{"id":54342,"date":"2025-12-01T10:07:17","date_gmt":"2025-12-01T10:07:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54342\/"},"modified":"2025-12-01T10:07:17","modified_gmt":"2025-12-01T10:07:17","slug":"minu-elu-muutnud-raamat-sandra-saar-ja-kuu-teine-pool-ning-peenar-minu-elu-muutnud-raamat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54342\/","title":{"rendered":"Minu elu muutnud raamat | Sandra Saar ja “Kuu teine pool” ning “Peenar” | Minu elu muutnud raamat"},"content":{"rendered":"

Eesti raamatu aastal heidavad eri valdkondades tegutsevad inimesed ERR-i kultuuriportaalis pilgu teostele, mis on nende elu muutnud. Ajakirjanik Sandra Saar tutvustab Urmas Vadi romaani “Kuu teine pool” ja Gregor Kulla luulekogu “Peenar”.<\/p>\n

\"\" \"\"<\/p>\n

Kuna 2025. aasta on eesti raamatu aasta, siis seadsin omalegi eesm\u00e4rgi sel aastal rohkem eesti kirjandust lugeda. Mul on hea meel, et seda tegin, sest v\u00e4lismaa autorite teosed v\u00f5ivad k\u00fcll \u00fchel v\u00f5i teisel viisil l\u00e4bi raputada, aga p\u00e4ris sellist \u00e4ratundmist need ei paku.<\/p>\n

Urmas Vadi “Kuu teine pool” oli \u00fcks neist romaanidest, mida lugedes tundsin, et tean justkui k\u00f5iki tegelasi. Minu lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus \u00fcheksak\u00fcmnendatel ehk siis autori omast m\u00e4rksa hiljem, aga ometi oli selles k\u00f5iges nii palju tuttavat, mis panebki m\u00f5tlema, kui universaalne on inimeste kogemus lihtsalt seep\u00e4rast, et ollakse sattunud elama kindlale maa-alale.<\/p>\n

Usun, et meie k\u00f5igi eludes on m\u00f5ni taoline inimene nagu peategelase ema, kellele meeldib vahel kannatajat m\u00e4ngida ka olukordades, kus tema ei ole k\u00f5ige suurem kannataja. V\u00f5i siis peategelase \u00f5de Kerli, kes on tugev iseseisev vastuvoolu ujuv naine, kes siiski vahel v\u00f5ib kalduda teatavasse ekstreemsusesse minnes kaasa m\u00f5ne uue moer\u00f6\u00f6gatusega. V\u00f5i tasane isa, kes vaikimisi t\u00e4idab iga naise k\u00e4su.<\/p>\n

Suur boonus oli ka see, et vahepeal sain lugedes k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega naerda, sest mingid olukorrakirjeldused olid nii eht eestlaslikult kohmakad. Neis olukordades sees olles ei ole ilmselt midagi nii naljakat, aga k\u00f5rvaltvaatajana ajab kohati naerma k\u00fcll, millised on meie sotsiaalsed oskused. Mitte, et teised rahvused kuidagi paremad oleks. Eks k\u00f5igil ole omad kiiksud, aga kirjandus ilmselt mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5imendab neid veidrusi veel omakorda.<\/p>\n

Teine tore avastust sellest aastast oli Gregor Kulla “Peenar”. Minu ja autori elukogemused on paljudes suurtes teemadest teineteisest sama kaugel kui maa ja taevas, ometi pakkus “Peenar” nii palju \u00e4ratundmist. Selle teose puhul ma ei olegi kindel, kui palju m\u00e4ngib rolli see, et me oleme eestlased, vaid pigem on Kulla suutnud \u00fclitabavalt kirjeldada, mis m\u00f5tted ja k\u00fcsimused vaevavad noori t\u00e4iskasvanuid t\u00e4nases \u00fchiskonnas. Lugedes tabasin end korduvalt m\u00f5ttelt, et jaa, ma olen ise sama tundnud v\u00f5i m\u00f5elnud. Ja teisalt olin \u00fcllatunud, et 25-aastane mees saab aru, mida minagi tundnud olen.<\/p>\n

Kulla kirjutamisstiil selles teoses tekitab ilmselt nii m\u00f5negi jaoks v\u00f5\u00f5ristust, sest suure osa ajast ei kasuta autor kirjavahem\u00e4rke. Olgem ausad, Messengeris kirjutades ei kasuta ka mina praktiliselt kunagi kirjavahem\u00e4rke. Kuigi vast siin tekstis said k\u00f5ik komad enam-v\u00e4hem \u00f5igest, siis m\u00f5eldes keeletundlikule lugejale viskan m\u00f5ned komad lisaks. Juhul, kui puudu j\u00e4i, v\u00f5ite ise m\u00f5ttes \u00f5igesse kohta panna: , , , ,<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti raamatu aastal heidavad eri valdkondades tegutsevad inimesed ERR-i kultuuriportaalis pilgu teostele, mis on nende elu muutnud. Ajakirjanik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54343,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,27634,21,27636,28,29,1876,19,27633,25,27635,23,24,22,5564,20,30],"class_list":{"0":"post-54342","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gregor-kulla","18":"tag-headlines","19":"tag-kuu-teine-pool","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-minu-elu-muutnud-raamat","23":"tag-news","24":"tag-peenar","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-sandra-saar","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-urmas-vadi","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115643760405797359","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54342"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54342\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}