{"id":55048,"date":"2025-12-02T07:35:09","date_gmt":"2025-12-02T07:35:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55048\/"},"modified":"2025-12-02T07:35:09","modified_gmt":"2025-12-02T07:35:09","slug":"kontserdiarvustus-swans-musta-luige-valguses-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55048\/","title":{"rendered":"Kontserdiarvustus | Swans. Musta luige valguses | Muusika"},"content":{"rendered":"<p>Riskijuhtimise ja viimasel ajal majandusteooria vallast tuttav termin &#8220;must luik&#8221; viitab s\u00fcndmusele v\u00f5i n\u00e4htusele, mis tulevad t\u00e4iesti ootamatult, et muuta kogu asjade edasist kulgu ning mis on oma olemuselt t\u00e4iesti prognoosimatud. Musta luike pole olemas, aga aeg-ajalt ta ilmutab end. T\u0161ernob\u00f5lis, Wuhanis, Lehman Brothersi peakontoris.<\/p>\n<p>Swansile m\u00f5eldes tuleb musta luige teooria paratamatult meelde, sest Swans on ka \u00fcks paras must luik, keda ei saa olemas olla. Mida enam nad p\u00fc\u00fcavad kuulajast kaugeneda, seda l\u00e4hemale nad j\u00f5uavad. Nagu mingi n\u00f5iaring. Teevad kahetunnise plaadi, siis veel teisegi ja kolmanda, kus keskmine loopikkus on k\u00fcmme minutit. F\u00e4nnid ajavad Redditis taga v\u00f5imalikult PIKKI kontsertversioone lugudest, mille kestus ulatub kohati sinna tunni kanti. Swansi m\u00f5nele asjasse p\u00fchendamatule kirjeldada p\u00fc\u00fcdes j\u00e4\u00e4b enamasti j\u00e4nni. Mis stiil see on? Umbes nagu rituaalne art rock, aga juba selles definitsioonis on vastuolu: rituaalsus viitab \u00fcrgsusele, millelegi m\u00fcstilisele ja metsikule, art rock aga t\u00e4iesti vastupidiselt intellektuaalsetele p\u00fc\u00fcdlustele ja konstruktsioonidele, mille mootoriks on pigem m\u00f5istus kui tunded. Nad on end paar korda juba \u00fcmber m\u00f5elnud, k\u00e4esolev tuur pidi olema nende suure b\u00e4ndii ja valju detsibelli j\u00e4rgi tuntud n-\u00f6 suure saundi perioodi viimane \u00fclesastumine. Siit edasi j\u00e4tkub Swans taas prognoosimatu teistsugusena.<\/p>\n<p>Must luik libiseb eest, p\u00fc\u00fcame p\u00fcsida kiiluvees.<\/p>\n<p>\u2013\u2013\u2013<\/p>\n<p>&#8220;No phones&#8221; ehk ilmselt mu lemmiks\u00f5nad viimasel ajal. B\u00e4ndijuht Michael Gira edastab oma instruktsiooni publikule kontserdi eel viisakalt, aga resoluutselt, ja tema s\u00f5nu j\u00e4rgitakse. V\u00f5ib-olla on asi temast \u00f5hkuvas vaikses \u00e4hvardavuses. Meenub lugu sellest, kuidas ta oli publikus kellelegi headbang&#8217;imise eest kolki andnud. Surun telefoni s\u00fcgavamale taskup\u00f5hja.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3110385\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110385hce3dt24.jpg\"\/>Swans Autor\/allikas: Earle Nartey<\/p>\n<p>Ja milline kergendus sellest, et iga huvitava momendi peale ei reageerita filmimisega vasakul ja paremal, ja milline vabanemine sellest, et ei pea ise ka kogu aeg m\u00f5tlema, kas mu suvaline pildistatud kaader v\u00e4\u00e4rib m\u00e4lestuste hulka liigitamist v\u00f5i peaks ikka p\u00fc\u00fcdlema parema kvaliteedi suunas, \u00e4ngstist s\u00f5rm v\u00e4risemas. Olge mureta: \u00fckski foto- v\u00f5i filmiakrobaatika seda d\u017einni juba kinni ei p\u00fc\u00fca. Telefonikeeld toob t\u00e4ieliku vabanemise, et saaks t\u00f5sta m\u00f5lemad k\u00e4ed korraga ja h\u00fc\u00fcda &#8220;Halleluuja&#8221;.<\/p>\n<p>Seos on selge. Meenub hiljuti n\u00e4htud tabav meem Swansi fotost allkirjaga: &#8220;lihtsalt \u00fcks meenutus, et Swans on nagu seltskond erineva kallakuga sarim\u00f5rvareid.&#8221; Swans on sekt, mille liikmetest \u00f5hkub halvasti varjatud dekadentsi ja minevikus\u00fcndmusi, millest r\u00e4\u00e4kida keelab m\u00f5ni kohtuv\u00e4line leping, vaikimisvanne v\u00f5i surma\u00e4hvardus. Nende eest r\u00e4\u00e4gib muusika.<\/p>\n<p>\u2013\u2013\u2013<\/p>\n<p>Kuigi paberite j\u00e4rgi suutsid nad esitada kahe ja poole tunnise kontserdi jooksul lausa viis (!) lugu, siis tegelikult oleks see isegi olnud m\u00f5eldav \u00fchena. Nii loomulikult ja ladusalt voolas k\u00f5ik \u00fchest fraasist teise. Kuna nad tunduvad kogu tuuril tegevat sama kava, siis oli selle k\u00f5ige kokkum\u00e4ngimisel n\u00e4ha v\u00e4ga muljetavaldavat \u00fcksteisem\u00f5istmist, seda enam, et laval ollakse sel tuuril lausa seitsmekesi.<\/p>\n<p>K\u00fcll aga j\u00e4i ka mulje, et tseremooniameister Gira pikendas, v\u00e4\u00e4nas, deformeeris oma sisetunde j\u00e4rgi lugusid v\u00e4lja oma tavap\u00e4rastest raamidest, juhtides klassikalise bandleader&#8217;i kombel k\u00e4em\u00e4rkidega oma apostleid laval, v\u00e4\u00e4nates neist kohati viimase v\u00e4lja. Avaldas muljet, kuidas trummaril Phil Puleol tuli kohati t\u00e4ristada trumme j\u00e4rjest kiiremini ja valjemini, isegi nii, et ta uskumatuses Girale otsa vaatas, too aga tunduski kompavat perkussionisti valul\u00e4ve, sest \u00f5ige kunst s\u00fcnnib mugavustsoonist kaugel v\u00e4ljas.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3110379\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110379h7680t24.jpg\"\/>Swans Autor\/allikas: Earle Nartey<\/p>\n<p>Osalt ilmselt ekstaasist, osalt f\u00fc\u00fcsilisest pingutusest moondusid muusikalise transi k\u00e4igus b\u00e4ndiliikmete n\u00e4od kummalisteks maskideks, millelt tilkus higi. Kui mustad luiged olid muidu k\u00f5ik mustas, siis nendele kontrastiks oli legendaarne liige, 1980ndate l\u00f5pus \u00fchinenud Kristof Hahn seatud erkpunases otse lava\u00e4\u00e4re ette, publikuga sisuliselt vahetusse kontakti justkui piksevardaks.<\/p>\n<p>Tema sai kontserdi ajal ka Giralt k\u00f5ige enam p\u00e4he, kui too liidri ootustele ei vastanud oma lap steel kitarriga. Gira m\u00e4rkidest v\u00f5is v\u00e4lja lugeda, et k\u00fcll oli teda v\u00e4he kuulda, siis j\u00e4lle palju, aga olen ka mingite juttude p\u00f5hjal aru saanud, et tema loomingulise energia toimimiseks valib ta endale tihti v\u00e4lja soosikuid v\u00f5i ebasoosikuid, juhtides Swansi omamoodi jaga ja valitse p\u00f5him\u00f5ttel.<\/p>\n<p>See on selgelt autoritaarne s\u00fcsteem ning Gira pole ilmselt inimesena eraelus kuigi meeldiv, aga muusika seisukohast pole sellel absoluutselt mitte mingit t\u00e4htsust. Kui k\u00f5ik j\u00e4rgivad ta ettekirjutusi ja suudavad luua midagi nii erakordset, siis pole v\u00f5imalik etteheiteid teha. Ka Hahni n\u00e4oli vahelduvad maskid: naeratus muutub \u00f5udseks irveks ja mees sulab oma pilliga \u00fchte, jalad v\u00e4\u00e4nlemas efektipedaalidel.<\/p>\n<p>Ja kas on \u00fcldse midagi lahedamat b\u00e4ndides kui naisbassistid? Here&#8217;s to you, Debbie Googe, Jo Bench, Kim Deal, Kim Gordon, Tina Weymouth ja ka Dana Schechter, kuigi ta m\u00e4ngis suurema osa ajast tegelikult ka lap steel&#8217;i, aga kui bassi k\u00e4tte v\u00f5ttis, siis moodustus tema ja stamm-bassisti Chris Pravdica \u00fchisest bassimasinast t\u00e4iesti uus h\u00fcpnootiline segu, mis aitas justkui kohati laduda p\u00f5hja h\u00fcpnootilisele dub&#8217;ilikkusele.<\/p>\n<p>Seda r\u00f5hutas l\u00f5pus omakorda veel v\u00e4ga suur kaja, mida kasutati soolotrummi \u00fcksikute l\u00f6\u00f6kide v\u00f5imendamiseks. Viimane lugu, kus see h\u00fcpnoos end ehk k\u00f5ige enam ilmutas, &#8220;Newly Sentient Being&#8221;, on veel v\u00e4lja andmata ja kuulu j\u00e4rgi pidigi nii j\u00e4\u00e4ma. Gira s\u00f5nul seda stuudiosse ei viida, k\u00fcll aga on lubatud p\u00e4rast tuuri kontsertplaati, kuhu lugu ainsana kuuluma hakkab. Ei j\u00f5ua \u00e4ra oodata. Sama jutt k\u00e4ib ka avaldamata avaloo &#8220;The End of Forgetting&#8221; kohta, millest on k\u00fcll Youtube&#8217;is 36-minutine kontsertversioon t\u00e4itsa olemas.<\/p>\n<p>\u2013\u2013\u2013<\/p>\n<p>Rahamaailmas v\u00f5idab see, kes suudab \u00f5igel ajal panustada mustale luigele. Kes oleks osanud oodata, et Swansi veidi logisevast avangardsest noise rock&#8217;ist kasvab v\u00e4lja massiivne etendusb\u00e4nd, mille kontsert on ainulaadne elamus.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3110382\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110382h36dft24.jpg\"\/>Swans Autor\/allikas: Earle Nartey<\/p>\n<p>Aga ma pole Swans ja pole mul jultumust katsetada arvustust, mida peaks lugema kaks ja pool tundi. Seet\u00f5ttu v\u00f5tan otsad kokku, kuigi oleks v\u00f5imalik end ka pikemaks jahvatama unustada.<\/p>\n<p>Miskip\u00e4rast meenub \u00fcks vanainimeste \u00fchendus, kes tegi omal ajal telejaamale \u00fchisavalduse, et seebiseriaali &#8220;Lihtsalt Maria&#8221; hakataks n\u00e4itama \u00fche osa asemel kaks osa p\u00e4evas, sest muidu nad ei j\u00f5ua l\u00f5ppu \u00e4ra oodata. L\u00e4heb, kuidas l\u00e4heb, aga Swansi uue tuleku teistsugusena kavatsen ma igal juhul \u00e4ra oodata. Panustan sellele, et maailm s\u00e4ilib, Eesti p\u00fcsib, b\u00e4nd tuleb tagasi, mina olen elus ja k\u00f5rvakuulmine on alles.<\/p>\n<p>Pole \u00f5nneks just must luik, vaid t\u00e4itsa t\u00f5en\u00e4oline v\u00f5imalus.<\/p>\n<p>Lugude nimekiri:<\/p>\n<p>&#8220;The End of Forgetting&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;The Merge&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Paradise Is Mine&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;A Little God in My Hands&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Newly Sentient Being&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riskijuhtimise ja viimasel ajal majandusteooria vallast tuttav termin &#8220;must luik&#8221; viitab s\u00fcndmusele v\u00f5i n\u00e4htusele, mis tulevad t\u00e4iesti ootamatult,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55049,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,144,28006,6217],"class_list":{"0":"post-55048","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-muusika","16":"tag-swans","17":"tag-tristan-priimagi"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115648824914043524","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55048","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55048"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55048\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55048"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55048"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55048"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}