{"id":54635,"date":"2025-12-01T14:56:13","date_gmt":"2025-12-01T14:56:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54635\/"},"modified":"2025-12-01T14:56:13","modified_gmt":"2025-12-01T14:56:13","slug":"pedaste-leijen-ja-uiboleht-anname-koolijuhile-enam-vabadust-juhtimiseks-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54635\/","title":{"rendered":"Pedaste, Leijen ja Uiboleht: anname koolijuhile enam vabadust juhtimiseks | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eneli Kindsiko kirjutas<\/a>, et karj\u00e4\u00e4rimudel kasvatab \u00f5petajate j\u00e4relkasvu asemel b\u00fcrokraatiat. Oleme t\u00e4iesti n\u00f5us sellega, et kvalifikatsioonin\u00f5uded, mis ei v\u00e4\u00e4rtusta \u00f5petaja ainealast p\u00e4devust, ei ole piisavad. Seega on lisaks formaalsele kvalifikatsioonile vaja hinnata ka sisulist kvalifikatsiooni. See on koolijuhi p\u00e4devuses.<\/p>\n

Eestis vastutab koolijuht selle eest, millise \u00f5petajaga s\u00f5lmitakse t\u00f6\u00f6leping ja ka selle eest, kuidas toetatakse selle \u00f5petaja edasist professionaalset arengut. Ka OECD TALIS uuringu j\u00e4rgi tunneb Eestis 96 protsenti koolijuhtidest iseendal vastutust \u00f5petajate v\u00e4rbamise \u00fcle.<\/p>\n

N\u00f5ustuda v\u00f5ib ka Kristi Klaasm\u00e4gi kommentaaris<\/a> v\u00e4ljatooduga, et praegu seadusekavandis v\u00e4lja toodud karj\u00e4\u00e4rimudelit ei saa p\u00e4riselt karj\u00e4\u00e4rimudeliks nimetada. Nagu ta \u00fctleb: “Oluline on, et karj\u00e4\u00e4risammud oleksid seotud tegeliku vastutuse, arengu ja tunnustusega \u2013 mitte ainult uue nimetuse ja lisapaberiga.”<\/p>\n

Sisulise karj\u00e4\u00e4rimudeli aluseks olev \u00f5petaja kutsestandardite s\u00fcsteem on meil olemas juba \u00fcle k\u00fcmne aasta, kuid selle sisuline rakendamine s\u00f5ltub mitte formaalsest seaduse tasandil kehtestatud karj\u00e4\u00e4rimudelist, vaid iga koolijuhi ja \u00f5petaja aususest iseenda ees ja vastutusest (vt artiklit 2013. aastast “\u00d5petaja kutsestandard k\u00fctab kirgi”<\/a>). Usaldus koolijuhtide ja \u00f5petajate suhtes tekib just siis, kui nad saavad ise otsuseid teha, vastutavad nende otsuste eest ja need otsused on \u00f5iglased.<\/p>\n

Ei saa n\u00f5ustuda sotsiaalmeedias levivate s\u00f5numitega, mille kohaselt \u00e4hvardab tuhandeid kvalifikatsioonita \u00f5petajaid peagi kahekordne palgalangus. Selle seisukoha levitajad v\u00f5tavad aluseks t\u00f5siasja, et kui kvalifikatsioonita \u00f5petajale v\u00f5ib maksta Eesti kehtivat miinimumpalka ja ei pea maksma kvalifitseeritud \u00f5petaja miinimumpalka, siis seda ka kohe tehakse.<\/p>\n

See on meie hinnangul v\u00e4ga alusetu hinnang koolijuhtide professionaalsuse suhtes. Pole \u00fchtegi argumenti, mille p\u00f5hjal v\u00f5iks nii arvata. Kehtivate lepingute puhul on niikuinii vaja muutmiseks kahepoolset kokkulepet ja uute lepingute puhul arvestavad kompetentsed koolijuhid nii inimese formaalset ja sisulist kvalifikatsiooni kui ka tegelikku vastutust ja arengut.<\/p>\n

Sama sai selgelt v\u00e4lja toodud ka haridusleppe ettevalmistamisel. Kirja sai, et alustaval \u00f5petajal ja pikalt t\u00f6\u00f6tanud kompetentsel \u00f5petajal peavad olema erinevad mitte ainult t\u00f6\u00f6tasu, vaid ka t\u00f6\u00f6\u00fclesanded. Neid \u00fclesandeid ei saa anda ja nendeks valmisolekut hinnata kaugelt eemalt. Seet\u00f5ttu on ka k\u00f5ige \u00f5igem, et need personaliotsused tehtaks kooli tasandil.<\/p>\n

Ettepanek on anda koolijuhile suurem vabadus koos vastutusega<\/p>\n

Millest eelnevad s\u00f5nav\u00f5tud piisavalt ei r\u00e4\u00e4gi, on see, et \u00f5petajakriisi k\u00fcsimus ei ole mitte niiv\u00f5rd \u00f5petajate j\u00e4relkasvu, vaid \u00f5petajate koolis heas m\u00f5ttes hoidmise k\u00fcsimus. Selle aluseks on koolikultuur, mille k\u00f5ige t\u00e4htsam looja on koolijuht<\/p>\n

Koolijuhil peab olema vabadus ja vastutus luua koolikultuuri, milles on v\u00e4\u00e4rtustatud professionaalsus ja \u00f5iglus ning kujuneb usaldus. Selles m\u00f5ttes teevad kavandatud p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muudatused head.<\/p>\n

Esiteks vabadus<\/p>\n

Kui seadus v\u00f5i muud regulatsioonid m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra, kui palju peab kellelegi palka maksma, siis v\u00e4heneb koolijuhi v\u00f5imalus juhtida kooli palkade diferentseerimise kaudu. Kahjuks tunneb viimase OECD TALIS uuringu j\u00e4rgi vastutust palkade m\u00e4\u00e4ramisel vaid 52 protsenti Eesti koolijuhtidest.<\/p>\n

Olukorda parandaks see, kui koolijuhil oleks v\u00f5imalus suurema osa eelarve \u00fcle ise otsuseid langetada. \u00d5petajate v\u00f5rdne miinimumpalk v\u00f5ib olla m\u00f5istlik, aga ainult eeldusel, et selle katmisest j\u00e4\u00e4b \u00fcle piisavalt vahendeid ka t\u00f6\u00f6tasu diferentseerimiseks l\u00e4htuvalt kompetentside, vastutuse ja t\u00f6\u00f6\u00fclesannete erinevusest. Nii toimib see enamikus t\u00f6\u00f6valdkondades ja peaks olema ka koolides.<\/p>\n

Teiseks vastutus<\/p>\n

Kui koolijuhil on p\u00e4riselt v\u00f5imalus \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasusid diferentseerida, siis ei saa koolijuht sisuliselt kuigi h\u00e4sti kooli juhtida, kui ta teeb eba\u00f5iglaseid ja l\u00e4bipaistmatuid otsuseid. Seega tekib vabaduse andmisega koolijuhtidele ka suurem vastutus.<\/p>\n

Muuhulgas t\u00e4hendab see suuremat vastutust m\u00f5elda ja vajadusel enda kompetentse arendada, et teha targemaid otsuseid ja neid kommunikeerida \u00f5petajatele nii, et tekiks usaldus. Tark koolijuht teeb need otsused koost\u00f6\u00f6s \u00f5petajatega. Kui usaldus on tekkinud, siis v\u00e4heneb ka \u00f5petajate soov oma ametist lahkuda.<\/p>\n

Kolmandaks \u00f5iglus<\/p>\n

Eesti \u00f5petajate tasustamisel on rahvusvaheliste uuringute p\u00f5hjal anomaalne see, et alustav ja kogenud \u00f5petaja saavad reaalsuses suhteliselt samasugust t\u00f6\u00f6tasu. Samal ajal teame, et kogemusega kasvab enamasti ka kompetents ja mitte ainult formaalne, vaid just eelk\u00f5ige sisuline, n\u00e4iteks praktiline teadmine teoreetilise k\u00f5rval.<\/p>\n

“Kui lisada veel see, et umbes pooled koolis t\u00f6\u00f6d alustavad \u00f5petajad on kvalifikatsioonile mittevastavad, siis on praegune praktika v\u00e4ga eba\u00f5iglane.”<\/p>\n

Kogenud \u00f5petajatelt oodatakse ka suuremat vastutust, n\u00e4iteks alustavate \u00f5petajate arengu toetamisel. Samuti teame, et kogenud \u00f5petajatele antakse koolides sageli \u00fclesandeid, mida alustavatelt veel ei oodata. Kui lisada veel see, et umbes pooled koolis t\u00f6\u00f6d alustavad \u00f5petajad on kvalifikatsioonile mittevastavad, siis on praegune praktika v\u00e4ga eba\u00f5iglane.<\/p>\n

Suurema kompetentsi, kogemuse, vastutuse ja keerukamate \u00fclesannetega \u00f5petaja peab saama ka k\u00f5rgemat t\u00f6\u00f6tasu ning koolijuhil peab olema vabadus ja vastutus seda m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n

Neljandaks professionaalsus<\/p>\n

Mitteprofessionaalse koolijuhi k\u00e4es v\u00f5ib vabadus olla ohtlik. Kui ei osata hinnata \u00f5petajate kompetentse, siis v\u00f5ib lihtsalt j\u00f5uda eba\u00f5iglaste otsusteni on need siis palkade, vastutuse v\u00f5i \u00fclesannete \u00fcle otsustamisel. Sama on ka \u00f5petaja professionaalsusega.<\/p>\n

Eestis on kiiresti kasvamas nende \u00f5petajate osakaal, kellel ei ole veel formaalset kvalifikatsiooni, kuid veelgi suurem on nende osakaal, kellele ei ole piisavat ettevalmistust \u00f5petatavas ainevaldkonnas.<\/p>\n

Kas on \u00f5iglane maksta sama t\u00f6\u00f6tasu s\u00fcdamekirurgile, kes on \u00f5ppinud arstiks ja oma sadade operatsioonide kogemust, ning sellele inimesele, kes tahab end lihtsalt arstina proovile panna, kuid ei ole veel j\u00f5udnud arstiks \u00f5ppida? V\u00f5ib-olla ta on isegi proovinud mitmed korrad arsti\u00f5ppesse astuda, kuid teda ei ole vastu v\u00f5etud?<\/p>\n

\u00d5petajate puhul praegu just niimoodi oodatakse m\u00f5ne \u00fcleskutsega: iga\u00fcks peab saama \u00f5petaja miinimumpalka. See lihtsalt ei ole \u00f5iglane. See ei ole ka j\u00e4tkusuutlik, OECD TALIS uuringutest teame, et \u00f5petaja t\u00f6\u00f6l j\u00e4tkamise prognoosimisel on \u00fched olulisemad tegurid see, kuidas ta p\u00e4riselt oma t\u00f6\u00f6ga hakkama saab ja selle eeldusena omakorda see, kas ta on ka \u00f5ppinud \u00f5petajaks.<\/p>\n

Koolijuht peab t\u00f5siselt kaaluma \u2013 kui ei ole kedagi \u00f5petajaametisse v\u00f5tta \u2013, millist kvalifikatsioonile mittevastavat \u00f5petajat ikkagi t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta, millist t\u00f6\u00f6tasu on talle \u00f5iglane maksta ja kuidas toetada tema professionaalset arengut.<\/p>\n

Professionaalsuse aluseks on ausus ja p\u00fchendumus. Seega tuleb hinnata seda, kuiv\u00f5rd aus on \u00f5petaja kandidaat iseenda kompetentside osas ja kuiv\u00f5rd p\u00fchendunud nende t\u00e4iendamiseks. Neist ei saa aru kaugelt eemalt ja nii on veelkord tarkade ja \u00f5iglaste otsuste tegemisel \u00fclit\u00e4htis koolijuhi professionaalsus.<\/p>\n

Miks minna p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmisega edasi?<\/p>\n

Seaduses on kavandatud mitmeid muudatusi. \u00dcks neist on see, et m\u00e4\u00e4rata \u00f5petajale \u00fche asemel kolm miinimumpalka. Palkade eristamise aluseks on kvalifikatsioon ja kompetents. Kuna kvalifikatsioonita \u00f5petajatel v\u00f5ib tegelik kvalifikatsioon ja kompetents olla v\u00e4ga erinev, siis on igati m\u00f5istlik, et iga inimest tuleb eraldi vaadata.<\/p>\n

See muudatus loob koolijuhile vabaduse otsustamiseks. See muudatus paneb koolijuhile ka suurema vastutuse nii \u00f5petajate professionaalsuse hindamiseks kui ka toetamiseks. Vabadus koos vastutusega on hea ja seega on ka kavandatud muudatus samm \u00f5iges suunas.<\/p>\n

Teine oluline muudatus on anda koolijuhtidele v\u00f5imalus s\u00f5lmida kvalifikatsioonile mittevastavate \u00f5petajatega seniste \u00fcheaastaste asemel kolmeaastased t\u00f6\u00f6lepingud. Selle eelduseks on \u00f5petaja poolt aktiivsed sammud enda professionaalsuse arendamiseks ja t\u00f5endamiseks l\u00e4bi \u00f5petajakoolituse v\u00f5i kutseomistamise. Muudatus v\u00e4\u00e4rtustab professionaalsust ja annab koolijuhile suurema vabaduse lepingute s\u00f5lmimisel. Lisaks v\u00e4hendab see b\u00fcrokraatiat ehk ei pea enam hea t\u00f6\u00f6taja olemasolul enam igal aastal uut konkurssi l\u00e4bi viima ja uut lepingut s\u00f5lmima.<\/p>\n

Kolmas muudatus puudutab koolijuhtide atesteerimist ja arenguvestlusi. Need on laiema \u00fcldsuse poolt heaks kiidetud uuendused, mis toetavad koolijuhtide professionaalsuse t\u00f5stmist. Seega j\u00e4rjest peaks suurenema ka koolijuhtide suutlikkus teha suureneva vabaduse piires vastutusrikkalt \u00f5iglasi otsuseid. Nende muudatuste toel suureneb ka koolijuhtide koost\u00f6\u00f6 omavahel ja koost\u00f6\u00f6 koolide pidajatega. Seega suureneb v\u00f5imalus teha \u00fcheskoos tarku \u00f5iglaseid otsuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eneli Kindsiko kirjutas, et karj\u00e4\u00e4rimudel kasvatab \u00f5petajate j\u00e4relkasvu asemel b\u00fcrokraatiat. Oleme t\u00e4iesti n\u00f5us sellega, et kvalifikatsioonin\u00f5uded, mis ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54636,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[15923,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,17571,21,4057,19914,28,29,15172,19,408,27790,7149,25,23,24,22,27789,20,30],"class_list":{"0":"post-54635","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ali-leijen","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-hariduspoliitika","20":"tag-headlines","21":"tag-koolid","22":"tag-koolijuhid","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-margus-pedaste","26":"tag-news","27":"tag-opetajad","28":"tag-opetajate-karjaarimudel","29":"tag-pohikooli-ja-gumnaasiumiseadus","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-urmo-uiboleht","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115644896680619862","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54635","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54635"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54635\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54636"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54635"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54635"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54635"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}