Venemaa k\u00fclmutatud vara andmine Ukrainale ei seisa ainult Belgia vastuseisu, vaid ka Euroopa Komisjoni venitamise taga, \u00fctles v\u00e4lisminister Margus Tsahkna. Ta avaldas lootust, et komisjoni president Ursula von der Leyen tuleb konkreetse ettepanekuga v\u00e4lja tuleval n\u00e4dalal, sest Ukrainal on raha v\u00e4ga vaja.<\/p>\n
Venemaa k\u00fclmutatud vara on Belgias ligikaudu 140 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses ja Ukrainale soovitakse see anda reparatsioonilaenuna. Euroopa Parlamendi saadiku Riho Terrase s\u00f5nul on Ukrainal seda raha kohe ja h\u00e4dasti vaja.<\/p>\n
“Kusagil m\u00e4rtsis l\u00f5peb Ukrainal raha otsa ehk Euroopa Liit, kui ta tahab seda, et Ukraina edasi suudaks seista, nii s\u00f5jaliselt kui ka majanduslikult oma jalgadel, peab leidma vahendeid, \u00fctleme 90\u2013180 miljardit, oleneb sellest, kuidas me seda vaatame,” \u00fctles Terras.<\/p>\n
V\u00e4lisminister Margus Tsahkna s\u00f5nul v\u00e4hendaks k\u00fclmutatud vara kasutamine ka Venemaa v\u00f5imalusi survestada rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisel Ameerika \u00dchendriike. “See annaks pikaajalise rahastusotsuse ja j\u00e4taks venelased ka sellest rahast ilma. Ka ameeriklastel ei ole v\u00f5imalik siis midagi ilma eurooplasteta jagada,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Aina suurema diplomaatilise surve alla sattunud Belgia valitsus aga v\u00e4itis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von Der Leyenile saadetud kirjas, et k\u00fclmutatud vara v\u00f5ib hoopis rahuni j\u00f5udmist pidurdada, sest seda hakatakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kasutama kauplemisvahendina.<\/p>\n
Muidu on belglaste p\u00f5himureks olnud, et Venemaal v\u00f5ib tulevikus tekkida rahvusvahelises arbitraa\u017eis n\u00f5ude\u00f5igus, mist\u00f5ttu soovitakse teistelt riikidelt juriidilist garantiid.<\/p>\n
Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz \u00fctles, et on k\u00fclmutatud varade kasutamist arutanud Belgia peaministriga. “Ma tean tema muret ja m\u00f5istan seda. Tal on head p\u00f5hjendused, aga arvan, et ka meil on head p\u00f5hjendused \u00fchise eesm\u00e4rgini j\u00f5udmiseks, milleks on Venemaa maksimaalne survestamine s\u00f5ja l\u00f5petamiseks,” lausus ta.<\/p>\n
“Minu arust tuleks neile t\u00f5siasjana \u00f6elda, et nad v\u00f5idavad k\u00f5igist nendest organisatsioonidest, mis Belgia territooriumil on \u2013 on see NATO v\u00f5i Euroopa Liit \u2013 ja n\u00fc\u00fcd on aeg neil ka nendele Euroopa Liidu liikmetele ja NATO liikmetele vastu anda,” lausus Terras.<\/p>\n
Samas ei seisa Venemaa vara kasutamine ainult Belgia taga. Tsahkna s\u00f5nul pole Ursula von der Leyen ikka veel tulnud v\u00e4lja konkreetse ettepanekuga, kuigi p\u00f5him\u00f5tteliselt on lahendus Belgia murele olemas.<\/p>\n
“Juriidiliselt on see lahendus olemas, pigem on kardetud just seda, kas poliitiliselt saadakse k\u00f5ik n\u00f5usse,” s\u00f5nas Tsahkna. “Tegelikult ei olegi vaja 27 liikmesriiki, vaid piisab sellest, kui on olemas valdav enamus ja need garantiid Belgiale antakse. Nii et pigem on k\u00fcsimus poliitiliselt ebakindluses ka Ursula von der Leyeni poolt, aga ma loodan v\u00e4ga, et j\u00e4rgmine n\u00e4dal see ettepanek lauda pannakse.”<\/p>\n
Venemaa k\u00fclmutatud vara kasutamise kohta tehakse l\u00f5plik otsus t\u00f5en\u00e4oliselt detsembri keskel toimuval Euroopa \u00dclemkogul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa k\u00fclmutatud vara andmine Ukrainale ei seisa ainult Belgia vastuseisu, vaid ka Euroopa Komisjoni venitamise taga, \u00fctles v\u00e4lisminister…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54047,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,2337,31,32,21,28,29,95,1131,19,25,23,24,262,22,20,96,5975,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-54046","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-komisjon","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-margus-tsahkna","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa","31":"tag-venemaa-kulmutatud-varad","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115640288143075361","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54046","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54046"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54046\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54047"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54046"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54046"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54046"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}