Kirjanik Indrek Koff r\u00e4\u00e4kis saates “Ridade vahel”, kuidas ta kirjandusmaailma sattus ning millist rolli m\u00e4ngis selles P\u00e4rnu linn ja raamatukogu. Lisaks andis ta ideid, kuidas lapsi lugema inspireerida.<\/p>\n
“Ma olen p\u00fc\u00fcdnud kirjutada lastele niimoodi, et nad ei saaks liiga valmis toodet, vaid et neil oleks v\u00f5imalik ise raamatu p\u00f5hjal edasi m\u00f5elda,” s\u00f5nas ta. “Illustratsioon ja tekst ei r\u00e4\u00e4gi t\u00e4pselt sama asja ja k\u00f5ik see kokku paneb loodetavasti lapslugeja m\u00f5tlema sellele, mida tema ise tunneb nende k\u00fcsimustega seoses, millega raamat tegeleb,” lisas ta. “Kirjanduse juures on k\u00f5ige t\u00e4htsam ja vabastavam see, et kirjanikul on kirjutades t\u00e4ielik vabadus ja lugeja saab omalt poolt lisada raamatule julgelt poole, kui mitte rohkem,” lausus ta ja t\u00f5des, et see on tema jaoks \u00fcks kirjanduse suurimaid v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n
Lasteraamatuid kirjutades peab v\u00f5tma lapsi kui endasuguseid. “Lapsele ei tohi l\u00e4heneda nii, et sina kui autor oled mingi ilmatark, kes tuleb lapsele mingeid tarkusi ja \u00f5petusi eluks jagama. Kui laps v\u00f5tabki raamatust mingid \u00f5petused, peab ta saama need sealt ise v\u00e4lja s\u00f5eluda. Lapsed on v\u00e4ga terava pilguga lugejad ja nad n\u00e4evad pedagoogilisest materjalist l\u00e4bi,” nentis Koff, \u00f6eldes, et l\u00e4bin\u00e4htavalt \u00f5petliku sisuga raamatutega v\u00f5ib lapsed kirjanduse juurest just eemale peletada.<\/p>\n
V\u00e4iksena meeldis Koffile v\u00e4ga lugeda, kuid ta ei m\u00f5elnud siis, et v\u00f5iks kunagi ise raamatuid kirjutama hakata. Siiani on talle armas raamat r\u00f6\u00f6vel Rumcajsist. Lugema \u00f5ppis ta t\u00e4nu koomiksitele, mida sel ajal v\u00e4ga saada ei olnud. Ka Olimar Kallase raamatuid v\u00f5ib ta t\u00e4iskasvanuna m\u00f5nuga \u00fcle lugeda. P\u00f5hikooli l\u00f5pus hakkas ta lugema t\u00f5sisemaid raamatuid, kuna tahtis olla samal tasemel oma vanemate s\u00f5pradega ja vestelda nendega huvitavatest raamatutest. Ta t\u00f5i esile Kurt Vonneguti “T\u0161empionide eine” ja v\u00e4itis, et Valda Raua t\u00f5lge on isegi parem kui originaal.<\/p>\n
Koffi kirjanikutee algas g\u00fcmnaasiumis, kui ta osales luule\u00f5htul, mis inspireeris teda luuletusi kirjutama. Koos oma kahe klassivennaga pani ta kokku luulekogu, mille \u00fcks eksemplar on tal veel alles.<\/p>\n
Koff arvab, et v\u00f5ti viia v\u00f5i j\u00e4tta noori lugemise juurde, on n\u00e4iteks m\u00f5ni suurem s\u00f5ber, kes jagaks nendega seda, mida ta on raamatutest avastanud. Kui laps n\u00e4eb, et tema vanemad loevad, tuleb see talle naturaalsemana. Kui talle \u00f6eldakse, et ta peab raamatuid lugema, aga t\u00e4iskasvanud \u00fcmberringi seda ei tee, n\u00e4ib see talle silmakirjaliku jamana.<\/p>\n
“M\u00f5ned aastad tagasi sain aru, et selleks, et minu ideed l\u00e4heksid liikuma, pean ma ise ka liikumises olema,” s\u00f5nas Koff. “Eriti siis, kui kirjutan lastele luuleraamatuid, kus luule on r\u00fctmistatud ja riimistatud, pean ma kindlasti k\u00f5ndima,” lisas ta. Nii on ta m\u00f6\u00f6da Tallinna, m\u00e4rkmik tagataskus, l\u00e4binud kilomeetreid.<\/p>\n
Lisaks lasteraamatutele on ta kirjutanud n\u00e4idendeid ja t\u00f5lkinud prantsuse- ja portugalikeelset kirjandust eesti keelde, seal hulgas Michel Houellebecqi, Paulo Coelho ja Eric-Emmanuel Schmitti teoseid. Ilukirjanduse t\u00f5lkimise puhul on tema arvates loomeprotsess v\u00e4gagi suur. “Tuleb saada pihta sellele, kuidas originaali autor on tahtnud oma tekstiga lugejale naha vahele pugeda ja seej\u00e4rel otsustada, mis on sinu keeles see viis, kuidas oma lugejale samamoodi ligi p\u00e4\u00e4seda,” lausus ta.<\/p>\n
Koff saab lugemisest k\u00f5ike \u2013 vabaduse tunde, oma kujutlusv\u00f5ime t\u00f6\u00f6le panna, muust elust p\u00f5geneda ja inimestega kaasa m\u00f5elda. “Lemmikkirjanik on p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00f5ttekaaslane”, lisas ta.<\/p>\n
Kui P\u00e4rnu lasteraamatukogu oli v\u00e4ikeses puitmajas, oli see Koffi jaoks nagu teine kodu. Raamatukogut\u00e4did olid tema jaoks nagu s\u00f5brad v\u00f5i pere. Raamatukogudega on tal v\u00e4ga soojad suhted, sest ta tunneb, et nad v\u00f5itlevad sama asja eest, mis kirjanikudki. Koffi kutsutakse tihti raamatukogudesse lastele esinema.<\/p>\n
P\u00e4rnu Keskraamatukogu direktor Krista Visas arvas, et raamatukoguhoidjaid usaldatakse nende empaatiav\u00f5ime p\u00e4rast. Nad on tihti usaldusisikud v\u00f5i tugiisikud, kes aitavad inimeste probleeme lahendada. “Ega raamatud riiulilt ise teistesse kohtadesse ei l\u00e4he,” naljatas ta ning v\u00e4itis, et raamatukogut\u00f6\u00f6tajad peavad palju liikuma. Kahjuks ei saa enam \u00fcheski Eesti koolis raamatukoguhoidjaks \u00f5ppida, aga huvi t\u00f6\u00f6 vastu veel on. Tihti kandideerivad t\u00f6\u00f6le filoloogid, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad ja pedagoogid.<\/p>\n
P\u00e4rnu raamatukogus saab lisaks raamatutele m\u00e4ngida ja laenutada ka erinevaid pille. Visas usub, et need ei vii t\u00e4helepanu raamatutelt \u00e4ra, vaid t\u00e4iendavad raamatukogu ja toovad sinna rohkem inimesi. Seega v\u00f5ivad pillid viia inimesed just raamatuteni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjanik Indrek Koff r\u00e4\u00e4kis saates “Ridade vahel”, kuidas ta kirjandusmaailma sattus ning millist rolli m\u00e4ngis selles P\u00e4rnu linn…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55237,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[28127,37,33,35,173,34,36,28126,178,140,18503],"class_list":{"0":"post-55236","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ave-marleen-rei","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-indrek-koff","16":"tag-kirjandus","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-ridade-vahel"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115649646740705764","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55236"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55236\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}