![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/716980h301et24.jpg\"\/)
Svante P\u00e4\u00e4bo Autor\/allikas: Anna Aurelia Minev\/ERR<\/p>\nAlustame veidi teistsuguse nurga alt. K\u00f5igile eestlastele on tuttav kultusfilm “Tulnukas”, kus kohalikud rullnokad kasutavad s\u00f5na “neandertallane” solvanguna, viidates teiste rumalusele ja primitiivsusele. Tundub, et see stereot\u00fc\u00fcp on levinud \u00fcle maailma. Teie olete aga p\u00fchendanud oma karj\u00e4\u00e4ri neandertallast maine puhtaks k\u00fc\u00fcrimisele, t\u00f5estades, et nad olid intelligentsed ja tundlikud. Kas te tunnete end neandertallaste n-\u00f6 eestk\u00f5nelejana ja kas teid h\u00e4irib, kui nende nime s\u00f5imus\u00f5nana kasutatakse?<\/p>\n
Svante P\u00e4\u00e4bo: Ega mul otseselt sellist eesm\u00e4rki olegi. T\u00f5si, levib stereot\u00fc\u00fcp neandertallastest kui primitiivsetest, j\u00f5hkratest ja tundetutest olenditest. On olemas aga ka vastupidine \u00e4\u00e4rmus \u2013 nende idealiseerimine. Kas te olete kuulnud Jean M. Auelist, raamatu “Koopakaru h\u00f5im” autorist? Tema teosed olid paark\u00fcmmend aastat tagasi v\u00e4ga populaarsed. Seal kohtuvad neandertallased n\u00fc\u00fcdisinimestega ja neid kujutatakse uskumatult heatahtlike ning tundeelamuslikult rikastena, kel on v\u00f5imeid, mis t\u00e4nap\u00e4eva inimestel justkui puuduvad.<\/p>\n
Muidugi see, et me nendega segunesime, on k\u00f5nekas, kuna saime \u00fchiseid j\u00e4rglasi, kes olid \u00fchiskonnas oma geenide edasiandmiseks piisavalt edukad. Samas ei tea me siiani, millised need kokkupuuted t\u00e4pselt olid v\u00f5i kuidas need aset leidsid.<\/p>\n
Seega sellest, millised olid Homo sapiensi ja neandertallaste vahelised suhted, ei tea me tegelikult eriti midagi?\u00a0<\/p>\n
See, kuidas me neid kokkupuuteid ette kujutame, r\u00e4\u00e4gib rohkem meie endi fantaasiatest \u2013 vahel isegi seksuaalfantaasiatest \u2013 kui sellest, mis toona tegelikult toimus. See v\u00f5is olla meie liigi kauneim armastuslugu. See v\u00f5is olla ka v\u00e4gistamine. Me lihtsalt ei tea.<\/p>\n
Teie t\u00f6\u00f6 on meie arusaama neandertallastest p\u00f5hjalikult muutnud \u2013 neid ei n\u00e4hta enam j\u00f5hkrate koopainimestena, vaid meie l\u00e4hisugulastena, kellega me segunesime. Kanname endas nende geene. Kas teadmine, et meis on “t\u00fckike teisest liigist”, muudab seda, kuidas defineerime inimlikkust? Kuhu t\u00f5mmata bioloogiline piir “meie” ja “nende” vahele, v\u00f5i on see piir t\u00e4ielikult h\u00e4gustunud?<\/p>\n
Piir meie ja neandertallaste \u2013 v\u00f5i ka denissovlaste \u2013 vahel on t\u00f5esti m\u00f5nev\u00f5rra h\u00e4gustunud. Puhtakadeemilisest vaatepunktist on k\u00fcsimus liigi definitsioonis, kuid see pole eriti huvitav. Levinud m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi ei saa eri liikide esindajad omavahel viljakaid j\u00e4rglasi, kuid ilmselgelt meie saime. Samas n\u00e4eme genoomis piirkondi, kus ei leidu neandertallase DNA-d \u00fcldse. See viitab, et looduslik valik rookis osa nende p\u00e4rilikkusmaterjalist v\u00e4lja. Nii et t\u00f5de on kuskil vahepeal.<\/p>\n
M\u00f5tlen sageli, mis oleks saanud, kui neandertallased oleksid elanud veel 40 000 v\u00f5i 50 000 aastat. See on vaid 1200 v\u00f5i 1400 p\u00f5lvkonda. Kas n\u00e4eksime veel \u00e4\u00e4rmuslikumat rassismi, kuna nad eristusid meist v\u00e4limuselt? V\u00f5i oleks see sundinud meid \u00fcmber hindama t\u00e4nast ranget piiri inimeste ja loomade vahel?<\/p>\n
Kui meie k\u00f5rval elanuks teine liik, kes kasutas samuti tuld ja t\u00f6\u00f6riistu, kuid polnud p\u00e4ris “meie”, m\u00f5istaksime ehk paremini, et oleme eluslooduse skaalal vaid \u00fcks punkt. Seda ei saa me aga kunagi teada.<\/p>\n
Svante P\u00e4\u00e4bo Autor\/allikas: Anna Aurelia Minev\/ERR<\/p>\n
Viimaste aastate \u00fcks p\u00f5nevamaid avastusi on see, kuidas neandertallase p\u00e4rand m\u00f5jutab meie tervist \u2013 alates raske COVID-19 riskist kuni valutundlikkuseni. See toob paleogeneetika ajaloo osakonnast otse haiglapalatisse. Kas meid ootab arhailise p\u00e4rilikkuse osas veel meditsiinilisi \u00fcllatusi ja kas personaalmeditsiin peaks tulevikus arvestama patsiendi n-\u00f6 sisemise neandertallasega?<\/p>\n
Usun k\u00fcll, et \u00fcllatusi tuleb veel. Minu jaoks oli suurim \u00fcllatus koroonapandeemia. Tuleb t\u00e4iesti uus viirus ja selgub, et tugevaim geneetiline riskitegur selle raskelt l\u00e4bip\u00f5demiseks p\u00e4rineb neandertallastelt. Pandeemia ajal suri maailmas selle neandertallaste variandi t\u00f5ttu tublisti \u00fcle miljoni inimese rohkem kui muidu.<\/p>\n
Samas torkab neandertallaste panus teiste mutatsioonide k\u00f5rval silma ehk vaid seet\u00f5ttu, et nad olid meist \u00fcle poole miljoni aasta eraldatud. Selle aja v\u00e4ltel tekkis selles mitmeid mutatsioone, mis seej\u00e4rel n\u00fc\u00fcdisinimese genofondi kandusid.\u00a0<\/p>\n
Huvitav on see, et paljud neist variantidest olid meditsiinigeneetikas juba teada. Me lihtsalt ei teadnud, et need p\u00e4rinevad neandertaallastelt. N\u00e4iteks m\u00f5jutavad teatud variandid ravimite lagundamist maksas. Kui v\u00f5tate verevedeldajaid \u2013 n\u00e4iteks p\u00e4rast s\u00fcdame tehisklapi paigaldamist, tehakse sageli test, veendumaks, et te ei kanna variante, mis n\u00f5uavad v\u00e4iksemat doosi. M\u00f5ned neist suurema tundlikkuseni viivatest variantidest ongi neandertallaste p\u00e4rand. Meditsiiniliselt olid need teada-tuntud, kuid nende p\u00e4ritolu avastasime alles hiljuti.<\/p>\n
Nii et meie f\u00fcsioloogilise ja geneetilise ajaloo m\u00f5istmiseks on see v\u00e4ga huvitav, kuid ma ei \u00fctleks, et see meditsiini revolutsiooniliselt muudab.<\/p>\n
Te olete Max Plancki instituudis asunud uurima neandertallase geene aju organoidides ehk niinimetatud miniajudes, et m\u00f5ista, kuidas erinesid nende neuronid meie omadest. Mis on olnud k\u00f5ige \u00fcllatavam erinevus neuronite arengus n\u00fc\u00fcdisinimese ja neandertallase vahel? Kas on olemas mingi spetsiifiline geneetiline s\u00e4de v\u00f5i mutatsioon, mis v\u00f5imaldas Homo sapiensil saada liigiks, kes loob kunsti ja valitseb planeeti?<\/p>\n
Oleme tuvastanud m\u00f5ned muutused, mille m\u00f5ju saame aju organoidides modelleerida. Need organoidid on v\u00e4ikesed, vaid m\u00f5ne millimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga rakukogumikud, mis j\u00e4ljendavad aju varajast arengut loote esimesel trimestril.<\/p>\n
\u00dche n\u00e4itena toimivad kolm geneetilist muutust koosm\u00f5jus, et tagada kromosoomide t\u00e4psem jaotumine t\u00fctarrakkudesse ajal, mil tekivad uued n\u00e4rvirakud. Kui kromosoomide jaotumisel tekib vigu, p\u00e4\u00e4dib see nende rakkude hukuga. Seega v\u00f5ib oletada, et need muutused tagavad rakkude t\u00e4psema jagunemise ja suurendavad nende elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imalust.<\/p>\n
Lisaks on veel \u00fcks muutus, mis suurendab tekkivate neuronite hulka. See on kahtlemata \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev. Neandertallaste aju oli sama suur kui meil, kuid me ei tea, kas selle siseehitus oli samasugune. Nende aju rakuline koostis v\u00f5is olla veidi teistsugune.<\/p>\n
Modelleerime organoidides aju varajast arengut \u2013 me ei tea veel, kas need erinevused s\u00e4ilivad ka t\u00e4iskasvanueas. Kuid kui viisime kromosoomide lahknemist m\u00f5jutavad n\u00fc\u00fcdisinimese geeniversioonid hiirtesse, n\u00e4gime t\u00f5epoolest t\u00e4psemat rakujagunemist.<\/p>\n
V\u00e4ga kerge on oletada, et neil muutustel on m\u00e4\u00e4rav t\u00e4htsus, kuid me ei tea seda kindlalt. See on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline uurimisvaldkond. Praegu j\u00e4lgime neid geneetiliselt muundatud hiiri, et n\u00e4ha, kas nende k\u00e4itumises v\u00f5i vaimses v\u00f5imekuses ilmneb olulisi erinevusi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3109014hebbat24.jpg\"\/)
Leipzigi \u00dclikool professor ja Nobeli preemia laureaat Svante P\u00e4\u00e4bo. Autor\/allikas: REUTERS\/Lisi Niesner<\/p>\n
Geneetika ei s\u00fcndinud t\u00fchjale kohale \u2013 see v\u00f5rsus eugeenikast, mida viljeleti ka n\u00e4iteks Keiser Wilhelmi instituudis (t\u00e4nase Max Plancki instituudi eelk\u00e4ijas) ja mille eesm\u00e4rgid m\u00f5juvad t\u00e4nap\u00e4eval \u00f5\u00f5vastavalt. Samas n\u00e4eme R\u00e4nioru miljard\u00e4re, kes investeerivad tohutuid summasid biotehnoloogiasse, unistades “paremate”, haigusvabade ja pikema elueaga inimeste loomisest. Millise moraalse vastutuse paneb see teiesugustele tippteadlastele?<\/p>\n
Tunnen t\u00f5esti vastutust neil teemadel kaasa r\u00e4\u00e4kida \u2013 ja eriti selgitada, kui v\u00e4he me tegelikult veel teame. COVID-i risk on siinkohal hea n\u00e4ide. Kui nakatute koroonaviirusega, ei taha te kindlasti kanda teatud geneetilist varianti, sest see kahekordistab v\u00f5i isegi kolmekordistab riski p\u00f5deda Covidit raskelt v\u00f5i surra. V\u00f5iks ju \u00f6elda: “L\u00f5ikame selle (mutatsiooni) lihtsalt geenidest v\u00e4lja.” Seesama variant v\u00e4hendab HIV-ga nakatumise riski aga umbes 25 protsenti. Seega, kui peaksin kokku puutuma HIV-ga, sooviksin, et mul oleks just see variant.<\/p>\n
See n\u00e4itab, et peaaegu k\u00f5ik geneetilised variandid avaldavad m\u00f5ju konkreetses keskkonnas \u2013 s\u00f5ltuvalt sellest, milliste viirustega me kokku puutume. Mutatsioon, mis \u00fches kontekstis tundub kahjulik, v\u00f5ib osutuda teises kasulikuks.<\/p>\n
Arvan, et geneetiline testimine ja isegi raseduse katkestamine on p\u00f5hjendatud v\u00e4ga raskete, \u00fche geeni defektist tingitud haiguste puhul, kuid mitte geenivariatsioonide puhul, mis parandavad t\u00f5en\u00e4osust \u00fche v\u00f5i teise haiguse \u00fcleelamiseks vaid veidi.<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes pannakse genoomikale liiga suuri lootusi. Kiputakse uskuma, et tunneme inimest palju paremini kui tegelikult. Me m\u00f5istame peamiselt suure m\u00f5juga tegureid, mis p\u00f5hjustavad t\u00f5siseid haigusi. Samas loodeti, et leiame selged geneetilised p\u00f5hjused ka levinud h\u00e4dadele, nagu k\u00f5rge verer\u00f5hk v\u00f5i diabeet.<\/p>\n
Tegelikkuses m\u00f5jutavad neid sajad variandid \u00fcle kogu genoomi. Ausalt \u00f6eldes on geneetika roll seal v\u00e4ga piiratud. Tegelikult peame muutma hoopis oma elustiili.\u00a0<\/p>\n
Teie raamat “Neandertali inimene: kadunud genoome otsimas” kirjeldab suurep\u00e4raselt eba\u00f5nnestumisi, saastunud proove ja frustratsiooni, mis j\u00e4\u00e4vad teadust\u00f6\u00f6 telgitagustes enamasti varju. Teadust esitletakse sageli edulugude jadana, kuid teie t\u00f6\u00f6 toob esile just need inimlikud raskused. Mida on aastak\u00fcmned jahti lagunenud ja katkisele DNA-le teile kannatlikkuse ning eksimise kohta \u00f5petanud? Kuidas motiveerite oma tudengeid, kui nad avastavad p\u00e4rast aastatepikkust t\u00f6\u00f6d, et nende proovid on saastunud?<\/p>\n
Teadus ongi loomult frustreeriv, ent ma ei usu, et see oleks teadusele ainuomane \u2013 sama kehtib ka teiste loomealade puhul. Ka kunstnik v\u00f5i helilooja seisab silmitsi samasuguste raskustega. Sellest tuleb r\u00e4\u00e4kida. Just see teebki selle t\u00f6\u00f6 \u00fchtaegu huvitavaks ja proovilepanevaks.<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalus on korraldada oma t\u00f6\u00f6d nii, et tegelete korraga nii k\u00f5rge kui ka madala riskiga projektidega. Ettearvatavamad projektid on tavaliselt v\u00e4hem p\u00f5nevad, kuid tagavad kindlamalt tulemuse. Suure riski ja suure potentsiaaliga projektid on keerulisemad \u2013 need v\u00f5ivad t\u00e4ielikult luhta minna, kuid \u00f5nnestumise korral on tasu revolutsiooniline.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu tasub hoida t\u00f6\u00f6s mitut projekti korraga. Isegi kui pikaajaline eesm\u00e4rk j\u00e4\u00e4b saavutamata, t\u00e4idate teel sinna tavaliselt mitmeid vahe-eesm\u00e4rke. Harva juhtub, et aastaid kestnud t\u00f6\u00f6 on t\u00e4ielik eba\u00f5nnestumine.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3109017haf99t24.jpg\"\/)
Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi rajaja ja direktor Svante P\u00e4\u00e4bo. Autor\/allikas: AFP\/JONATHAN NACKSTRAND<\/p>\n
Oma eelmises intervjuus Novaatorile \u00fctlesite, et kultuur on palju olulisem kui meie geenid. Ometi olete p\u00fchendanud oma elu just geenide uurimisele. Kas siin pole vastuolu? V\u00f5i on asi selles, et bioloogia on justkui riistvara ja kultuur tarkvara, ning teie p\u00fc\u00fcate m\u00f5ista, kas neandertallase riistvara oleks suutnud meie t\u00e4nap\u00e4evast kultuurilist tarkvara jooksutada?<\/p>\n
Huvitavaid k\u00fcsimusi on palju, kuid t\u00f5eline kunst seisneb selles, et k\u00fcsida seda, mis on \u00fchtaegu p\u00f5nev ja millele on v\u00f5imalik ka vastata. Geneetika aitab meil vastata neist m\u00f5nele. N\u00e4iteks v\u00f5ib n\u00fc\u00fcdisinimese populatsiooniajalugu selgitada, miks me reageerime bioloogiliselt teatud asjadele just nii, nagu me seda teeme.<\/p>\n
\u00dcksikisiku jaoks on aga kultuuriline taust sageli palju t\u00e4hendusrikkam kui geneetika. Toon tudengitele vahel sellise n\u00e4ite: kui l\u00e4hen Kreekasse ja n\u00e4en antiiktempleid ning monumente, liigutab see mind s\u00fcgavalt.Tunnen sidet arhitektuuri, demokraatia ja kogu selle p\u00e4randiga. Geneetiliselt ei elanud minu esivanemad aga sugugi mitte Vana-Kreekas \u2013 nad elasid Eestis v\u00f5i kusagil idapoolsetes steppides. Ometi on identiteedi ja juurte tunnetamisel kultuur DNA-st palju olulisem.<\/p>\n
Oleme harjunud pidama end evolutsiooni v\u00f5itjateks \u2013 ainsaks p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud inimliigiks. Paleontoloog Henry Gee on aga v\u00e4itnud, et Homo sapiens on oma kohastumuslikkuse tipu juba \u00fcletanud ja liigub v\u00e4ljasuremise suunas, tuues p\u00f5hjuseks meie v\u00e4ikese geneetilise mitmekesisuse ja elupaikade h\u00e4vitamise. Teie olete neandertallaste h\u00e4\u00e4bumist geneetilisest vaatevinklist uurinud. Kas n\u00e4ete inimkonna puhul sarnaseid ohum\u00e4rke v\u00f5i on kultuur see p\u00e4\u00e4stepaat, mis muudab bioloogilised reeglid meie jaoks kehtetuks?<\/p>\n
Olen optimist. Nii neandertallaste kui ka n\u00fc\u00fcdisinimeste ajaloos torkab silma uskumatu kohanemisv\u00f5ime. Nad leidsid viise, kuidas oma kultuuri ja k\u00e4itumist vastavalt keskkonnamuutustele kohandada. Neandertallased elasid \u00fcle mitu j\u00e4\u00e4aega, enne kui kadusid \u2013 ja nende v\u00e4ljasuremise p\u00f5hjustas t\u00f5en\u00e4oliselt n\u00fc\u00fcdisinimene, mitte mingi nende endi olemuslik viga.<\/p>\n
T\u00f5si, n\u00fc\u00fcdisinimene on probleemne liik, sest me t\u00f5ukame suure osa planeedi elurikkusest v\u00e4ljasuremise \u00e4\u00e4rele. Ma ei usu siiski, et inimene ise v\u00e4lja sureb. Me j\u00e4\u00e4me p\u00fcsima. Raskusi tuleb ette \u2013 neid on alati olnud, kuid me saame neist \u00fcle.<\/p>\n
Nii et teie hinnangul on need s\u00fcnged ennustused alusetud?<\/p>\n
Arvan k\u00fcll, jah. See pole ainult paleontoloogide p\u00e4rusmaa \u2013 paljudel noortel on t\u00e4nap\u00e4eval kliimamuutuste ja tuleviku suhtes v\u00e4ga s\u00fcnge, lausa maailmal\u00f5ppu ennustav vaade. Olukord on t\u00f5sine, kuid see ei t\u00e4henda inimkonna l\u00f5ppu.<\/p>\n
Kui vaatame ajas tagasi, siis n\u00e4eme, et Euroopas on elanud nii j\u00f5ehobud kui ka l\u00f5vid. Kliima oli toona tunduvalt soojem, ent inimesed said sellegipoolest hakkama. Me suudame muutustega kohaneda.<\/p>\n
Olete suurep\u00e4rane n\u00e4ide sellest, kuidas puhtast uudishimust kantud t\u00f6\u00f6 alusteadustes \u2013 iidsete muumiate ja luude uurimine \u2013 v\u00f5ib viia Nobeli preemia ja t\u00e4nap\u00e4evaste meditsiiniliste avastusteni. Eestis ja mujal maailmas survestatakse teadlasi aga \u00fcha enam tegema n-\u00f6 kasulikku teadust, mis tooks kohest majanduslikku tulu. Miks on elut\u00e4htis toetada uuringuid, mis v\u00f5ivad esmapilgul tunduda kasutud?<\/p>\n
Ma arvan, et me vajame tasakaalu. Ent just alusteadused pakuvad toormaterjali tulevasteks rakendusteks ja ka majanduse arenguks. V\u00f5tame kasv\u00f5i CRISPR\/Cas9 \u2013 see kasvas v\u00e4lja \u00e4\u00e4rmuslikes keskkondades elavate kummaliste bakterite uurimisest. Leidub tohutult n\u00e4iteid, kus uudishimup\u00f5hine teadus on viinud l\u00e4bimurreteni, mille teised on hiljem \u00fcle v\u00f5tnud ja millekski praktiliseks muutnud.<\/p>\n
Me ei saa neist valida ainult \u00fcht. Meil on vaja m\u00f5lemat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustame veidi teistsuguse nurga alt. K\u00f5igile eestlastele on tuttav kultusfilm “Tulnukas”, kus kohalikud rullnokad kasutavad s\u00f5na “neandertallane” solvanguna,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54293,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,7891,27601,37,33,35,8982,34,36,27600,31,32,1863,7513,21,5610,27606,19579,28,29,27605,27533,21743,19,27602,27603,27604,25,23092,11353,2424,280,23,24,22,20,4361,30],"class_list":{"0":"post-54292","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-covid-19","11":"tag-denissovlane","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-teaduste-akadeemia","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-eugeenika","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-geenid","22":"tag-genoom","23":"tag-headlines","24":"tag-homo-sapiens","25":"tag-jean-m-auel","26":"tag-koroona","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-max-plancki-instituut","30":"tag-neandertallane","31":"tag-neuronid","32":"tag-news","33":"tag-organoidid","34":"tag-paabo","35":"tag-paleontoloog","36":"tag-populaarseimad-lood","37":"tag-rakud","38":"tag-svante-paabo","39":"tag-tartu-ulikool","40":"tag-teadus","41":"tag-top-stories","42":"tag-topstories","43":"tag-uldised-uudised","44":"tag-uudised","45":"tag-valiseesti","46":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54292"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54292\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54293"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}