Kohalik tavameetoditega kasvatatud kartul on taimekaitsevahenditest sama puhas kui mahetoit, selgub Tartus pakutavat koolitoitu anal\u00fc\u00fcsinud Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli nooremteadur Ave Kutmani t\u00f6\u00f6st. P\u00fc\u00fcd mahetoidu osakaalu veelgi kasvatada v\u00f5ib sundida koole eelistama kaugelt toodud toorainet, mis koormab keskkonda.<\/p>\n
Tartu linn on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks pakkuda koolides ja lasteaedades v\u00f5imalikult suures mahus mahetoitu. See on koosk\u00f5las riikliku suunaga, mille raames saavad haridusasutused taotleda PRIA-lt toetust, kui v\u00e4hemalt 20 protsenti toorainest on mahep\u00f5llumajanduslik.<\/p>\n
Kutman otsustas koos oma Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ja Eesti Maa\u00fclikooli kolleegidega uurida, kas ja kui palju erineb koolides pakutav mahetoit tavatoorainest oma puhtuselt ning toitainete sisalduselt. Kitsamalt keskendus ta \u00f5untele, kartulitele ja veiselihale.<\/p>\n
Et tooraine kvalifitseeruks mahedaks, peab see vastama rangetele kriteeriumitele. Lihtsaim definitsioon v\u00e4listab p\u00f5llumajanduskeemia: “Mahep\u00f5llumajanduslikult kasvatatud toit on toit, mille kasvatamiseks ei tohi kasutada \u00fchtegi s\u00fcnteetilist taimekaitsevahendit ega v\u00e4etist \u2013 k\u00f5ik peab olema puhtalt looduslik,” selgitas Kutman saates “Labor”.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm laskis Hollandi tipplaboris Eurofins LZV uurida 36 toiduproovi ning otsida neist ligi 800 erinevat pestitsiidij\u00e4\u00e4ki. Tulemused olid<\/a> teadlased jaoks \u00fcllatavalt head: mitte \u00fcheski kartuliproovis \u2013 ei mahedas ega tavalises \u2013 ei leitud ainsatki pestitsiidij\u00e4\u00e4ki. Kutman selgitas, et Eesti p\u00f5llumajanduse olukord ongi v\u00f5rreldes muu Euroopaga v\u00e4ga hea. “Kartul \u2013 nii mahe kui ka mittemahe \u2013 oli absoluutselt igasugustest taimekaitsevahendite j\u00e4\u00e4kidest puhas. Me ei tuvastanud mitte \u00fchtegi pestitsiidi,” r\u00f5hutas nooremteadur.<\/p>\n Kui kartulite puhul oli pilt \u00fchetaoline, siis \u00f5unte osas ilmnesid erinevused. Mahe\u00f5untest pestitsiidij\u00e4\u00e4ke ei leitud, kuid 94 protsenti anal\u00fc\u00fcsitud tava\u00f5untest sisaldas v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral taimekaitsevahendite j\u00e4\u00e4ke. K\u00f5ige sagedamini leiti seenevastase aine kaptaani j\u00e4\u00e4ke. Siiski r\u00f5hutas uuring, et k\u00f5ik tuvastatud kogused j\u00e4id kordades alla Euroopa Liidus kehtestatud ohutusnormide.<\/p>\n See kinnitab teaduri s\u00f5nu, et paanikaks pole p\u00f5hjust, isegi kui tegemist on import\u00f5untega. “Julgen \u00f6elda, et kui see \u00f5un \u00e4ra pesta ja koorida, siis seal ilmselt ei ole pestitsiide enam \u00fcldse,” m\u00e4rkis Kutman.<\/p>\n Looma- ja linnulihast keskendus t\u00f6\u00f6r\u00fchm vaid veiselihale, sest koolides suudetakse mahedas vormis pakkuda sisuliselt ainult seda. Mahesealiha-kasvatus Eestis sisuliselt puudub ja mahekanaliha hinnad on koolitoidu jaoks sageli k\u00e4ttesaamatud. \u00dcldine reegel kehtib ka siin: “Mahetooraine on tunduvalt kallim kui tavatooraine,” t\u00f5des Kutman.<\/p>\n Erinevalt taimsest kraamist, lihast taimekaitsevahendite j\u00e4\u00e4ke ei otsitud, sest need lihasesse reeglina ei j\u00f5ua. K\u00fcll aga v\u00f5rreldi liha toitainelist koostist, ent Kutman j\u00e4i tulemustest r\u00e4\u00e4kides veel kidakeelseks: “Kuna need tulemused on hetkel publitseerimata, siis ma p\u00e4ris t\u00e4pselt sellel teemal peatuda kahjuks ei saa.”<\/p>\n Kas mahe on alati keskkonnas\u00f5bralikum?<\/p>\n Uuringutest koorub seega v\u00e4lja dilemma: kuigi mahep\u00f5llumajandus on tootmisviisina keskkonnas\u00e4\u00e4stlik, ei pruugi see koolitoidu kontekstis t\u00e4hendada ka v\u00e4iksemat keskkonnajalaj\u00e4lge. Kuna Tartu koolides on mahetoidu osakaal j\u00f5udnud v\u00e4ga k\u00f5rgele tasemele, k\u00fc\u00fcndides kohati 80 protsendini, tekib oht, et kohalikud talunikud ei suuda seda n\u00f5udlust aastaringselt katta.<\/p>\n See sunnib toitlustajaid vaatama piiri taha. “Juba t\u00e4na on men\u00fc\u00fcs tihti mahebanaan, l\u00e4\u00e4tsed ja riis, mis ei ole kohalikud toorained,” nentis Ave Kutman. See toob kaasa olukorra, kus mahetoidu sildi nimel transporditakse toitu tuhandete kilomeetrite tagant, samas kui kohalik tavatoit oleks sisuliselt sama puhas, kuid oluliselt v\u00e4iksema s\u00fcsiniku jalaj\u00e4ljega.<\/p>\n Sama uurimisprojekti<\/a> raames k\u00fcsitlesid teadlased ligi 500 Tartu lapsevanemat<\/a>, et uurida nende hoiakuid ja maksevalmidust. Kuigi 47 protsenti vanematest usub, et mahetoit on tervislikum, ja regulaarsed mahetarbijad on n\u00f5us selle eest ka rohkem maksma, polnud mahem\u00e4rgis enamiku jaoks peamine argument. Huvitava faktina polnud viiendik vanematest isegi teadlikud, et nende laste koolis pakutakse mahetoitu.<\/p>\n Kutman lisas, et pimetestis ei erista keegi, kas supp on keedetud mahe- v\u00f5i tavaporgandist. “Lapsevanemad hindavad enim seda, et toit oleks maitsev, mitmekesine, tervislik ja v\u00e4rske, mitte niiv\u00f5rd seda, et see koosneks tingimata mahetoorainest,” s\u00f5nas nooremteadur<\/p>\n Tulemuste p\u00f5hjal kutsus Kutman koolitoidu s\u00fcsteemi arendamisel osapooli \u00fcles v\u00e4ltima \u00e4\u00e4rmusi. \u00dchest k\u00fcljest on mahetoidu pakkumine tervitatav. Teisalt ei tohiks see toimuda toidu hinna v\u00f5i keskkondliku loogika arvelt. Kui kohalik tavatoit on laborianal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal sama puhas kui mahetoit, v\u00f5ib imporditud mahetooraine eelistamine olla ressursiraiskamine. “Ei tahaks luua ranget visiooni, et \u00fcks on halb ja teine hea, vaid oluline on kuldne kesktee,” leidis nooremteadur.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kohalik tavameetoditega kasvatatud kartul on taimekaitsevahenditest sama puhas kui mahetoit, selgub Tartus pakutavat koolitoitu anal\u00fc\u00fcsinud Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55184,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[28076,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8954,8076,2953,28,29,19,16913,25407,28075,25,23,24,22,20,28074,30],"class_list":{"0":"post-55183","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ave-kutman","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kartul","20":"tag-koolitoit","21":"tag-labor","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-ounad","26":"tag-pestitsiidid","27":"tag-poola-oun","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-veiseliha","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115649446085026320","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55183","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55183"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55183\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}