Eesti ajakirjanduses on natuke lahti kirjutamata j\u00e4\u00e4nud, kellele ja miks anti t\u00e4navused Nobeli preemiad majandusteaduses. \u00d5igupoolest oli t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne see, et juba teist aastat j\u00e4rjest anti need preemiad innovatsioonuurijatele.<\/p>\n
Kui 2024. aastal said preemia Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James Robinson, kes on uurinud institutsioonide rolli majandusarengus, siis t\u00e4navu said selle Joel Mokyr, Philippe Aghion ja Peter Howitt. Kui viimased kaks on peamiselt tegelenud uute tehnoloogiate rolliga majanduskasvus, siis Mokyri t\u00f6\u00f6 iseloom on natuke ebatavalisem, tema on n\u00e4idanud kultuurimuutuste rolli majandusarengu taga.<\/p>\n
Mokyr on majandusajaloolane, kes on kirjutanud mitu p\u00f5hjapanevat raamatut selle kohta, kuidas pikaajaline majanduskasv ei s\u00fcnni pelgalt investeeringutest, ettev\u00f5tlikkusest v\u00f5i riikide poliitikatest. Kasv saab tema j\u00e4rgi v\u00f5imalikuks siis, kui \u00fchiskonnas kujuneb v\u00e4lja kultuur, mis v\u00e4\u00e4rtustab teadmiste loomist, kriitilist m\u00f5tlemist ja uudishimulikkust.<\/p>\n
Mokyri kuulsaim teos “A Culture of Growth” (“Kasvu kultuur”) t\u00f5estab, et Euroopa majanduslik h\u00fcpe ei alanud industriaalajastu tehastest, vaid muutusest m\u00f5tteviisis. 16.\u201318. sajandil s\u00fcndis uus intellektuaalne kultuur \u2013 “kasuliku teadmise kultuur” \u2013, mis soosis katsetamisi, vaidlusi ja korraga erinevate, ka vastandlike teadmiss\u00fcsteemide lubamist. Just see l\u00f5i tingimused selleks, et teadused said hakata arenema ja innovatsioon muutuda pidevaks. Oluline pole seega ainult see, et pead t\u00f5stsid mitmesugused leiutajad, vaid et s\u00fcndisid kultuur ja “v\u00e4\u00e4rtusruum”, mis lubas neil oma ideid \u00fcldse v\u00e4lja \u00f6elda.<\/p>\n
Mis ent puudutab “kasuliku teadmise” iseloomu, siis on selle \u00fcle k\u00f5ige enam arutlenud pragmatistlikud filosoofid. Nende seas eriti John Dewey, kes pole mitte ainult filosoofia, aga ka haridusteaduse ja haridusm\u00f5jude uurimise klassik.<\/p>\n
Dewey jaoks oli \u00fchiskonna areng alati seotud selle v\u00f5imega \u00f5ppida ja \u00fcmber \u00f5ppida, pidevalt \u00fcmber hinnata, katsetada, eksida ja edasi liikuda. Tema j\u00e4rgi on demokraatia ja innovatsioon \u00fche ja sama kultuurilise protsessi kaks k\u00fclge: m\u00f5lemad n\u00f5uavad avatust uutele ideedele ja valmisolekut muuta oma arusaamu, kui kogemus annab selleks p\u00f5hjuse. Haridus on Dewey j\u00e4rgi selle protsessi tuum \u2013 ruum, kus kujuneb \u00fchiskonna v\u00f5ime reflekteerida ja kujutada ette paremaid lahendusi.<\/p>\n
\u00dclikool oli Dewey jaoks \u00fchiskonna “eksperimenteeriva intellekti” institutsionaliseeritud vorm, koht, kus kujunevad harjumused ja oskused uurida, kriitiliselt k\u00fcsida ja kujutleda paremaid \u00fchiskondlikke lahendusi. Ta n\u00e4itas, et modernset, kiirelt muutuva tehnoloogiaga \u00fchiskonda saab juhtida ainult siis, kui see arendab v\u00e4lja kollektiivse v\u00f5ime s\u00fcstemaatiliselt katsetada, anal\u00fc\u00fcsida ning vigadest \u00f5ppida.<\/p>\n
\u00dclikoolid on Dewey j\u00e4rgi selle v\u00f5ime taastootmise tuum, need on laborid, kus \u00fchiskond harjutab asjade v\u00e4\u00e4rtuste l\u00e4biarutamist, mis omakorda teeb demokraatia ja progressi v\u00f5imalikuks. Veelgi enam, \u00fclikoolid peavad tagant t\u00f5ukama ka \u00fchiskonna kujutlusv\u00f5ime arengut, sest ilma kultuurita, mis suudab ette n\u00e4ha alternatiive ja kujundada uusi ideaale, jookseb \u00fchiskond kinni.<\/p>\n
\u00dclikoolid ei ole pelgalt t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootjad<\/p>\n
Kui panna Mokyr ja Dewey kokku, s\u00fcnnib sellest s\u00f5num ka n\u00fc\u00fcdisajale: \u00fclikoolid ei ole pelgalt t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootjad ega teadusartiklite tehased (nagu pakkus oma arvamusartiklis Jaak Aaviksoo<\/a>). Nad on \u00fchiskonna kultuuriline infrastruktuur, mis loob intellektuaalse keskkonna (miks mitte ka “v\u00e4\u00e4rtusruumi”), kus areng ja majanduskasv \u00fcldse v\u00f5imalikuks muutuvad. \u00dclikoolid kujundavad teadmiste kultuuri, mis on eelduseks ettev\u00f5tlusele, innovatsioonile ja tehnoloogiate esilekerkimisele.<\/p>\n