seatud kaugele nimetusse tulevikku peale Neljandat maailmas\u00f5da ning see kannab endas t\u00e4iesti ehmatavalt ehedat s\u00f5ja\u00e4ngi. V\u00e4\u00e4rikas viimane peat\u00fckk on see raamatule igal juhul.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et see antoloogia oli l\u00f5ppeva aasta suurim \u00fcllatus. Kui p\u00e4rast ulmeantoloogia “Minu isa luulud” ilmumist arvasin, et Eesti ulmeajalugu on n\u00fc\u00fcd t\u00e4nu ka \u00f5udusantoloogiale “\u00d5udne Eesti” ja hiljem lisandunud fantaasiaantoloogiale “P\u00f5hja konn” juba adekvaatselt kaardistatud, siis “Kuumad allikad” p\u00f6\u00f6ras selle arvamuse pea peale. Edaspidi kavatsen ma lihtsalt oodata, milliseid uskumatuid f\u00e4nniprojekte veel ulmevaldkonnast v\u00e4lja kasvab.<\/p>\n
Kuigi paljud lood antoloogias tekitavad vaid ajaloolist huvi, siis juba ainult Karl Hoerschelmanni novelli unustusest tagasitoomine tasub kogu raamatu hankimise vaeva. Kui kogu see projekt tundub ratsionaalse pilguga vaadates paraja hullumeelsusena, siis sellist hullumeelsust tahaks ma ainult rohkem raamatupoodides n\u00e4ha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus raamatUlmeantoloogia “Kuumad allikad”Koostaja Tormi ArivaKirjastus Gururaamat MT\u00dc456 lk “L\u00fchiproosa antoloogiad v\u00f5ivad kirjandusloo jaoks olla puhta kulla v\u00e4\u00e4rtusega”,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53789,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,178,27309,27308,140,27310],"class_list":{"0":"post-53788","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kirjandus","15":"tag-kuumad-allikad","16":"tag-mart-pechter","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-tormi-ariva"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115638672085708858","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53788"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53788\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53789"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}