Eesti majandus on viimase 30 aasta jooksul teinud h\u00fcppe, mida v\u00e4ikeriikides harva n\u00e4htud. Oleme liikunud madala lisandv\u00e4\u00e4rtusega tootmisest digitaalselt arenenud nutika majanduseni. Ometi n\u00e4eme, et areng on pidurdunud. Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootlikkus p\u00fcsib alla 80 protsendi Euroopa Liidu keskmisest ning erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringud ei k\u00fc\u00fcndi tasemele, mis v\u00f5imaldaks meil astuda j\u00e4rgmise arengusammu. Piltlikult \u00f6eldes oleme j\u00f5udnud platoole \u2013 keskmise sissetuleku l\u00f5ksu \u2013, kust edasi liikumiseks on vaja teistsuguseid lahendusi.<\/p>\n
Rahvusvahelised v\u00f5rdlused n\u00e4itavad, et majandused, mis suudavad keskmise sissetuleku l\u00f5ksust v\u00e4ljuda, teevad seda kahel viisil: suurendavad inimeste oskusi ning tuginevad s\u00fcsteemselt teadus- ja arendustegevusele.<\/p>\n
Eestis kipume igap\u00e4evastes aruteludes keskenduma pigem k\u00fcsimusele, kas meil on liiga palju akadeemilist k\u00f5rgharidust, kas peaksime pakkuma rohkem rakendusk\u00f5rgharidust, ning kui palju \u00fcks v\u00f5i teine maksab. Tegelik k\u00fcsimus pole aga vormis ega hinnas, vaid sisus: milliseid oskusi on Eestis vaja, et liikuda k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega majanduse suunas.<\/p>\n
H\u00fcppe toob vaid teadus- ja arendustegevus<\/p>\n
Meie pikaajalised eesm\u00e4rgid on ambitsioonikad. Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootlikkus peaks 2035. aastaks j\u00f5udma 110 perotsendini Euroopa Liidu keskmisest \u2013 praegu j\u00e4\u00e4me sellele ligi viiendikuga alla. Erasektori teadlaste ja inseneride arv tuhande elaniku kohta on ligi 2,5 inimest, kuid eesm\u00e4rk on 4,5. Teadus- ja arendustegevuse kulutused erasektoris moodustavad \u00fche protsendi SKP-st, samas kui P\u00f5hjamaades on see \u00fcle kahe protsendi.<\/p>\n
Need vahed ei ole kosmeetilised. Need on erinevused majandusmudeli tasandil. K\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6stus ei teki pelgalt efektiivsuse, vaid teadmusmahukuse kasvust. See t\u00e4hendab, et meil peab olema rohkem teadlasi ja insenere, rohkem ettev\u00f5tteid, kes t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja uusi materjale, energialahendusi, tarkvaras\u00fcsteeme, tootmisrobootikat, biotehnoloogiat.<\/p>\n
See ei ole v\u00f5imalik rakendusk\u00f5rghariduse tasemel, kus keskendutakse olemasolevate tehnoloogiate kasutamisele. Tarvis on akadeemilist k\u00f5rgharidust, mis loob uusi teadmisi ja tehnoloogiaid. Ning veelgi enam: magistri- ja doktori\u00f5pet, mis viib need teadmised ettev\u00f5tlusse.<\/p>\n
Magistri- ja doktori\u00f5pe kui n\u00e4htamatu mootor<\/p>\n
Eestis r\u00e4\u00e4gitakse liiga harva, kui oluline on magistri- ja doktori\u00f5ppe roll majanduse arengus. Tallinna Tehnika\u00fclikooli \u00e4sjaste magistri\u00f5ppe l\u00f5petajate keskmine palk oli mullu 1,8 Eesti keskmist ning IT ja inseneeria l\u00f5petajate puhul isegi 2-3 keskmist palka.<\/p>\n
M\u00f5ju pole pelgalt palgatasemes \u2013 see peegeldab t\u00f6\u00f6kohtade v\u00e4\u00e4rtust ettev\u00f5tetele. Magistri\u00f5ppe l\u00f5petajad panustavad rohkem TA-sse, juhivad arendusprojekte, loovad uusi tooteid ning t\u00f5stavad ettev\u00f5tete innovatsiooniv\u00f5imekust.<\/p>\n
Eesti vajab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem magistri-, samuti doktorikraadiga asjatundjaid. Praegu on doktorikraadiga inimeste osakaal 25\u201364-aastaste seas vaid \u00fcks protsent. Meie eesm\u00e4rk on j\u00f5uda 1,5 protsendini, kuid P\u00f5hjamaade tase on oluliselt k\u00f5rgem. Kui tahame sarnast majanduslikku edukust, peame kasvatama doktori\u00f5ppe mahtu.<\/p>\n
\u00d5nneks on riik asunud looma t\u00e4iendavaid doktori\u00f5ppe kohti. Pole ju doktorikraad akadeemiline luksus \u2013 see on majanduslik vajadus.<\/p>\n
Aga mitte akadeemilise k\u00f5rghariduse arvelt!<\/p>\n
Rakendusk\u00f5rgharidus on Eesti jaoks v\u00e4ga oluline. Me vajame tugevaid praktikuid, tehnikuid ja spetsialiste, kes k\u00e4ivitavad ja hoiavad t\u00f6\u00f6s keerukaid s\u00fcsteeme. Kuid rakendusk\u00f5rghariduse laiendamine akadeemilise k\u00f5rghariduse arvelt oleks strateegiline viga.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6stused, mida Eesti soovib kasvatada \u2013 puhtad tehnoloogiad, robootika, energias\u00fcsteemid, biotehnoloogiad, digilahendused, materjaliteadus \u2013 vajavad nii oskust\u00f6\u00f6lisi kui ka k\u00f5rge kompetentsiga teadmusloojaid.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest vajame rakendusk\u00f5rgharidust, mis kasvatab h\u00e4id insenertehnikuid. Teisest k\u00fcljest vajame magistri- ja doktorikraadiga asjatundjaid, kes suudavad luua uusi tehnoloogiaid ja juhtida keerukaid s\u00fcsteeme.<\/p>\n
Mida Eesti peab siis praegu tegema?<\/p>\n
\u00b7 Investeerima magistri- ja doktori\u00f5ppesse m\u00e4rgatavalt rohkem. See on kiireim viis kasvatada teadmistep\u00f5hist majandust.<\/p>\n
\u00b7 Suurendama erasektori TA v\u00f5imekust.<\/p>\n
\u00b7 Viima riigi ja ettev\u00f5tete koost\u00f6\u00f6 projektidest pikaajaliste partnerlusteni.<\/p>\n
\u00b7 Ehitama \u00fclikoolide ja ettev\u00f5tete vahelised \u00f6kos\u00fcsteemid tugevamaks. Tehnopargid, testlaborid ja \u00fchisarendused on v\u00f5tmet\u00e4htsusega konkurentsiv\u00f5ime kasvuks.<\/p>\n
\u00b7\u00a0Tagama, et noortel oleks motivatsioon valida inseneeria, tehnika-, IT-, ja loodusteaduste erialad. Palgaandmed n\u00e4itavad, et need valikud tasuvad end enim \u00e4ra nii inimesele kui ka riigile.<\/p>\n
\u00b7\u00a0Suurendama Eesti ambitsiooni, mitte v\u00e4hendama seda. Lihtsam majandus vajab v\u00e4hem k\u00f5rgharidust, keerukam rohkem.<\/p>\n
T\u00e4nane otsus kestab 30 aastat<\/p>\n
Seega: kui soovime, et Eesti majandus liiguks j\u00e4rgmisele tasemele, ei saa me toetuda vaid olemasolevatele tehnoloogiatele. Vajame inimesi, kes loovad uusi neid tehnoloogiaid. See t\u00e4hendab tugevamat akadeemilist k\u00f5rgharidust, rohkemaid magistrante ja doktorante ning ettev\u00f5tteid, kes julgevad panustada teadus- ja arendustegevusse.<\/p>\n
Eesti edu j\u00e4rgmised 30 aastat s\u00f5ltuvad sellest, millise otsuse me teeme t\u00e4na: kas lepime keskmise sissetuleku l\u00f5ksuga v\u00f5i valime teadmistep\u00f5hise tee, mis viib meid P\u00f5hjamaade tasemele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti majandus on viimase 30 aasta jooksul teinud h\u00fcppe, mida v\u00e4ikeriikides harva n\u00e4htud. Oleme liikunud madala lisandv\u00e4\u00e4rtusega tootmisest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54156,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,19,25,3012,23,24,22,293,20,30],"class_list":{"0":"post-54155","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korgharidus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tiit-land","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-ulikool","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115642505830244815","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54155","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54155"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54155\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54155"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54155"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54155"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}