{"id":54847,"date":"2025-12-01T20:24:10","date_gmt":"2025-12-01T20:24:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54847\/"},"modified":"2025-12-01T20:24:10","modified_gmt":"2025-12-01T20:24:10","slug":"valisilm-miks-kukkus-labi-saksamaa-venemaa-poliitika-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54847\/","title":{"rendered":"&#8220;V\u00e4lisilm&#8221;: miks kukkus l\u00e4bi Saksamaa Venemaa-poliitika? | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Saksamaal ilmus raamat riigi Venemaa-poliitikast pealkirjaga &#8220;L\u00e4bikukkumine&#8221;. Selle autorid, ajakirjanikud Katja Gloger ja Georg Mascolo, leidsid oma uurimuses, et l\u00e4bikukkumiseni viis segu erinevatest p\u00f5hjustest, nagu majanduslikud huvid, ajalooline kogemus ja lihtsalt m\u00f6\u00f6dapanek Venemaa presidendi Vladimir Putini plaanide hindamisel.<\/p>\n<p>Saksamaa raamatupoodides t\u00f5usis sel s\u00fcgisel m\u00fc\u00fcduimate raamatute sekka paks ja ilma piltideta teos pealkirjaga &#8220;L\u00e4bikukkumine&#8221;. Saksamaa viimaste aastak\u00fcmnete Venemaa poliitikat k\u00e4sitleva uurimuse kaanel on Saksa poliitika raskekaallase Wolfgang Sch\u00e4uble tsitaat \u2013 &#8220;Me ei tahtnud seda n\u00e4ha&#8221;. Ajakirjanikud Katja Gloger ja Georg Mascolo otsisid selle m\u00f6\u00f6davaatamise p\u00f5hjuseid.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00e4rast 24. veebruarit (2022), kui Putin alustas t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse, olid paljud inimesed Saksamaal \u0161okis ja k\u00fcsisisid endalt, miks see juhtus, miks meie ehk Saksa poliitikud, Saksa \u00e4rimehed ja ka Saksa \u00fchiskond, miks me ei n\u00e4inud seda tulemas, nagu me pidanuks. Algas eneseotsing ja osaliselt oli see eneseotsing ka meie jaoks l\u00e4htepunktiks,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Gloger.<\/p>\n<p>Vastuseks leidsid autorid segu eriilmelistest p\u00f5hjustest.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5igepealt oli see kindlasti\u00a0 t\u00e4nulikkus Mihhail Gorbat\u0161ovile ja Venemaale, mitte Ukrainale, vaid Venemaale Saksamaa taas\u00fchinemise eest. See on kahtlemata \u00fcks p\u00f5hjus. Seal on ka teatud annus romantiseeritust sakslaste pildis Venemaast. Majanduslikud huvid, suured majanduslikud huvid \u2013 odav energia pika aja jooksul. Ning poliitilised huvid, niinimetatud idapoliitika traditsioon oli v\u00e4ga Moskva-keskne,&#8221; lausus Gloger.<\/p>\n<p>Nii t\u00e4hendas Berliini jaoks ida ikkagi Moskvat, mitte Ida-Euroopa riike, kes neid Venemaa eest hoiatasid. Ja enda arusaamist ja oskusi Venemaaga asju ajada hinnati parimaks. Tagantj\u00e4rele vaadates see k\u00f5ik p\u00e4riselt paika ei pidanud ja konkreetselt olid sakslased pimedusega l\u00f6\u00f6dud Venemaa presidendi Vladimir Putini osas.<\/p>\n<p>&#8220;Me arvasime kaua, liiga kaua, et Vladimir Putini n\u00e4ol oli jah tegu KGB-ohvitseriga, aga n\u00fc\u00fcd on ta muutunud kellekski, kes tahab t\u00f5epoolest oma maad reformida. Ja sellele pildile, sellele narratiivile andis omal moel garantii liidukantsler Gerhard Schr\u00f6der, kes n\u00e4itas v\u00e4lja isiklikku s\u00f5prust tema suhtes,&#8221; \u00fctles Gloger.<\/p>\n<p>Silmapaistvaim projekt sellest ajast oli m\u00f5istagi Nord Stream 2 gaasijuhe.<\/p>\n<p>&#8220;Oli olemas surve ettev\u00f5tjate poolt, odav gaas pikaks ajaks, aga ka poliitiline argument, et kui tahta j\u00e4tkata Minski rahulepete protsessiga, siis tuleb toetada Nord Stream 2. Me ei leia, et see argument peaks paika, nagu me ka n\u00e4gime m\u00f5ned aastad hiljem,&#8221; lausus Gloger.<\/p>\n<p>\u00dche viimastest katsetest Vladimir Putinit k\u00f5neluste abil ohjeldada tegi Saksamaa liidukantsler Angela Merkel 2021. aasta suvel Euroopa \u00fclemkogul, pannes ette korraldada Venemaa valitsejaga kohtumine.<\/p>\n<p>&#8220;Ta p\u00f5rkus sellega \u00e4gedale vastuseisule. Proua Kaja Kallas meenutas, et me ei saanud sellega n\u00f5ustuda, sest sanktsioonid olid kehtestatud ja k\u00f5ik meie s\u00f5numid olid olnud selged, et Putin peab oma k\u00e4itumist muutma. Ja v\u00f5ib \u00f6elda, et see oli \u00fcks suuremaid v\u00e4lispoliitilisi l\u00fc\u00fcasaamisi Angela Merkeli jaoks,&#8221; lausus Gloger.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on Angela Merkeli asemel Berliinis v\u00f5imul uued poliitikud, kuulus Zeitenwende ehk p\u00f6\u00f6rdepunkti k\u00f5ne on peetud ja Saksamaast on saanud kindlalt \u00fcks suuremaid Ukraina toetajaid. Samas seisab Brandenburgi v\u00e4rava naabruses j\u00e4tkuvalt N\u00f5ukogude tanki m\u00e4lestusm\u00e4rk lilledega. Kui s\u00fcgavalt on Saksa \u00fchiskond toimuvast j\u00e4reldusi teinud ja p\u00f6\u00f6rdepunktini eneses j\u00f5udnud?<\/p>\n<p>&#8220;Ma ei ole p\u00e4ris kindel, et see on Saksa \u00fchiskonnas kohale j\u00f5udnud v\u00f5i enamuseni meie inimestest. See t\u00e4hendab, et \u00f5nnelik rahuaeg, n\u00e4iliselt igavese rahu aeg Euroopas on l\u00e4bi. See on alles valusa ja tumedama aja algus,&#8221; lausus Gloger.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaal ilmus raamat riigi Venemaa-poliitikast pealkirjaga &#8220;L\u00e4bikukkumine&#8221;. Selle autorid, ajakirjanikud Katja Gloger ja Georg Mascolo, leidsid oma uurimuses,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54848,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,27892,27891,51,96],"class_list":{"0":"post-54847","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-katja-gloger","16":"tag-labikukkumine","17":"tag-saksamaa","18":"tag-venemaa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115646186372748226","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54847","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54847"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54847\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54848"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54847"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54847"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}