{"id":5520,"date":"2025-09-26T13:40:12","date_gmt":"2025-09-26T13:40:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/5520\/"},"modified":"2025-09-26T13:40:12","modified_gmt":"2025-09-26T13:40:12","slug":"jarek-kurnitski-%e2%9f%a9-kui-palju-energiat-vajab-eesti-jargmisel-kumnendil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/5520\/","title":{"rendered":"JAREK KURNITSKI \u27e9 Kui palju energiat vajab Eesti j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil?"},"content":{"rendered":"<p>Praegu on k\u00f5ige suurem elektritarbimine hoonetes, olles p\u00fcsinud stabiilselt 5,2 TWh juures, sest soojuspumpade lisanduva elektrikasutuse on kompenseerinud muud energias\u00e4\u00e4stumeetmed ja lokaalne elektritootmine. Energiat\u00f5hususe tippkeskuse prognoosid n\u00e4itavad hoonetes s\u00f5ltumata stsenaariumist elektrikasutuse t\u00f5usu k\u00fcmne aasta p\u00e4rast 0,2 TWh v\u00f5rra ja 30 aasta p\u00e4rast 0,5 TWh v\u00f5rra. Seejuures hoiame praeguse renoveerimise tempo juures soojust 10 aasta p\u00e4rast kokku umbes 1 TWh jagu.<\/p>\n<p>Elektri kasutus transpordis on t\u00e4na suurusj\u00e4rgus 0,1 TWh ning 10 aasta p\u00e4rast v\u00f5iks see Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmetel maanteetranspordis olla 0,4 TWh ja muus transpordis 0,2 TWh. Need numbrid n\u00e4itavad aeglast elektriautode kasutuselev\u00f5ttu. Kui elektrifitseerida kogu transpordisektor, tuleks juurde umbes 3 TWh elektrit ja hoiaksime kokku 10 TWh k\u00fctuseid, mis on pikas perspektiivis ka realistlik.<\/p>\n<blockquote>\n<p>Nii tundub praegune tausts\u00fcsteem soosivat puhast, aga kallist elektrit, millele saab koos s\u00e4\u00e4stliku tarbimisega samuti majanduskasvu \u00fcles ehitada.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Elektrifitseerimine toimub ka t\u00f6\u00f6stuses, kuid samal ajal rakendatakse tasuvaid s\u00e4\u00e4stumeetmeid ja kohati oleme n\u00e4inud energiamahuka tootmise v\u00e4hendamist. Nii on viimase k\u00fcmne aasta jooksul t\u00f6\u00f6stuse elektritarbimine p\u00fcsinud suhteliselt stabiilselt vahemikus 2,1\u20132,4 TWh.<\/p>\n<p>Numbrid kokku l\u00fc\u00fces n\u00e4eme, et k\u00fcmne aasta p\u00e4rast on k\u00f5igi sektorite \u00fcleselt raske ennustada suuremat elektritarbimise kasvu kui 1 TWh, kuid samas hoiaksime kokku v\u00e4hemalt 2 TWh k\u00fctuseid ja soojust. ENMAK 2035 viimane versioon l\u00e4htub kolm korda suuremast ehk 3 TWh elektri tarbimise kasvust, millesse on arvestatud v\u00f5imalikud energiamahuka t\u00f6\u00f6stuse ja andmekeskuste rajamised. \u00dchel v\u00f5i teisel viisil vesinikuga seotud tootmise puhul m\u00f5ni TWh lisanduvat elektrit ei oleks suur number, kuid keegi ei tea, kas ja millal sellised investeeringud realiseeruvad. Ilma nendeta on tarbimine languses, kinnitades, et v\u00e4hemaga on v\u00f5imalik teha enamat. Selline energias\u00e4\u00e4stu seisukohalt v\u00e4gagi positiivne pilt on \u00fcllatavalt hea tulemus, arvestades, et peale korterelamute renoveerimise toetamise riik suurt midagi panustanud pole. Muud arengud on turup\u00f5hised, elektriautode toetus on l\u00f5ppenud ja transpordisektori suur kokkuhoiupotentsiaal eeldatavasti realiseerub tasapisi samamoodi turup\u00f5hiselt.<\/p>\n<p>K\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4b, kuidas elektrimahukam tootmine v\u00e4lja veab. Olukord, kus kodumaist elektritootmist on oluliselt v\u00e4hem kui tarbimist, ei lisa kindlust energiamahukatesse ettev\u00f5tetesse investeerimiseks. Samas on elekter muutumas v\u00e4gagi konkurentsiv\u00f5imeliselt puhtaks. See sobib tavalistele ettev\u00f5tetele, kelle puhul energia moodustab kuludest ainult m\u00f5ne protsendi. Nii tundub praegune tausts\u00fcsteem soosivat puhast, aga kallist elektrit, millele saab koos s\u00e4\u00e4stliku tarbimisega samuti majanduskasvu \u00fcles ehitada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegu on k\u00f5ige suurem elektritarbimine hoonetes, olles p\u00fcsinud stabiilselt 5,2 TWh juures, sest soojuspumpade lisanduva elektrikasutuse on kompenseerinud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5521,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,4596,28,29,19,25,23,24,4597,22,20,30],"class_list":{"0":"post-5520","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jarek-nbsp-kurnitski","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-twh-elekter","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5520","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5520"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5520\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5521"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5520"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5520"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5520"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}