{"id":54485,"date":"2025-12-01T12:31:07","date_gmt":"2025-12-01T12:31:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54485\/"},"modified":"2025-12-01T12:31:07","modified_gmt":"2025-12-01T12:31:07","slug":"bbc-gruusia-meeleavaldajate-vastu-on-kasutatud-esimese-maailmasoja-aegset-keemiarelva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54485\/","title":{"rendered":"BBC: Gruusia meeleavaldajate vastu on kasutatud Esimese maailmas\u00f5ja aegset keemiarelva"},"content":{"rendered":"<p>\u201eOli tunda p\u00f5letust,\u201c \u00fctles \u00fcks meeleavaldaja veekahuri joaga pihtasaamise kohta <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/71719403\/thbilisi\" tag-id=\"71719403\">Thbilisis<\/a>. Seda tunnet ei saanud tema s\u00f5nul kohe maha pesta.<\/p>\n<p>Meeleavaldajad on kurtnud ka muude s\u00fcmptomite, n\u00e4iteks hingamisraskuste, k\u00f6ha ja oksendamise \u00fcle, mis kestsid mitu n\u00e4dalat.<\/p>\n<p>BBC World Service r\u00e4\u00e4kis keemiarelvaekspertide, Gruusia m\u00e4rulipolitsei vilepuhujate ja arstidega ning leidis, et t\u00f5endid viitavad aine kasutamisele, mida <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/25705227\/prantsusmaa\" tag-id=\"25705227\">Prantsusmaa<\/a> s\u00f5jav\u00e4es nimetati camite\u2019iks.<\/p>\n<p>Gruusia valitsus teatas, et BBC uurimistulemused on absurdsed ja et politsei tegutseb seaduslikult vastuseks j\u00f5hkrate kurjategijate ebaseaduslikule tegevusele.<\/p>\n<p>Prantsusmaa kasutas camite\u2019i Esimese maailmas\u00f5ja ajal <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/23342327\/saksamaa\" tag-id=\"23342327\">Saksamaa<\/a> vastu. Hilisema kasutamise kohta on v\u00e4he andmeid, aga see k\u00f5rvaldati ilmselt kasutuselt millalgi 1930. aastatel mure t\u00f5ttu selle kauakestva m\u00f5ju p\u00e4rast. See asendati pisargaasiga.<\/p>\n<p>Meeleavaldustest osa v\u00f5tnud lastearst Konstantine T\u0161ahhuna\u0161vili \u00fctles, et nahk tundus p\u00e4rast veekahurist pihta saamist p\u00f5levat mitu p\u00e4eva ja pesemine ei aidanud, vaid tegi asja hoopis hullemaks.<\/p>\n<p>T\u0161ahhuna\u0161vili tahtis teada, kas ka teistel on olnud samasugune tunne, ja palus sotsiaalmeedias inimest k\u00fcsimustik t\u00e4ita. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ligi 350 inimest ja ligi pool teatas, et neil on olnud \u00fcle 30 p\u00e4eva \u00fcks v\u00f5i mitu s\u00fcmptomit.<\/p>\n<p>Pikaajaliste s\u00fcmptomite hulgas olid peavalud, v\u00e4simus, k\u00f6ha, hingamisraskused ja oksendamine.<\/p>\n<p>T\u0161ahhuna\u0161vili uurimuse on n\u00fc\u00fcd \u00fcle vaadanud tema kolleegid ja see avaldatakse rahvusvahelises ajakirjas Toxicology Reports.<\/p>\n<p>T\u0161ahhuna\u0161vili vaatas 69 inimest ka isiklikult l\u00e4bi ja leidis, et neil olid ka s\u00fcdame elektrisignaalide ebakorrap\u00e4rasused.<\/p>\n<p>T\u0161ahhuna\u0161vili uuring kinnitas j\u00e4reldust, milleni on j\u00f5udnud kohalikud ajakirjanikud, arstid ja kodaniku\u00f5iguslased \u2013 et veekahurist lastav vesi on segatud mingi kemikaaliga. Nad n\u00f5udsid, et siseministeerium paljastaks, mida on kasutatud, aga see keeldus.<\/p>\n<p>BBC-l aitasid kemikaali t\u00f5en\u00e4olist olemust paljastada Gruusia m\u00e4rulipolitsei ehk eri\u00fclesannete osakonna k\u00f5rgetasemelised vilepuhujad.<\/p>\n<p>Osakonna endine relvastuse \u00fclem La\u0161a \u0160ergela\u0161vili usub, et see on sama aine, mida tal paluti veekahuris kasutamiseks katsetada 2009. aastal.<\/p>\n<p>\u0160ergela\u0161vili \u00fctles, et tal oli raske hingata kohas, kus seda ainet oli kasutatud, ja temal ja 15-20 kolleegil, kes ainet katsetasid, oli raske seda maha pesta.<\/p>\n<p>\u0160ergela\u0161vili \u00fctles, et soovitas katsetuste tulemusena ainet mitte kasutada. Veekahurid laaditi aga tema s\u00f5nul ikkagi seda t\u00e4is ja see j\u00e4i nii v\u00e4hemalt 2022. aastani, kui ta t\u00f6\u00f6lt ja Gruusiast lahkus.<\/p>\n<p>\u0160ergela\u0161vili s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4nud kolleegid kinnitanud, et meeleavaldajate vastu kasutatakse seda kemikaali. Seda kinnitas BBC-le ka teine endine k\u00f5rgetasemeline politseiametnik.<\/p>\n<p>\u0160ergela\u0161vili s\u00f5nul n\u00e4is aine olevat kaugelt kangem kui pisargaas. Aine nime ei osanud ta \u00f6elda.<\/p>\n<p>BBC sai aga oma valdusse eri\u00fclesannete osakonna 2019. aasta detsembrist p\u00e4rit kasutatavate ainete nimekirja, milles on \u201ekeemiline vedelik UN1710\u201c ja \u201ekeemiline pulber UN3439\u201c, koos juhendiga, kuidas neid peaks segama.<\/p>\n<p>Veel \u00fcks m\u00e4rulipolitsei endine t\u00f6\u00f6taja kinnitas, et nimekiri on ehtne. Ta kinnitas ka, et neid kemikaale on t\u00f5en\u00e4oliselt kasutatud veekahuris.<\/p>\n<p>UN1710 on BBC teatel triklooret\u00fcleen, mis on lahusti, mis v\u00f5imaldab teisi kemikaale vees lahustada.<\/p>\n<p>UN3439 tuvastamine oli BBC teatel m\u00e4rksa raskem, sest see on mitmete t\u00f6\u00f6stuslike kemikaalide \u00fchendkood. K\u00f5ik need on ohtlikud.<\/p>\n<p>Ainus neist, mida on kasutatud m\u00e4rulivastase ainena on BBC teatel bromobens\u00fc\u00fcl ts\u00fcaniid ehk camite, mille liitlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja Esimeses maailmas\u00f5jas kasutamiseks.<\/p>\n<p>BBC palus hinnangut maailma juhtivalt toksikoloogia- ja keemiaralvaeksperdilt, professor Christopher Holstege\u2019ilt.<\/p>\n<p>Holstege \u00fctles, et T\u0161ahhuna\u0161vili uuringute, ohvrite tunnistuste, m\u00e4rulipolitsei nimekirja ja \u0160ergela\u0161vili jutu j\u00e4rgi usub ta, et see on nii.<\/p>\n<p>Camite\u2019i kasutas p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da l\u00fchiajaliselt <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/22971743\/usa\" tag-id=\"22971743\">USA<\/a> politsei, aga loobus sellest p\u00e4rast seda, kui leiutati ohutumaid aineid.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgi v\u00f5ib politsei kasutada kemikaale rahvahulkade kontrollimiseks, kui neid peetakse proportsionaalseteks ja neil on vaid l\u00fchiajaline m\u00f5ju.<\/p>\n<p>Relvaeksperdid \u00fctlesid BBC-le, et v\u00f5ttes arvesse, et on ohutumaid ja tavap\u00e4rasemaid m\u00e4rulikontrolliaineid, v\u00f5iks aegunud ja kangema aine klassifitseerida keemiarelvaks.<\/p>\n<p><a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/24862689\/uro\" tag-id=\"24862689\">\u00dcRO<\/a> piinamise eriraport\u00f6\u00f6r Alice Edwards \u00fctles, et see avastus on murettekitav. Edwards on varem kirjutanud Gruusia valitsusele seoses politseiv\u00e4givalla ja piinamise s\u00fc\u00fcdistustega.<\/p>\n<p>\u201eSee paneb mind pidama seda eksperimentaalrelvaks. Ja elanikkonda ei tohiks kunagi eksperimentideks kasutada. See on absoluutselt inim\u00f5iguste seaduste rikkumine,\u201c \u00fctles Edwards.<\/p>\n<p>    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120420748\/bbc-gruusia-meeleavaldajate-vastu-on-kasutatud-esimese-maailmasoja-aegset-keemiarelva\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120420748\/bbc-gruusia-meeleavaldajate-vastu-on-kasutatud-esimese-maailmasoja-aegset-keemiarelva\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (8) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eOli tunda p\u00f5letust,\u201c \u00fctles \u00fcks meeleavaldaja veekahuri joaga pihtasaamise kohta Thbilisis. Seda tunnet ei saanud tema s\u00f5nul kohe&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54486,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,1946,21,28,29,95,19,25,52,51,8515,23,24,22,795,325,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-54485","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gruusia","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-prantsusmaa","25":"tag-saksamaa","26":"tag-thbilisi","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uro","31":"tag-usa","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115644326501496272","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54485","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54485"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54485\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54485"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54485"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54485"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}