{"id":54890,"date":"2025-12-01T22:12:31","date_gmt":"2025-12-01T22:12:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54890\/"},"modified":"2025-12-01T22:12:31","modified_gmt":"2025-12-01T22:12:31","slug":"lembit-peterson-liigun-pansoga-sama-laine-peal-aga-teise-kogemusega-tele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/54890\/","title":{"rendered":"Lembit Peterson: liigun Pansoga sama laine peal, aga teise kogemusega | Tele"},"content":{"rendered":"<p>Lavastaja Lembit Peterson meenutas &#8220;Prillitoosis&#8221;, et tema \u00f5petajal Voldemar Pansol oli palju hingetarkust. Kuigi Stanislavski p\u00e4rand pani talle natuke raskep\u00e4rase pitseri, oli Pansol v\u00e4ga ise\u00e4ralik huumor, mida k\u00f5ik ei pruukinud m\u00f5ista. Petersoni s\u00f5nul liigub ta Pansoga sama laine peal, aga teise kogemusega.<\/p>\n<p>Voldemar Panso viimases lennus \u00f5piti ka lavastajaks ja \u00fcks tema \u00f5pilane on Lembit Peterson, kes on lavastajaametit pidanud 50 aastat.<\/p>\n<p>&#8220;Mina julgesin Panso kooli minna kahel p\u00f5hjusel. \u00dchtepidi oli mul teatritegemise vastu kutsumus juba lapsep\u00f5lvest peale. Ema t\u00f6\u00f6tas harrastusteatri n\u00e4itlejana ja tihti k\u00e4isin emaga proovides kaasas. Teine asi oli see, et ma ei julgenud minna n\u00e4itlejaks, aga kui tuli lavastajate vastuv\u00f5tt, siis arvasin, et kuna ma armastan lugeda ja kirjandust ja teater tundus mulle k\u00f5ikide kaunite kunstide s\u00fcntees, mida ta kahtlemata ka on, aga k\u00f5ige t\u00e4htsam, et see on v\u00f5imalus ka inimese hingeelu tundma \u00f5ppida,&#8221; \u00fctles Peterson.<\/p>\n<p>Peterson t\u00f5des, et Panso alati ei tajunud oma energeetilist j\u00f5udu. &#8220;Panso v\u00f5ttis k\u00f5ige lihtsamad l\u00f5dvestuse ja kontsentratsiooni harjutused, n\u00e4itas p\u00f5hisuunad k\u00e4tte, aga siis v\u00f5ttis kohe maailmakirjanduse k\u00f5ige raskema teose, milleks oli &#8220;Hamlet&#8221; ja hakkasime sellega t\u00f6\u00f6le. See oli v\u00e4ga kasulik, sest m\u00f5tisklused Hamleti teemadel on mind saatnud n\u00fc\u00fcd terve elu,&#8221; t\u00f5des Peterson.<\/p>\n<p>&#8220;Stanislavski p\u00e4rand ja see Moskva koolkond, mida ta edasi p\u00fc\u00fcdis vahendada, v\u00f5ib-olla pani talle natuke raskep\u00e4rase pitseri. M\u00e4letan, et Lisl Lindau r\u00e4\u00e4kis, et kui Panso Moskvast tuli, hakkas ta n\u00e4itlejate peale h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stma ja siis Lisl \u00fctles talle v\u00e4ga t\u00f5sise h\u00e4\u00e4lega: &#8220;Volli!&#8221;&#8221;<\/p>\n<p>Peterson t\u00f5i v\u00e4lja, et Panso oli Venemaalt tulnud eestlane ja v\u00f5ib-olla ta ise kartis teinekord ministeeriume. &#8220;Ma tunnen nende hingeelu natuke rohkem, sest mu isa oli Venemaalt tulnud eestlane. Ma aiman seda hirmu, mida nad endaga kaasas kandsid,&#8221; nentis Peterson.<\/p>\n<p>\u00dcks Panso lemmikpoeete oli kirjanik Goethe, kes on \u00f6elnud, et huumor on hingetarkus. &#8220;Hingetarkust jagus Pansol v\u00e4ga palju. Ta ei l\u00f5petanud \u00fchtegi tundi ilma anekdoodita, ta pidi tunnis alati j\u00f5udma \u00fche pu\u00e4ndini,&#8221; s\u00f5nas Peterson.<\/p>\n<p>Vaadates Panso \u00fclesastumisi filmides, t\u00f5i Peterson v\u00e4lja, et Pansol oli ise\u00e4ralik huumor, millest k\u00f5ik ei pruukinud aru saada. &#8220;Film &#8220;N\u00e4itleja Joller&#8221; on ka tegelikult v\u00e4ga naljakas. Kui Panso m\u00e4ngib seal suurt paatosega geeniust, siis selle taga on ikkagi tajuda traagikat, aga teistpidi koomikat ka.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;See, mis ta meile hinge peale pani kooli l\u00f5ppedes, et \u00e4rge kooli reetke. Selle all m\u00f5tles ta koolkonda, mitte maja kuskil konkreetses kohas, seda \u00f5petust, mida ta andis. Sellest ma olen p\u00fc\u00fcdnud kinni pidada ja seda edasi arendada ja s\u00fcveneda sellesse kogu selle aja jooksul. V\u00f5in \u00f6elda, et ma liigun sama laine peal, aga teise kogemusega.&#8221;<\/p>\n<p>Teine asi, mida ta armastas r\u00f5hutada, et \u00e4rge vahetage oma talenti peenrahaks. &#8220;Seda ma olen p\u00fc\u00fcdnud ka elus l\u00e4bi viia,&#8221; lisas Peterson.<\/p>\n<p>&#8220;Minu jaoks on teater olnud \u00fcks tunnetustee. On ka teisi tunnetusteid, on filoosofiline tunnetustee, religioosne tunnetustee. On elu vahetu vastuv\u00f5tmine, kus kolm momenti, ilu, t\u00f5de ja h\u00e4\u00e4dus igalt poolt ilmutavad ja j\u00f5udu annavad. Kunstniku \u00fclesanne on neid asju, mida ta n\u00e4eb ja avastab, teistele ka n\u00e4htavaks teha. Ma ise arvan, et v\u00f5ib-olla ma loomult ei ole nii v\u00e4ga teatri inimene, praegu ma m\u00f5tlen nii, v\u00f5ibolla ma oleksin m\u00f5ne individuaalsema kunstiliigiga paremini hakkama saanud, aga n\u00fc\u00fcd ma olen siia teatrisse sattunud, ja mis mul muud \u00fcle j\u00e4\u00e4b, kui l\u00f5puni vastu pidada,&#8221; muheles Peterson. &#8220;Siin ma praegu olen ja teisti ei saa.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lavastaja Lembit Peterson meenutas &#8220;Prillitoosis&#8221;, et tema \u00f5petajal Voldemar Pansol oli palju hingetarkust. Kuigi Stanislavski p\u00e4rand pani talle&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":54891,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,24461,140,10385],"class_list":{"0":"post-54890","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-lembit-peterson","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-voldemar-panso"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115646611188333590","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54890"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54890\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}