Uuest aastast kutsutakse ajateenistusse \u00fcksnes need kutsealused, kelle eesti keele oskus on v\u00e4hemalt B1-tasemel. Kui sotsiaalmeediat vaadata, siis see uudis on p\u00e4ris palju tekitanud vastukaja. Mis selle otsuse taga on?<\/p>\n
Selle vastukaja osas j\u00e4\u00e4n ma teile kommentaari v\u00f5lgu. Kaitsev\u00e4e poolelt \u00fctlen ma, et kogu kaitsev\u00e4e v\u00e4lja\u00f5pe on algusest peale v\u00e4ga intensiivne. Kui me m\u00f5tleme, et noor inimene tuleb ajateenistusse 18-aastasena ja tema keeleoskus on n\u00e4iteks A2, siis v\u00f5imaldab see tal v\u00f5ib-olla poest vajalikku kaupa saada, aga mitte vastu v\u00f5tta seda informatsiooni ja v\u00e4lja\u00f5pet, mida me kaitsev\u00e4es kohe algusest peale pakkuma hakkame. Kaitsev\u00e4e jaoks on probleem, kui tulevad s\u00f5durid, kes ei saa juhistest, k\u00e4skudest ja ka v\u00e4lja\u00f5ppe sisust aru.<\/p>\n
Kas te saaksite tuua vahetuid n\u00e4iteid selle kohta. Te olete ju ise selliste s\u00f5duritega v\u00e4lja\u00f5ppel kokku puutunud?<\/p>\n
Muukeelsete s\u00f5duritega, kes ei oska eesti keelt, on probleem k\u00f5igepealt see, et mitte ainult ei pea k\u00f5ik vajalik info olema neile selgeks tehtud k\u00e4te, jalgade ja n\u00e4oilmetega, vaid ka see, et see on ka koorem teistele vene keelt k\u00f5nelevatele s\u00f5duritele, kes on eesti keele v\u00e4ga h\u00e4sti omandanud. Nemad on sundolukorras, kus nad peavad pidevalt oma kaaslastele t\u00f5lkima, mis toimub.<\/p>\n
Ehk need venekeelsed s\u00f5durid, kes on koolis eesti keele h\u00e4sti omandanud, on pandud olukorda, kus nad ei saa ise tegeleda intensiivselt sellega, mida nad kaitsev\u00e4es \u00f5ppima peavad, vaid nad peavad olema t\u00f5lgid teistele.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest see, et lootus, et s\u00f5dur tuleb ilma eesti keelt oskamata kaitsev\u00e4kke ja siis v\u00e4ga kiiresti omandab eesti keele. Loomulikult on see kiirem kui siis, kui sa \u00f5pid keelt vaakumis, kuid see t\u00e4hendab ka seda, et mingi osa v\u00e4lja\u00f5ppest j\u00e4\u00e4b sellel s\u00f5duril omandamata, kuna ta alles \u00f5pib keelt.<\/p>\n
Need esimesed kaks-kolm kuud, kui see s\u00f5dur keelt omandab, siis v\u00e4lja\u00f5ppe m\u00f5ttes omandatakse kolmandik vajalikust v\u00e4lja\u00f5ppest. Aga samal ajal me liigume kaitsev\u00e4es v\u00e4lja\u00f5ppe osas sinna punkti, kus on v\u00e4ga oluline, et inimene lasketiirus aru saab, mida ta t\u00e4pselt tegema peab.<\/p>\n
See on ju probleem, mida Eesti Vabariigis olemas olla ei tohiks, sellep\u00e4rast et p\u00f5hikooli l\u00f5petaja peaks teise keelena eesti keele ikkagi suutmagi B1 tasemel omandada. Mis teie reaalne kogemus \u00fctleb, kas selliseid noori, kes ei saa eesti keelest mitte m\u00f5hkugi aru, on neid viimastel aastatel lisandunud v\u00f5i on see hulk laias laastus olnud sarnane?<\/p>\n
Kaitsev\u00e4e seisukohalt on v\u00e4ga raske kommenteerida seda, kus suunas see \u00fcldine trend liigub. Sellep\u00e4rast, et kutsealused ei tule reeglina teenistusse niiviisi, et seal oleks mingi v\u00e4ga selge muster. Et n\u00fc\u00fcd hakkab keeleoskus \u00fclespoole liikuma, n\u00fc\u00fcd allapoole.<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame aastad 2023,2022, 2021, siis see protsent erinevate \u00fcksuste ja erinevate ajateenistusse kutsete vahel k\u00f5ikus 10-15 protsendi vahel. Kaitsev\u00e4e jaoks on see juba probleem. Kui see protsent hakkab j\u00f5udma 20 protsendi juurde, mis on ka osadel kutsetel, siis see on juba v\u00e4lja\u00f5pet v\u00e4ga palju segav faktor.<\/p>\n
Mis nendest inimestest saaks, kes keeleoskuse v\u00f5i keeleoskamatuse t\u00f5ttu kaitsev\u00e4kke ei kutsuta? <\/p>\n
See on k\u00fcsimus kaitseressursside ametile, sest nemad on see ametkond, kes tegelevad kutsealustega, Kaitsev\u00e4gi tegeleb k\u00f5ige rohkem ajateenijate ja reservv\u00e4elastega.<\/p>\n
Aga nagu seadus \u00fctleb, siis nemad on reservis. Neid igal aastal kutsutakse uuesti v\u00e4lja. Vaadatakse, kas nende teadmised on omandatud ja siis kuni 27-nda eluaastani on nad staatuses “kutsealused” ja alates sellest muutuvad nad staatusesse “v\u00e4lja\u00f5petamata reserv”. Ehk siis reservv\u00e4elased, kellel ei ole olnud v\u00f5imalust omandada s\u00f5jalisi oskuseid.<\/p>\n
Kui president peaks selle muudatuse v\u00e4lja kuulutama, siis j\u00f5uame selleni, et meil on taas \u00fcks hulk inimesi, kes justkui on eestimaalased, aga nad v\u00f5ivad \u00f6elda, et neid ei taheta Eesti kaitsev\u00e4kke, neil puudub kaitsetahe ja me ei tea t\u00e4pselt, mis nende meelsus on.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4e poolt v\u00f5in ma ainult korrata seda s\u00f5numit, et nende inimeste puhul juhul, kui neil keeleoskus on madal, siis nende v\u00e4lja\u00f5pe on oluliselt ebat\u00f5husam. Nende v\u00e4lja\u00f5ppe ebat\u00f5husus segab ka teiste t\u00f5husat v\u00e4lja\u00f5pet. Kaitsev\u00e4e ja Eesti riigi seisukohast on meie j\u00e4tkuv soov, et k\u00f5ik vahendid, mis meile kaitsev\u00e4e k\u00e4sutusse on antud, l\u00e4hevad siiski piltlikult \u00f6eldes otseselt kaitsev\u00f5ime tootmisesse. Ehk me suudame saavutada parima tulemuse v\u00e4lja\u00f5ppes inimestega, kes sobivad ning kes saavad v\u00e4lja\u00f5ppest aru.<\/p>\n
Nii et seda paralleeli, mis siin mitmed inimesed on oma v\u00e4lja\u00fctlemistes toonud, et omal ajal sai n\u00f5ukogude armees k\u00e4idud kaks aastat ja sai keele korralikult suhu, siis see pole t\u00e4nap\u00e4eval realistlik arvestades, mis olukord meil praegu on ja kus meil t\u00f5esti on iga inimest vaja t\u00f5husa v\u00e4lja\u00f5ppega.<\/p>\n
Absoluutselt. Pluss veel see, et hoolimata sellest, et on inimesi, kes arvavad, et n\u00f5ukogude armee v\u00e4lja\u00f5ppemeetodid olid t\u00f5husad, olen ma siiski veendunud, et inimesele, kes keelest aru ei saa, ei ole v\u00f5imalik teha selgeks neid oskuseid ja teadmisi, mida meil t\u00e4nap\u00e4eva Eesti kaitsev\u00e4es on vaja. Lisaks, n\u00f5ukogude armees m\u00e4letatavasti need, kes keelt ei osanud, tahes-tahtmata maandusid madalamatel ja nende v\u00f5imeid mitte \u00e4ra kasutavatel ametikohtadel.<\/p>\n
Kui me korra tuleme veel tagasi selle juurde, et mis neist edasi saab, siis te t\u00f5ite v\u00e4lja termini “v\u00e4lja\u00f5petamata reserv”. Mis see laias laastus t\u00e4hendab? Et kui asi ikkagi v\u00e4ga hulluks l\u00e4heb, siis neile antakse p\u00fcss k\u00e4tte ja l\u00e4hevad metsa, aga nad midagi teha ei oska?<\/p>\n
P\u00fcsse k\u00e4tte ei anna me kellelegi, kellel ei ole seda v\u00e4lja\u00f5pet. Nende osaks j\u00e4\u00e4b siis see, et nad alustavad siis veel intensiivsemat v\u00e4lja\u00f5pet.<\/p>\n
Nii et k\u00f5ik need, kes praktiliselt \u00fcldse eesti keelt aastal 2025 ei oska ja lootsid, et saavad kaitsev\u00e4es selle selgeks, peavad n\u00fc\u00fcd pettuma?<\/p>\n
Kahjuks k\u00fcll. Ma siiski v\u00e4ga loodan, et nad kasutavad v\u00f5imalust \u00f5ppida eesti keelt v\u00e4ljaspool kaitsev\u00e4ge. Ehk siis meie kaitsev\u00e4ena oleme teinud pingutuse, et koostada \u00f5pik, mille nimi ongi “Ajateenistuse elluj\u00e4\u00e4miskeel”, mis \u00f5petab selgeks termineid ja avab eesti keelt v\u00e4hem oskavatele inimestele kogu seda osa keelest, mida on vaja kaitsev\u00e4es hakkama saamiseks. Nii palju kui mina tean, siis koolid ja riigikaitse\u00f5petajad on informeeritud sellest \u00f5pikust ning ma arvan, et see on n\u00fc\u00fcd osa \u00fchiskonna tegevusest, kuidas me j\u00f5uame sinna, et noormehed ja ka neiud, kes eesti keelt veel piisavalt ei oska, suudavad selle keele omandada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuest aastast kutsutakse ajateenistusse \u00fcksnes need kutsealused, kelle eesti keele oskus on v\u00e4hemalt B1-tasemel. Kui sotsiaalmeediat vaadata, siis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55036,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[27536,8678,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2645,5423,28,29,28005,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-55035","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajateenijate-keeleoskus","9":"tag-ajateenistus","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaitsevagi","21":"tag-keeleoskus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-margot-kunnapuu","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115648671501449566","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55035"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55035\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}