{"id":54232,"date":"2025-12-01T07:55:16","date_gmt":"2025-12-01T07:55:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54232\/"},"modified":"2025-12-01T07:55:16","modified_gmt":"2025-12-01T07:55:16","slug":"toomas-lukk-antarktika-on-nii-kliimalabor-kui-ka-strateegiline-manguvali-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54232\/","title":{"rendered":"Toomas Lukk: Antarktika on nii kliimalabor kui ka strateegiline m\u00e4nguv\u00e4li | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>1820. aastal avastas Saaremaalt p\u00e4rit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen Antarktika mandri. 200 aastat hiljem on sellest l\u00f5unanaba j\u00e4\u00e4hiiust kujunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt oluline huviobjekt.<\/p>\n<p>Kaks peamist polaaralasid tervikuna m\u00f5jutavat tegurit on kliimamuutused ja geopoliitilised arengud. Kliimamuutuste kontekstis on need maakera k\u00fclmimad ja isoleeritumad piirkonnad, mis teeb neist omamoodi &#8220;kliimalaborid&#8221; \u2013 unikaalsed keskkonnad, kus saab uurida kliimamuutusi minevikus, j\u00e4lgida nende m\u00f5ju olevikus ja modelleerida tulevikku.<\/p>\n<p>Antarktika mandri isoleeritus ja rikkalikud ressursid on muutnud ta kasvava suurriikidevahelise konkurentsi taustal strateegiliselt oluliseks punktiks. Sellel on potentsiaal m\u00f5jutada mandri julgeolekuolukorda nii otseselt (ressursside kaitse) kui ka kaudselt (kliima- ja toiduohutus) ning seel\u00e4bi kujundada rahvusvahelisi suhteid.<\/p>\n<p>Polaaralade vastu huvi tundvate riikide geograafia ulatub polaarjoonest oluliselt kaugemale, mis osutab piirkonna temaatika kasvavale kompleksusele. Venemaa on s\u00e4ilitanud aktiivse kohaloleku Antarktikas, mille keskmes on huvi mandri ressursside vastu. Venemaa uuringute kohaselt peitub Weddelli meres \u00fcle 500 miljardi barreli naftat \u2013 kogus, mis \u00fcletab k\u00fcmnekordselt P\u00f5hjamere toodangu viimase 50 aasta jooksul ja omab Venemaa jaoks tohutut majanduslikku potentsiaali praeguste sanktsioonide tingimustes.<\/p>\n<p>Venemaa huvi Antarktika vastu on eelk\u00f5ige strateegiline, mida varjutab &#8220;rahumeelse&#8221; teaduskoost\u00f6\u00f6 narratiiv. Et Venemaa kasutab teadust poliitilise relvana, n\u00e4itab Ukraina teadlase Leonid P\u0161enit\u0161novi vangistamine okupeeritud Krimmis. Teda s\u00fc\u00fcdistati riigireetmises, kuna ta toetas Antarktikas kehtivaid piiranguid, sealhulgas krillip\u00fc\u00fcgi ja kaevandamise keeldu.<\/p>\n<p>Oktoobris Islandil toimunud Arctic Circle&#8217;i konverentsil oli teaduskoost\u00f6\u00f6 Venemaaga \u00fcks keskseid teemasid. P\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse katkesid suhted Vene teadlastega pea t\u00e4ielikult. Seet\u00f5ttu on paljud l\u00e4\u00e4ne teadlased s\u00fcgavalt mures, et polaaralasid h\u00f5lmavatesse teadusandmete aegridadesse on tekkinud augud, mis halvendavad pikaajaliste kliima- ja keskkonnaprognooside usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on taas k\u00f5lama hakanud soov taask\u00e4ivitada teaduskoost\u00f6\u00f6 Venemaa teadlastega, l\u00e4htudes m\u00f5nede poliitikakujundajate seisukohast, et Arktikat ei ole v\u00f5imalik k\u00e4sitleda toimiva geograafilise piirkonnana ilma Venemaata. Koost\u00f6\u00f6 vastased r\u00f5hutavad aga agressori kaasamise moraalset dilemmat ning esitavad otsese k\u00fcsimuse: kuiv\u00f5rd iseseisev on praegune Venemaa teadus? Arvestades Putini re\u017eiimi ulatuslikku kontrolli, on teadus \u2013 ehkki eranditega \u2013 pigem muutunud Kremli propaganda ja eriteenistuste k\u00e4sutuses olevaks t\u00f6\u00f6riistaks.<\/p>\n<p>Venemaa pole aga ainus, kelle kohalolu Antarktikas v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu \u2013 \u00fcha suuremat huvi tunneb ka Hiina. M\u00f5lemad riigid on j\u00e4rjekindlalt vastu merekaitsealade rajamisele, mis on h\u00e4davajalikud kliimamuutuste leevendamiseks ja \u00fclekalastamise v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n<p>2025. aasta Convention for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources (CCAMLR) kohtumisel blokeerisid Hiina ja Venemaa taas kolme suure merekaitseala loomise \u2013 kokku neli miljonit km\u00b2 \u2013, mis oleks kaitsnud maailma suurimat krillipopulatsiooni. Samal ajal on Hiina alustanud oma viienda ja seni suurima alalise jaama ehitust Ross Ice Shelf&#8217;i l\u00e4hedal ning investeerib j\u00e4\u00e4murdjatesse ja logistilise v\u00f5imekuse tugevdamisse, et teostada kaugseiret, kaardistada ressursse ja koguda andmeid.<\/p>\n<p>Kuidas reguleeritakse Antarktikas toimuvat?<\/p>\n<p>Aina kasvava geopoliitilise huvi taustal on paslik p\u00f6\u00f6rata pilk sellele, kuidas Antarktikas toimuvat reguleeritakse. 1. detsembril 1959. aastal s\u00f5lmitud Antarktika leping kehtestab praeguseni alused mandri rahumeelseks kasutamiseks, teaduslike uuringute l\u00e4biviimiseks ja keskkonnakaitseks. Leping koos oma erinevate osadega moodustab niinimetatud Antarktika lepingus\u00fcsteemi (ATS), mis on juriidiline raamistik riikidevaheliste suhete reguleerimiseks Antarktikas. N\u00fc\u00fcdseks on lepingu ratifitseerinud 58 riiki, sealhulgas Eesti 2001. aastal.<\/p>\n<p>Antarktika leping keelab igasuguse s\u00f5jalise tegevuse, tuumakatsetused ning maavarade kaevandamise, r\u00f5hutades samal ajal teadusliku koost\u00f6\u00f6 ja keskkonnakaitse olulisust. Julgeolekupoliitika vaatenurgast v\u00e4\u00e4rib esilet\u00f5stmist lepingu artikkel 7, mis v\u00f5imaldab rakendada inspekteerimismehhanisme kogu Antarktikas \u2013 sealhulgas k\u00f5igis teadusjaamades ja rajatistes \u2013, et v\u00e4ltida nende kahetist (tsiviil- ja s\u00f5jalist) kasutust.<\/p>\n<p>Lepingu t\u00e4itmine tugineb eelk\u00f5ige osalisriikide heale tahtele, kuna Antarktika lepingus\u00fcsteemil puuduvad t\u00f5husad j\u00f5ustamismehhanismid. See muudab s\u00fcsteemi haavatavaks geopoliitilisele survele ning v\u00f5imalikule rikkumisele, mida ei ole v\u00f5imalik sanktsioneerida.<\/p>\n<p>Polaaralasid on nimetatud &#8220;uuteks globaalseteks ristteedeks&#8221;, kus sulamine avab uusi mereteid ja paljastab uusi ressursse. Mitmed anal\u00fc\u00fctikud on hoiatanud ka potentsiaalsete konfliktide eest, kui Antarktika lepingust enam kinni ei peeta. See looks t\u00e4iesti uue olukorra, kus riigid peaksid oma Antarktika-strateegiad t\u00e4ielikult \u00fcmber hindama, vallandaks &#8220;ressursijooksu&#8221; ja \u00f5\u00f5nestaks \u00fclemaailmset julgeolekut. Teisis\u00f5nu, Antarktika julgeolekut m\u00f5jutab habras tasakaal teaduse ja geopoliitika vahel.<\/p>\n<p>Millised on Eesti v\u00f5imalused seda tasakaalu hoida?<\/p>\n<p>&#8220;Eesti teadlaste osalemine rahvusvahelistes ekspeditsioonides ja projektides tugevdab ka meie rahvusvahelist mainet.&#8221;<\/p>\n<p>Eesti polaarteadusel on pikaajaline traditsioon: aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel on Eesti teadlaste panus polaaralade uurimisse olnud silmapaistev. Antarktikas on t\u00f6\u00f6tanud ligi poolsada eestlast, kellest umbes pooled on seal ka talvitunud. Kuna Eestil puudub oma uurimisjaam Antarktikas, toimub t\u00e4nap\u00e4eval eestlaste osalemine peamiselt rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 kaudu. Teadusdiplomaatia on meile v\u00e4ga oluline t\u00f6\u00f6riist, sest Eesti teadlaste osalemine rahvusvahelistes ekspeditsioonides ja projektides tugevdab ka meie rahvusvahelist mainet.<\/p>\n<p>Eesti on Antarktika lepingu konsultatiivse staatuseta osalisriik, mis annab meile \u00f5iguse osaleda konsultatiivkohtumistel vaatleja staatuses, kuid ilma h\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta otsuste tegemisel. See positsioon v\u00f5imaldab siiski aktiivselt j\u00e4lgida ja m\u00f5jutada arutelusid julgeoleku-, keskkonna- ja teaduspoliitika k\u00fcsimustes.<\/p>\n<p>Eesti saab koordineerida seisukohti NATO, Euroopa Liidu ning P\u00f5hjamaade vahel (eelk\u00f5ige Antarktika lepingu konsultatiivsete osaliste Soome ja Rootsiga), kasutada polaarteadust kliimajulgeoleku argumendina ning kindlustada Antarktikas stabiilsus ilma s\u00f5jalise kohalolekuta. Seet\u00f5ttu on oluline tagada riikide tegevuse l\u00e4bipaistvus Antarktikas ning l\u00e4htuda rahvusvahelise \u00f5iguse normidest ja heast tavast.<\/p>\n<p>V\u00e4ikeriigina omab Eesti moraalset autoriteeti ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust rahumeelse l\u00e4henemise eestk\u00f5nelejana, sest meil puudub varjatud agenda. Eestil tasub \u00fcle vaadata oma suhe Antarktika lepinguga ning t\u00f5siselt kaaluda liitumist 1991. aasta Madridi protokolliga, mis muu hulgas kehtestab moratooriumi kaevandustegevusele Antarktikas kuni 2048. aastani. Selline samm v\u00f5imendaks Eesti s\u00f5numeid ja tugevdaks meie usaldusv\u00e4\u00e4rsust Antarktika-teemadel kaasa r\u00e4\u00e4kimisel.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu polaaraladele kasvab iga p\u00e4evaga. V\u00e4ljend &#8220;see, mis toimub Arktikas, ei j\u00e4\u00e4 Arktikasse&#8221; kehtib t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ka Antarktika kohta. Algselt kliima- ja keskkonnamuutuste globaalsele m\u00f5jule viitav v\u00e4ljend laieneb n\u00fc\u00fcd julgeolekupoliitikale ning m\u00f5jutab arenguid L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas.<\/p>\n<p>Mitte-polaarriigina, ent riigina, kellel on nii huvi kui ka vajalik kompetents polaarteemadel kaasa r\u00e4\u00e4kida, seisab Eesti dilemma selles, kuidas \u00fchendada meie seisukohad Arktika N\u00f5ukogu t\u00e4isliikmete ning Antarktika lepingu vanade konsultatiivliikmete sooviga hoida neid piirkondi &#8220;rahumeelse, vastastikku kasuliku ja madala konfliktit\u00f5en\u00e4osusega&#8221; aladena. Praegu on polaaralad pigem k\u00fclmutatud pingete tsoonid. Meie \u00fclesanne on takistada nende sulamist polaarseteks lahinguv\u00e4ljadeks ning probleemide \u00fclekandumist L\u00e4\u00e4nemerele. Seet\u00f5ttu on Eesti otsestes huvides nende teemadega aktiivselt ja j\u00e4rjekindlalt tegeleda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1820. aastal avastas Saaremaalt p\u00e4rit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen Antarktika mandri. 200 aastat hiljem on sellest l\u00f5unanaba&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54233,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[27574,5803,27571,26,27,37,33,35,34,36,27572,31,32,21,326,28,29,54,19,27573,25,27570,23,24,22,20,2486,96,30],"class_list":{"0":"post-54232","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arctic-circle","9":"tag-arktika","10":"tag-arktika-noukogu","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-fabian-gottlieb-von-bellingshausen","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-hiina","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-nato","26":"tag-news","27":"tag-polaaralad","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-toomas-lukk","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valisministeerium","35":"tag-venemaa","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115643241116938985","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54232"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54232\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}