{"id":54180,"date":"2025-12-01T06:27:07","date_gmt":"2025-12-01T06:27:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54180\/"},"modified":"2025-12-01T06:27:07","modified_gmt":"2025-12-01T06:27:07","slug":"eesti-kolmanda-kvartali-majanduskasv-oli-09-protsenti-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54180\/","title":{"rendered":"Eesti kolmanda kvartali majanduskasv oli 0,9 protsenti | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2024. aastaga v\u00f5rreldes 0,9 protsenti ja oli jooksevhindades 10,5 miljardit eurot, teatas statistikaamet.<\/p>\n<p>Majanduskasv j\u00e4tkus eelmise kvartali tempos. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert M\u00fc\u00fcrsepp r\u00e4\u00e4kis, et kuigi teist kvartalit j\u00e4rjest on n\u00e4ha majanduse v\u00e4ikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n<p>&#8220;Suurim positiivne m\u00f5ju SKP-le oli kolmandas kvartalis t\u00f6\u00f6tleval t\u00f6\u00f6stusel, mille lisandv\u00e4\u00e4rtus kasvas 7,9 protsenti. Viimati n\u00e4itas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab t\u00f5dema, et toodangu n\u00e4itajad olid veel tagasihoidlikud,&#8221; \u00fctles M\u00fc\u00fcrsepp.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tlevale t\u00f6\u00f6stusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed m\u00f5jutajad energeetika (21,5 protsenti) ja kinnisvaraalane tegevus (4,4 protsenti).<\/p>\n<p>Negatiivne m\u00f5ju oli eelk\u00f5ige hulgi- ja jaekaubandusel, mille lisandv\u00e4\u00e4rtus v\u00e4henes 6,9 protsenti. Majandust pidurdava m\u00f5juga olid veel veondus ja laondus (-6,9 protsenti) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-4,5 protsenti).<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3108720\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3108720h667et24.png\"\/>Tegevusalade panus SKP kasvu, 2025 III kvartal Autor\/allikas: Statistikaamet<\/p>\n<p>Lisandv\u00e4\u00e4rtus ja maksulaekumised kasvasid, eratarbimine v\u00e4henes<\/p>\n<p>Lisandv\u00e4\u00e4rtus kasvas kolmandas kvartalis 0,5 protsenti. Lisandv\u00e4\u00e4rtus tekib, kui lahutada ettev\u00f5tete k\u00e4ibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Mittefinantsettev\u00f5tete lisandv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4i eelmise aasta kolmanda kvartaliga samale tasemele, finantssektori lisandv\u00e4\u00e4rtus aga v\u00e4henes 0,2 protsenti. Mittetulundussektori lisandv\u00e4\u00e4rtus kahanes 0,9 protsenti. Valitsemissektoris kasvas lisandv\u00e4\u00e4rtus viimase kuue kvartali kiireimas tempos \u2013 3,3 protsenti.<\/p>\n<p>Vaatamata maksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisele j\u00e4tkas k\u00e4ibemaksu laekumine kasvu.<\/p>\n<p>Netotootemaksud suurenesid kolmandas kvartalis 3,4 protsenti. Nii lisandv\u00e4\u00e4rtus kui ka netotootemaksud moodustasid m\u00f5lemad umbes poole SKP kasvust.<\/p>\n<p>Eratarbimine v\u00e4henes kolmandas kvartalis 0,6 protsenti. Peamised m\u00f5jutajad olid kulutuste v\u00e4henemine alkoholile ja tubakale, toitlustus- ja majutusteenustele ning transpordile. Enim kasvasid eraisikute kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, haridusele ning kodusisustusele.<\/p>\n<p>Valitsemissektori l\u00f5pptarbimine j\u00e4tkas samas kasvu, suurenedes kolmandas kvartalis 3,4 protsenti. See on kiireim kasv p\u00e4rast 2024. aasta teist kvartalit.<\/p>\n<p>Investeeringud veidi v\u00e4henesid, v\u00e4liskaubanduse kasv kiirenes<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fcrsepp t\u00f5des, et investeeringud j\u00e4id kolmandas kvartalis eelmise aasta sama aja taseme l\u00e4hedale, v\u00e4henedes vaid 0,7 protsenti.<\/p>\n<p>&#8220;Investeeringute kahanemist m\u00f5jutas eelk\u00f5ige ettev\u00f5tete investeeringute v\u00e4henemine masinatesse ja seadmetesse (-27,3 protsenti), mis oli koosk\u00f5las tagasihoidlikuma tootmisega. Suurim positiivne m\u00f5ju oli kodumajapidamiste investeeringute suurenemisel eluruumidesse (12,1 protsenti), mida n\u00e4itas ka eratarbija kulutuste kasv kodusisustusele. Positiivselt m\u00f5jutas ka valitsemissektori investeeringute kasv muudesse hoonetesse ja rajatistesse (8,8 protsenti),&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Kui teises kvartalis kasvas v\u00e4liskaubandus v\u00e4hem, siis kolmandas kvartalis taas kiiremini. Eksport suurenes 5,7 protsenti ja import 5,6 protsenti. Teist kvartalit j\u00e4rjest on plussis ka netoeksport, kui Eestist m\u00fc\u00fcdi 147 miljoni euro v\u00f5rra rohkem kaupu ja teenuseid kui sisse osteti.<\/p>\n<p>Kaupade eksport suurenes 3,9 protsenti ja import 3,6 protsenti. Enim m\u00f5jutasid kasvu metallitoodete, mitterahakulla, toornafta ja maagaasi kaubavahetuse suurenemine. K\u00f5ige rohkem v\u00e4henes muude transpordivahendite import.<\/p>\n<p>Teenuste eksport kasvas 8,1 protsenti, eelk\u00f5ige arvuti- ja t\u00f6\u00f6tlemisteenuste ning muude \u00e4riteenuste m\u00fc\u00fcgi t\u00f5ttu. Teenuste impordi 9,8 protsenti kasvu panustasid samuti muud \u00e4riteenused, aga ka maanteetranspordi, ehituse ja ladustamise teenused.<\/p>\n<p>Sesoonselt ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvuga korrigeeritud SKP kasvas v\u00f5rreldes selle aasta teise kvartaliga 0,4 protsenti ja v\u00f5rreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 0,9 protsenti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2024. aastaga v\u00f5rreldes 0,9 protsenti ja oli jooksevhindades 10,5 miljardit eurot,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54181,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2198,1023,19,25,69,169,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-54180","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-majanduskasv","21":"tag-majanduslangus","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-skp","25":"tag-statistika","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115642895324026117","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54180","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54180"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54180\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54181"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54180"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54180"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54180"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}