K\u00fcsimus Eesti napist kultuurieelarvest on j\u00f5udnud avalikkusesse, kus teise valdkonna inimesed pakuvad v\u00e4lja lahendusi, mis on k\u00fcll lihtsad ja l\u00f6\u00f6vad, aga probleemi lahendamisel \u00fcsna kasutud ning kaldu h\u00e4\u00e4lekate ja m\u00f5jukate inimeste vajaduse poole.<\/p>\n
Lugesin n\u00e4dalavahetusel Postimehest<\/a>, kuidas riigiasutustes hoitakse kokku k\u00f5ige n\u00f5rgematelt: n\u00e4iteks l\u00f5petatakse pagulaste keele\u00f5pe ja tasuta \u00f5igusabi andmine.<\/p>\n Iseenesest on sellise tegevuse loogika igati m\u00f5istetav, sest loomulikult ei taha otsuseid tegevad ametnikud v\u00f5i poliitikud t\u00fclitada k\u00e4rbetega m\u00f5juv\u00f5imsaid ja h\u00e4\u00e4lekaid inimesi. Ega ilmaasjata ei \u00fctle k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd, et m\u00f5ni asi on nii lihtne nagu lapselt pulgakommi \u00e4ra v\u00f5tmine. Sest katsu sa pulgakommi \u00e4ra v\u00f5tta n\u00e4iteks m\u00f5nelt suurettev\u00f5tjalt \u2013 avalikkus kuuleks kohe, kui eba\u00f5iglane on ettev\u00f5tete kasumimaks v\u00f5i keskkonnan\u00f5uded ning kuidas sellest kaotaks eelk\u00f5ige \u00fchiskond tervikuna, mitte \u00fcksnes vaene \u00e4rimees.<\/p>\n Ka riigieelarve tasandil j\u00e4\u00e4vad t\u00fchjade pihkudega need, kelle puhul on tunda, et nende ilmaj\u00e4tmisest suurt t\u00fcli k\u00fcll ei tule. R\u00e4\u00e4gin siin juba habemega teemal, milleks on kultuurirahastuste pidev v\u00e4henemine ja vabakutseliste kunstnike ignoreerimine. \u00d5nneks pole Eesti kultuuriinimesed suu peale kukkunud, kuid mida enam nad r\u00e4\u00e4givad, seda rohkem tundub, et k\u00f5ik, kes kuulata v\u00f5iksid, on oma k\u00f5rvad helikindlalt sulgenud.\u00a0<\/p>\n Seda enam saavad \u00fchiskonnas miskip\u00e4rast k\u00f5lapinda n-\u00f6 lihtsad ja ratsionaalsed lahendused inimestelt, kellel on teadmised muidu hoopis teisest valdkonnas.<\/p>\n \u00dcks nendest t\u00f5demustest on juba klassikaks saanud: “Eestis on kultuuri liiga palju”. Kuigi on teada<\/a>, et suur osa kultuurirahast l\u00e4heb meil betooni, mitte loomingusse. Inimestel kunsti tegemist ja selle teemal m\u00f5tlemist veel keelata ei taheta, aga kui saaks, paneks m\u00f5ne galerii k\u00fcll kinni. Selline m\u00f5ttek\u00e4ik on tulutu: sest nagu siis, kui t\u00f6\u00f6kollektiivis keegi rahapuudusel koondatakse, ei hakka harilikult teised rohkem palka saama, vaid neil on tulevikus lihtsalt rohkem \u00fclesandeid. Nii l\u00e4heks ilmselt ka kultuuriasutustega. Riigieelarve lihtsalt v\u00e4heneks \u00fche (seej\u00e4rel teise ja kolmanda) kuluallika v\u00f5rra, mitte ei paisuks allesj\u00e4\u00e4jate rahakott.\u00a0<\/p>\n Palju on avalikkuses olnud juttu ka kultuuriasutuste omatulust. T\u00f5si, seda on vaja teenida, aga see ei saa tulla kultuuri ligip\u00e4\u00e4setavuse arvelt. Hiljuti kirjeldas \u00fcks majandusanal\u00fc\u00fctik sotsiaalmeedias, et tema on n\u00e4inud teatris palju j\u00f5ukaid inimesi, millest ta j\u00e4reldas, et piletite hinnakasvul on ruumi k\u00fcllaga ja need v\u00f5iksid olla vabalt kallimad. Tahtmata majandustegelast solvata, aga see loogika on sama vildakas, kui minna restorani, n\u00e4ha s\u00f6\u00f6mas peamiselt j\u00f5ukaid ja j\u00e4reldada sellest, et toidud on seal liiga odavad. Tegelikkuses t\u00e4hendab teatris rikaste n\u00e4gemine ilmselt seda, et piletid juba ongi nii kallid, et neid saavad lubada endale vaid nemad.<\/p>\n Inimesed, kes r\u00e4\u00e4givad piletihinna t\u00f5stmisest kui n\u00f5udmise ja pakkumise kohandamise vahendist, on unustanud lihtsa t\u00f5siasja, et enamikke teatreid juba on toetatud k\u00f5igi maksumaksjate rahaga, ka nende omaga, kellele 40-50 eurot maksvad piletid on liiga kallid, et ise vahetult etendustest osa saada. N\u00e4iteks nende rahaga, kelle palk on nii madal, et maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest tuleval aastal ei v\u00f5ida nad sentigi.<\/a><\/p>\n Selline olukord on piinlik ja kaugel igasugusest sotsiaalsest \u00f5iglusest, mis v\u00f5iks ju olla Eesti \u00fchiskonna liim ja edu tagaja.\u00a0Avalikku arutelu j\u00e4lgides tundubki k\u00f5ige suurem probleem teatripiletiga see, et j\u00f5ukad ei p\u00e4\u00e4se piisavalt mugavalt ja kiiresti soovitud etendusele \u2013 ja lahendus selleks oleks \u00fclikallid piletid, mitte leppimine sellega, et k\u00f5ik v\u00f5iksid v\u00f5rdselt (netis) j\u00e4rjekorras seista.<\/p>\n