Seminar keskendus Antarktika mandrit puudutavatele teadus-, keskkonna- ja julgeolekuk\u00fcsimustele. Erilise t\u00e4helepanu all olid Antarktika lepingu p\u00f5hialused, mis aitavad tagada rahu, teadust\u00f6\u00f6 ja keskkonnakaitse. Lisaks arutleti Eesti rolli \u00fcle polaaralade keerukas geopoliitilises maastikus.<\/p>\n
Antarktika lepingu s\u00fcdameks on 1991. aastal allkirjastatud ja 1998. aastal j\u00f5ustunud Madridi protokoll, mis kehtestab lisaks lepingu kesksetele eesm\u00e4rkidele ka ranged keskkonnan\u00f5uded. Eesti on k\u00fcll Antarktika lepingu mittekonsultatiivne liige alates 2001. aastast, kuid ei ole t\u00e4naseni \u00fchinenud Madridi protokolliga. \u201eAntarktika lepingu alasse kuulub ligi k\u00fcmme protsenti maailmamerd ja lugematul arvul unikaalseid ekstreemse keskkonnaga kohanenud liike. Antarktika tervisest s\u00f5ltub \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmamere tervis. Mittekonsultatiivse liikmena puudub meil praegu Antarktikas h\u00e4\u00e4le\u00f5igus, kuid Madridi protokolli rakendavasse keskkonnakaitsekomisjoni kuulumine annaks Eestile v\u00f5imaluse selle kogu maailma jaoks hinnalise \u00fchisvara kaitsmisel s\u00f5na sekka \u00f6elda,\u201c \u00fctles Antarktika lepingu ekspert ja Eesti kontaktisik Antarktika lepingu s\u00fcsteemis Kati Lindstr\u00f6m.\u00a0<\/p>\n
\u201eAntarktika isoleeritus ja rikkalikud loodusvarad on muutnud mandri suurriikide kasvava konkurentsi tingimustes strateegiliselt oluliseks,\u201c r\u00f5hutas V\u00e4lisministeeriumi Arktika erisaadik Toomas Lukk. \u201eEesti, olles Antarktika lepingu konsultatiivse staatuseta osalisriik, kuid samas rahu ja reeglitel p\u00f5hineva maailmakorra j\u00e4rjekindel eestk\u00f5neleja, peab Antarktikat puudutavates aruteludes aktiivselt osalema. Meie \u00fclesanne on seista lepingu p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste eest \u2013 edendada teadus- ja kliimakoost\u00f6\u00f6d, v\u00e4ltida pingeid ning kaitsta rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimist.\u201c<\/p>\n
Arktika ja Antarktika on meie planeedi k\u00f5ige v\u00e4hem uuritud piirkonnad, kuid samal ajal m\u00f5jutavad need alad otseselt Maa kliimat, ilma ja ookeanide ringlust, sealhulgas seda, mis toimub L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res. Isegi tagasihoidlike arvestuste p\u00f5hjal ohustab polaaralade sulamisest tulenev meretaseme t\u00f5us maailmas 800 miljonit inimest. \u201eEesti on pika polaaruuringute ajalooga maa ning Eesti teadlased panustavad ka praegu rahvusvaheliste polaarekspeditsioonide ning uurimisprojektide koosseisus Arktika ja Antarktika uuringutesse. Geopoliitilised pinged muudavad koost\u00f6\u00f6 keeruliseks riikidega, kellega suhted on poliitiliselt pingestunud, kuid samal ajal avavad need uusi v\u00f5imalusi s\u00fcvenevaks teaduspartnerluseks sarnase v\u00e4\u00e4rtusruumiga riikidega,\u201c \u00fctles Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komisjoni esimees akadeemik Maarja Kruusmaa.\u00a0<\/p>\n
Antarktika p\u00e4evale p\u00fchendatud seminari \u201ePolaarteadus, keskkond ja poliitika\u201c saab j\u00e4relvaadata siin<\/a>.<\/p>\n