{"id":55130,"date":"2025-12-02T09:17:07","date_gmt":"2025-12-02T09:17:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55130\/"},"modified":"2025-12-02T09:17:07","modified_gmt":"2025-12-02T09:17:07","slug":"nodravoitu-intellekt-palvib-tehisaruajastul-teenimatut-tunnustust-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55130\/","title":{"rendered":"N\u00f5drav\u00f5itu intellekt p\u00e4lvib tehisaruajastul teenimatut tunnustust | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Ennustuste kohaselt v\u00f5ib j\u00f5uda tehisaru iseseisvalt Nobeli v\u00e4\u00e4rilise l\u00e4bimurdeni juba l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul. Kehtiva arusaama j\u00e4rgi saavad sellega kaasneva au ja kuulsuse enda arvele kirjutada paiguti m\u00e4rksa rumalamad inimesed, nendib R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Igas inimeses on peidus s\u00e4de, millega v\u00f5iks teisi r\u00f5\u00f5mustada. Paljud pole ise sellest s\u00e4demest teadlikud, teised otsivad valest kohast ning l\u00f5puks on need, keda teatakse loomeinimeste ja leiutajatena. Julgustamaks inimesi seda potentsiaali arendama ja oma tulemusi jagama, loodi erinevaid kokkuleppeid intellektuaalse t\u00f6\u00f6 premeerimiseks ja omanike kaitseks.<\/p>\n

\u00dcldiste p\u00f5him\u00f5tete s\u00f5nastamisel valmistavad probleeme \u00fcksikjuhtumid. Intellektuaalomandi tunnustamise puhul kujutab n\u00e4iteks valukohta \u00f5ige autori kaitsmine. Valik j\u00e4etakse autorite endi \u00fclesandeks. Paraku on tegemist inimestega, kes v\u00f5ivad suure kuulsuse ja raha lootuses muutuda omakasup\u00fc\u00fcdlikuks.<\/p>\n

Vahest k\u00f5ige kurikuulsam neist on 1950ndatel lastehalvatuse vaktsiini avastamist puudutav vahejuhtum. Miljoneid inimesi raskest haigusest p\u00e4\u00e4stnud avastuse eest m\u00e4\u00e4rati Nobeli preemia kolmele teadlasele. Auhinna saajate seas polnud vaktsiini esimesena loonud Jonas Salki.<\/p>\n

Tema kriitilise t\u00e4htsusega eelt\u00f6\u00f6d ei pidanud \u00fcks olulise m\u00f5juga Nobeli komitee ekspert auhinna v\u00e4\u00e4riliseks. Auhind anti neile, kes arendasid vaktsiini ravimiks. Kuna otsuste arutelusid hoitakse 50 aastat saladuses, selgus isiklikku laadi vastuseisu ja hinnangu roll alles p\u00e4rast sajandivahetust. Juhtumit peetakse Nobeli preemia m\u00e4\u00e4rajate \u00fcheks suurimaks eba\u00f5igluse n\u00e4iteks.<\/p>\n

Sarnaselt j\u00e4i Nobeli preemiata Jocelyn Bell: 24-aastane magistrant anal\u00fc\u00fcsis Cambridge’i \u00fclikooli raadioteleskoobi igal \u00f6\u00f6l umbes 30-meetrise v\u00e4ljatr\u00fcki andmeid. Eelmise sajandi 1960ndatel olid arvutid haruldus. Ometi avastas neiu andmevoost ebatavaliselt v\u00f5nkuvad taevakehad.<\/p>\n

Esialgu peeti andmetes n\u00e4htud veidrusi tehniliseks veaks. Seletus l\u00fckati aga peagi \u00fcmber. Kvasarite avastamise eest anti Nobeli preemia neiu juhendajale, kellel oli andmete avastuseks vormimisel vaieldamatult oluline roll. Veaks peetakse Jocelyn Bell’i v\u00e4ljaj\u00e4tmist 1974. aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia saajate seast. Teine suur eba\u00f5igluse juhtum sai nimeks “No-Bell prize”.<\/p>\n

Need on vaid n\u00e4ited j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipust. Analoogseid vahejuhtumeid eba\u00f5iglusest valearvestuseni esineb varjatumalt nii loomesf\u00e4\u00e4rides kui ka spordis. Inimesi iseloomustavad mitmesugused v\u00e4hem ideaalsed omadused. Sellega seoses kerkib p\u00e4evakorda k\u00fcsimus, kas m\u00f5nel juhul v\u00f5iks saada v\u00e4lja teenitud tunnustuse inimesest edukam alternatiivne autor.<\/p>\n

Aimatavalt on teemaks tehisaru. Muusika, fotograafia ja visuaalse kunsti vallas on arvustajatele teadmata peetud TI loomingut inimeste omast paremaks. Eelmisel aastal anti teadusmaailmas seoses TI tulemusliku rakendamisega ka Nobeli preemia.<\/p>\n

Paljudes teadusvaldkondades usutakse, et TI abiga murtakse v\u00e4lja mitmest inimestele seni \u00fcle j\u00f5u k\u00e4inud s\u00f5lmprobleemist. Arengus kujutavad j\u00e4rgmist astet autonoomsed TI-agendid, mis tegelevad iseseisvalt \u00fclesannete lahendamisega.<\/p>\n

Spekuleeritakse, et TI saavutab iseseisvalt<\/a> Nobeli preemia v\u00e4\u00e4rilise tulemuse l\u00e4hima k\u00fcmnendi jooksul. Paraku j\u00e4\u00e4b sellisel juhul auhind saamata. Seda takistavad kehtivad reeglid ja arusaamad. N\u00e4iteks s\u00e4testab Nobeli Fondi p\u00f5hikiri selges\u00f5naliselt, et auhind antakse isikule, kuigi rahupreemiat v\u00f5ib anda ka organisatsioonile.<\/p>\n

\u00c4sja t\u00e4psustas USA patendiamet, et TI ei saa olla leiutaja. Ametkonna t\u00f5lgenduses on TI n\u00e4ol tegu pelgalt t\u00f6\u00f6riistaga, nagu mikroskoop v\u00f5i tarkvara. Autorlusele saavad pretendeerida ainult f\u00fc\u00fcsilised isikud. Praeguse arusaama kohaselt v\u00f5ib tehisaru genereerida unikaalseid ideid, kuid t\u00f5eline intellektuaalne h\u00fcpe probleemilt lahendusele omistatakse inimesele. Masinad j\u00e4etakse kuulekate abiliste rolli.<\/p>\n

Sellest kuvanduvad varasemate n\u00e4idete varjud. Vahest ei n\u00e4e TI oma virtuaalse orja rollis probleemi. Inimeste jaoks v\u00f5ib kujuneda aga probleemiks, kui au omistatakse valedele m\u00f5istustele. Sellisel juhul kannatab innovatsioon. Patendid ja intellektuaalomandi kaitse loodi ju l\u00f5puks leidlikkuse stimuleerimiseks. M\u00f5nda aega \u00f5nnestub inimest TI kui t\u00f6\u00f6riista abiga v\u00f5imestada.<\/p>\n

Kardetavasti on inimeste enda v\u00f5imed piiratud. Aja jooksul v\u00f5ib nende autorluse osakaal kujuneda tehnilise t\u00f6\u00f6taja tasemele vastavaks. Neile teadup\u00e4rast Nobeli preemiaid ei anta. Kuna alternatiivsed intellektid arenevad ja levivad, s\u00fcnnib uudne rumala isanda ja targa orja pinge.<\/p>\n

\u00dchiskond ihkab paremaid ravimeid, rohelisemat tehnoloogiat, julgemat kunsti, ehk midagi, mida ei hoia tagasi meie endi kognitiivsed piirangud. Omanimelise testi autor Alan Turing m\u00f5tiskles omal ajal, et arvuti v\u00e4\u00e4riks intelligentseks nimetamist, kui see suudaks inimest petta ja panna teda uskuma, et ta on inimene. Kui tehisintellekt aitab meid paremasse maailma, miks mitte seda premeerida?<\/p>\n

Omal ajal Jonas Salki ja Jocelyn Belli v\u00e4\u00e4rtustamata j\u00e4tmise t\u00f5ttu tuntakse praegu ju ebamugavust. Tulevikus v\u00f5ib seda p\u00f5hjustada aga inimese rolli \u00fclehindamine.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ennustuste kohaselt v\u00f5ib j\u00f5uda tehisaru iseseisvalt Nobeli v\u00e4\u00e4rilise l\u00e4bimurdeni juba l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul. Kehtiva arusaama j\u00e4rgi saavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55131,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8917,28,29,95,19,10725,25,814,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-55130","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-intellektuaalomand","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-nobel","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tehisaru","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115649225993907223","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55130","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55130"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55130\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55130"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55130"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55130"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}