otsustanud l\u00f5petada<\/a> uuest aastast tasuta ja soodustingimustel \u00f5igusabi, mida kasutas igal aastal ligi 10 000 inimest ning asendada teenuse vestlusrobotiga. Otsus on tehtud suurema k\u00e4rata ja enne, kui on selgelt hinnatud roboti tegelik suutlikkus, t\u00e4psus ja m\u00f5ju abivajajatele.<\/p>\nMiks muudab riik inimeste p\u00f5hiseadusliku \u00f5iguse t\u00f5husale \u00f5iguskaitsele tehisintellekti katsepol\u00fcgooniks?<\/p>\n
Poes on m\u00fc\u00fcja asendatud iseteenindusega, juturobotid vastavad klientidele pankades, isegi autoga annab vestelda. On lahendusi, mis sobivad lihtsamate ja rutiinsete toimingute jaoks. Kui h\u00e4da k\u00e4es, otsib klient poes siiski inimest. Kui jutuks tulevad inimese elu p\u00f5hik\u00fcsimused, keerulised kogemused ja emotsionaalselt laetud olukorrad, on inimkontakt eriti oluline.<\/p>\n
\u00d5igusabi on selline teenus, kus inimese asendamine juturobotiga, peab olema v\u00e4ga p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5eldud ja katsetatud. V\u00e4he on neid, kes l\u00e4hevad juristi juurde aega surnuks l\u00f6\u00f6ma. Sinna j\u00f5utakse enamasti h\u00e4das, tihti segaduses, hirmunult v\u00f5i lootusetult. Teemadega, mis m\u00f5jutavad otseselt inimese olevikku ja tulevikku: hooldus\u00f5igus, t\u00f6\u00f6vaidlused, lahutused, elatis, l\u00e4hisuhtev\u00e4givald.<\/p>\n
Sellistes olukordades vajab inimene \u00f5igusalast p\u00e4devust, aga ka inimlikku kohalolu, oskust kuulata, selgitada ja toetada. Vestlusrobot v\u00f5ib jagada infot, kuid tal puudub v\u00f5ime tajuda laiemat konteksti. Kui paljud \u00fcle\u00fcldse oskavad k\u00fcsida \u00f5igeid k\u00fcsimusi, et j\u00f5uda vajalike vastusteni ning sisulise aruteluni?<\/p>\n
On arusaamatu, miks ei v\u00f5imaldata juturobotil t\u00f6\u00f6tada esmalt paralleelselt inimjuristidega, kuni selle v\u00f5imekus ja tegelik kasu on t\u00f5endatud. Praegu v\u00f5etakse toimiv s\u00fcsteem maha, enne kui asendus on end v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral \u00f5igustanud.<\/p>\n
Riigil lasub siiski kohustus tagada mitte ainult formaalne, vaid sisuline ligip\u00e4\u00e4s \u00f5igusabile. Kohtusse p\u00f6\u00f6rdumise \u00f5igus muutub sisutuks, kui inimesel puudub tegelik v\u00f5imalus oma \u00f5igusi kaitsta. Ja vajadus \u00f5igusabi j\u00e4rgi ei ole ju kuidagi v\u00e4henenud.<\/p>\n
Riigikogus vastu v\u00f5etud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muudatuse seletuskiri tunnistab n\u00e4iteks, et ei saa v\u00e4listada t\u00f6\u00f6tajate survestamist ega nende v\u00e4hest teadlikkust paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepete tingimustest. Ehk inimesed vajavad rohkem, mitte v\u00e4hem, professionaalset ja usaldusv\u00e4\u00e4rset n\u00f5u. Naiste varjupaikade liit on juhtinud t\u00e4helepanu, et riikliku rahastuse nappus on viinud juriidilise n\u00f5ustamise sisulise l\u00f5ppemiseni, kuigi just see on elulise t\u00e4htsusega hooldus\u00f5iguse ja suhtluskorra vaidlustes.<\/p>\n
Me ei tea, milliseid m\u00f5juhinnanguid on tehtud ja kuidas see otsus saab tegelikult m\u00f5jutama v\u00e4hekindlustatud inimesi ning neid, kes p\u00f6\u00f6rduvad abi saamiseks keerulises ja emotsionaalses seisus. Samuti on kaheldav, et see tegelik rahaline kokkuhoid on juturoboti arendamise ja haldamise k\u00f5rval niiv\u00f5rd suur, et see otsus s\u00fcndis igasuguse t\u00f5sise debatita.<\/p>\n
Tehnoloogia areng on tervitatav ja vajalik, kuid see peab olema toe, mitte asenduse rollis. Eriti niiv\u00f5rd olulistes k\u00fcsimustes ja v\u00e4hemalt nii kaua, kuni on selle kasutegur kahtluseta t\u00f5endatud. Juristi asendamine robotiga ei ole digiriigile kohane innovatsioon, vaid riskib liigselt abivajaja elu, turvalisuse ja tulevikuga. Vara veel on anda inimese t\u00f5sine mure lahendada algoritmile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juristi asendamine robotiga ei ole digiriigile kohane innovatsioon, vaid riskib liigselt abivajaja elu, turvalisuse ja tulevikuga, kirjutab Andre…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55061,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[13337,131,130,37,33,35,34,36,13952,10650,1752,6084,640,6083,373,1012],"class_list":{"0":"post-55060","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-andre-hanimagi","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-juriidika","17":"tag-juturobot","18":"tag-kohus","19":"tag-oigusabi","20":"tag-riigikogu","21":"tag-tasuta-oigusabi","22":"tag-tehisintellekt","23":"tag-valitsus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115648875991352413","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55060","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55060"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55060\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55060"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55060"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55060"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}