Inimeste sissetulekute ebav\u00f5rdsus on Euroopas ja Eestis viimasel k\u00fcmnendil v\u00e4henenud, mis peegeldub ka linnaruumis. Samas p\u00fcsib Tallinn segregatsiooni poolest endistelt Euroopa tipus, eristudes j\u00e4rsult teistest Balti pealinnadest, kus rikkad ja vaesed elavad v\u00f5rdlemisi segamini.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli teadlaste osalusel valminud uuring anal\u00fc\u00fcsis 16 Euroopa linna rahvastikupaiknemist viimase kolme loendusvooru p\u00f5hjal. Tulemused n\u00e4itasid, et kui \u00fcldine segregatsiooni kasv on Euroopas peatunud, siis Tallinnas on eraldatuse tase juba varasemast ajast v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru selgitas, et Ida-Euroopa kontekstis on Tallinn selge anomaalia: “Ida-Euroopa linnadest on Tallinn k\u00f5ige suurem erand, kuuludes k\u00f5rgema otsa linnade hulka. Madalama otsa linnad on rohkem Ida-Euroopast, n\u00e4iteks meie k\u00f5rval Riia ja Vilnius, aga ka Praha.”<\/p>\n
Sotsiaalne l\u00f5he linnaruumis<\/p>\n
Teadlased m\u00f5\u00f5tsid segregatsiooni ehk j\u00f5ukate ja vaesemate inimeste ruumilist eraldatust erinevuse indeksiga. See n\u00e4itaja hindab, kui \u00fchtlaselt on erineva sissetulekuga r\u00fchmad linnaosade vahel jaotunud. Indeksi v\u00e4\u00e4rtus \u00fcle 40 viitab juba suurele eraldatusele ja just sellesse kategooriasse kuulub anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal ka Tallinn.<\/p>\n
Tiit Tammaru t\u00f5i piltliku n\u00e4ite, mida selline statistika p\u00e4riselus t\u00e4hendab: “Kui v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 40, peaks 40 protsenti kas j\u00f5ukatest v\u00f5i vaestest kolima teise asumisse, et saavutada samasugune pilt nagu linnas tervikuna.” See t\u00e4hendab, et t\u00e4iuslikust segunemisest, kus igas linnaosas v\u00f5rdselt nii j\u00f5ukaid kui ka v\u00e4hem kindlustatud inimesi v\u00f5rdselt, on Tallinn \u00e4\u00e4rmiselt kaugel.<\/p>\n
Tallinna erakordsuse p\u00f5hjuseid tuleb Tammaru s\u00f5nul otsida 1990. aastate alguse radikaalsetest otsustest. Kui Eesti majandusreformid olid kiired ja j\u00e4rsud, siis L\u00e4tis ja Leedus toimusid muutused aeglasemalt. Kiire majandusliku arengu toel algas Eestis varem ka kinnisvaraturu ja elamuehituse plahvatuslik kasv, mis hakkas koheselt inimesi rahakoti paksuse alusel sorteerima.<\/p>\n
Tammaru s\u00f5nul oli Eesti \u00fchiskonna transformatsioon \u00e4\u00e4rmiselt suur. “M\u00e4letame, et Poolas v\u00f5eti kasutusele m\u00f5iste \u0161okiteraapia, et neid muutusi iseloomustada, aga Poola \u0161okk ei olnud midagi v\u00f5rreldes sellega, mis toimus Eestis. Siin tulid uue valitsusega v\u00e4ga radikaalsed reformid, mis olid \u00fchelt poolt k\u00fcll h\u00e4sti valusad, aga t\u00f5id kaasa v\u00e4ga kiire majanduskasvu \u2013 m\u00e4rksa kiirema kui n\u00e4iteks L\u00e4tis ja Leedus,” meenutas professor.<\/p>\n
Just ehitustegevuse varasem algus on \u00fcks peamisi tegureid, miks Tallinnas tekkisid selged j\u00f5ukate piirkonnad varem kui naaberriikide pealinnades. Uued elamurajoonid meelitavad maksuj\u00f5ulise elanikkonna vanadest piirkondadest minema, j\u00e4ttes vaesemad elanikud omaette.<\/p>\n
“Uus elamuehitus m\u00f5jutab oluliselt j\u00f5ukate ja vaeste elukohavalikuid, sest \u00fcldiselt on just uued elamud need, mis t\u00f5mbavad j\u00f5ukaid inimesi mujalt \u00e4ra. Kui uusi maju ehitatakse palju, kasvab ka segregatsioon kiiremini,” selgitas Tammaru kinnisvaraturu m\u00f5ju sotsiaalsele sidususele.<\/p>\n
Helgem tulevik<\/p>\n
K\u00f5ik tulemused pole siiski ainult halva maiguga. Uuringu \u00fcks olulisemaid leide oli hoopis see, et varasem kiire eristumise kasvutrend on peatunud. Kuna sissetulekute ebav\u00f5rdsus on Euroopas ja Eestis viimasel k\u00fcmnendil v\u00e4henenud, on see hakanud l\u00f5puks peegelduma ka linnaruumis.<\/p>\n
Tiit Tammaru kinnitas trendi muutust: “V\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga, on meie uuringu peamine tuvastus see, et suur eristumise kasv on peatunud. Eelmise uuringu p\u00f5his\u00f5num oli, et segregatsioon kasvab v\u00e4ga kiiresti, kuid n\u00fc\u00fcd on see suur trend muutunud.”<\/p>\n
Teadlaste s\u00f5nul ei ole muutuse taga mitte niiv\u00f5rd juhus, vaid laiemad majanduslikud protsessid. Kuna sissetulekute ebav\u00f5rdsus on Euroopas viimasel k\u00fcmnendil v\u00e4henenud, hakkab see viitega peegelduma ka kinnisvaraturul ja inimeste elukohavalikutes. Tavaliselt eelnebki sissetulekute muutumine elukoha vahetusele.<\/p>\n
“Ootasimegi, et kasv hakkab peatuma, sest sissetulekute erinevus on nii Euroopas kui ka Eestis kahanenud. \u00dcldine reegel on see, et sissetulekute erinevus muutub enne ja ruumiline muutus j\u00e4rgneb mingisuguse ajalise nihkega,” kinnitas Tammaru.<\/p>\n
Oletus pidas ka uuringus paika. “Kuna sissetulekute erinevus on Euroopas k\u00fcmmekond aastat kahanenud \u2013 ka Eestis on alates 2015. aastast Gini indeks selgelt kahanenud \u2013, siis seadsimegi h\u00fcpoteesi, et ehk n\u00e4eme seda muutust. Ja nii see t\u00e4pselt ka oli,” lisas professor.<\/p>\n
Kuigi Tallinn on endiselt Ida-Euroopa linnadest \u00fcks enim kihistunumaid, on ka siin m\u00e4rgata olukorra stabiliseerumist. “Tallinn on nende linnade hulgas, kus erinevus on \u00f5ige natukene v\u00e4henenud. Oleme endiselt k\u00fcll pigem k\u00f5rgema erinevusega linnade r\u00fchmas, aga trend on v\u00e4henemise suunas,” r\u00f5\u00f5mustas Tammaru.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tlikult annab uuring lootust, et \u00e4\u00e4rmuslik sotsiaalne eraldatus ei ole linnade paratamatu tulevik. “Kasvutempo kahaneb ja me ei n\u00e4e enam sellist suurt muutust,” kinnitas Tammaru.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Labor”; k\u00fcsis: Priit Ennet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimeste sissetulekute ebav\u00f5rdsus on Euroopas ja Eestis viimasel k\u00fcmnendil v\u00e4henenud, mis peegeldub ka linnaruumis. Samas p\u00fcsib Tallinn segregatsiooni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52840,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,409,37,33,35,34,36,31,32,28032,21,2934,28,29,19,25,28033,28031,2130,26858,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-55093","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ebavordsus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-gini-indeks","19":"tag-headlines","20":"tag-kinnisvaraturg","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-rahvastikugeograafia","26":"tag-segregatsioon","27":"tag-tallinn","28":"tag-tiit-tammaru","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115649056845445080","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55093","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55093"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55093\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52840"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55093"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55093"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55093"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}