Globaalne keskkonnakonverents (COP 30) Brasiilias on l\u00e4bi ja v\u00f5ib \u00f6elda, et palju k\u00e4ra, v\u00e4he villa. Ei hakka sellel pikalt peatuma, mainin vaid, et endiselt ollakse kinni kliimaeesm\u00e4rgis p\u00fcsida 1,5-kraadise temperatuurit\u00f5usu juures t\u00f6\u00f6stusajastu eelse ajaga v\u00f5rreldes. Kuigi m\u00f6\u00f6ndakse, et see t\u00f5us on juba \u00fcletatud ja n\u00fc\u00fcd loodetakse, et ehk annab seda tagasi p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Kasutan selle loo tarbeks maailma \u00fche tuntuima kliimateadlase James Hanseni meeskonna uuringut, mis avaldati t\u00e4navu veebruaris. Kirjutis t\u00f5statab k\u00fcsimuse, et kas avalikkus on ikka sellest soojenemise v\u00e4rgist piisavalt informeeritud. Ja seal sisaldub m\u00f5ningaid huvitavaid m\u00e4rkusi, mida ma ise ei ole varem t\u00e4heldanud.<\/p>\n
T\u00f5detakse, et viimase kahe aastaga t\u00f5usis globaalne temperatuur 0,4 kraadi, kusjuures aastane keskmine j\u00f5udis k\u00f5rgpunkti augustis 2024, ulatudes 1,6 kraadini m\u00f6\u00f6dunud sajandi algusega v\u00f5rreldes. Selleks l\u00e4htetemperatuuriks loetakse keskmist vahemikus 1880 kuni 1920.<\/p>\n
Rahvusvaheline keskkonnapaneel IPCC on olnud arvamusel, et t\u00f6\u00f6stuseelse ajaga v\u00f5rreldes on kliima soojenemas kahe kraadi v\u00f5rra. Hanseni ja tema kolleegide arvates on hinnang liiga tagasihoidlik, nemad pakuvad temperatuuri t\u00f5usu sajandi l\u00f5puks 4,5 kraadi v\u00f5rra. Vahepeal soojenemine aeglustus, kuid kiirenes taas. Hanseni tiim pakub \u00fcheks p\u00f5hjuseks rahvusvahelise merendusorganisatsiooni n\u00f5udmise aastast 2020, et k\u00f5ik laevad peavad v\u00e4hendama heitgaase v\u00e4hemalt 80 protsenti.<\/p>\n
Otsus on justkui tervise ja kliima huvides, kuid tulemus oli omap\u00e4rane. Otsus v\u00e4hendas nii kasvuhoonegaaside kui ka aerosoolide \u00f5hkupaiskumist. Selgub, et aerosoolidel on atmosf\u00e4\u00e4ri jahutav m\u00f5ju ja see efekt oli teada v\u00e4hemalt aastast 1992. Nimelt eralduvad fossiilsete k\u00fctuste p\u00f5lemisel nii CO2 kui ka aerosoolgaasid.<\/p>\n
Siia \u00fcks vahepala viimaste kohta. Tavainimesele t\u00e4hendab aerosool harilikult balloonis surve all olevat ainet, mida pihustatakse, aga laiemas t\u00e4henduses on aerosoolid v\u00e4ikesed aineosakesed, mida paisatakse atmosf\u00e4\u00e4ri erinevatest allikatest, n\u00e4iteks vulkaanipursked, k\u00f5rbetolm, meresool ja nii edasi. Osa neist on inimtekkelised ja nende alla l\u00e4hevadki laevade heitgaasid, mis sisaldavad v\u00f5i sisaldasid nii aerosoole kui ka kasvuhoonegaase.<\/p>\n
Aerosoolidel on aga omadus siduda endaga veemolekule, seel\u00e4bi kasvada ja moodustada valgeid pilvi, mis peegeldavad p\u00e4ikesekiiri tagasi avaruumi. Ehk kokkuv\u00f5tlikult m\u00f5jub aerosoolide atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00f5udmine, eriti mere kohal, kus on suhteliselt puhas \u00f5hk, mere- ja maapinda jahutavalt. Eriti oli see tuntav p\u00f5hjapoolkeral selle aktiivse mereliiklusega.<\/p>\n
Kui laevade heitgaasi v\u00e4hendamise otsust t\u00e4itma asuti, tekitati sellega teatud m\u00f5ttes kliima\u0161okk, ehk keskkonna temperatuur hakkas vahepealsega v\u00f5rreldes kiiremini kasvama. Maapealsel fossiilainete p\u00f5letamisel tekkivad heitgaasid suunatakse saastunud \u00f5hku ja seal on m\u00f5ju ilmselt teistsugune, mist\u00f5ttu Hanseni meeskonna t\u00e4helepanu oli just merendusel.<\/p>\n
Aerosoolide k\u00fcsimus ei ole sugugi \u00fchem\u00f5tteline, kuna inimesele on need sissehingamisel ikkagi ohtlikud. Ehk taas vastuolu: tahad tervist s\u00e4\u00e4sta, saad tulemuseks planeeti kahjustava temperatuurit\u00f5usu kiirenemise.<\/p>\n
“M\u00f5ned taolised arengud on Maa jahenemise puhul siiski tagasi p\u00f6\u00f6ratavad, kuid taastumine on v\u00e4ga pikaajaline.”<\/p>\n
T\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse ka niinimetatud p\u00f6\u00f6rdumatuse punkte ehk olukordi, kus asjaolud kliimaga l\u00e4hevad k\u00e4est \u00e4ra ja neid tagasi p\u00f6\u00f6rata ei ole enam v\u00f5imalik. M\u00f5ned taolised arengud on Maa jahenemise puhul siiski tagasi p\u00f6\u00f6ratavad, kuid taastumine on v\u00e4ga pikaajaline. K\u00f5ige \u00e4hvardavam punkt l\u00e4bitakse siis, kui enam ei ole v\u00f5imalik v\u00e4ltida L\u00e4\u00e4ne-Antarktika j\u00e4\u00e4kihi kadu, mis p\u00f5hjustab merevee t\u00f5usu mitme meetri v\u00f5rra. Suured alad, muuhulgas ka suurlinnades, ujutatakse \u00fcle. Kaasnev migratsioon teravdab j\u00e4rsult r\u00e4ndeprobleeme.<\/p>\n
Maa oli viimati olukorras, kus temperatuur oli kaks kraadi k\u00f5rgem v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stuseelse ajaga, varases pliotseenis ja veetase oli siis 15\u201324 meetrit k\u00f5rgem kui praegu.<\/p>\n
Autorite j\u00e4\u00e4 sulamise simulatsioon n\u00e4itas ka, et sulamise j\u00e4tkumine p\u00f5hjustab P\u00f5hja-Atlandi ja L\u00f5unaookeani hoovuste j\u00e4rsu muutuse sajandi keskpaigaks ja samuti veetaseme t\u00f5usu. Hoovuste s\u00fcsteemi peatumise jaoks v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rdumatuse punkt saabuda paarik\u00fcmne aasta jooksul, kollaps toimuks 50\u2013100 aasta p\u00e4rast. L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Euroopale t\u00e4hendaks see talvist ekstreemset k\u00fclma ja suvist p\u00f5uda, l\u00f5ppu p\u00f5llumajandusele ning merevee t\u00f5usu poole meetri v\u00f5rra.<\/p>\n
Kliimamuutuste m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks tulevastele p\u00f5lvedele on autorite \u00fcks pakkumine maksustada k\u00f5rgemalt heitgaase, kogudes makse fossiilk\u00fctuse kaevandamiselt ja riiki saabuvatelt kaupadelt, kusjuures sada protsenti kogutust jagatakse elanikkonnale. See annab v\u00f5idu madala ja keskmise sissetulekuga inimestele, kelle jaoks need dividendid oleksid suuremad kui kasvavad energiakulud. Hansen pakkus selle m\u00f5tte v\u00e4lja 2008 ja seda on toetanud 28 Nobeli majanduspreemia laureaati.<\/p>\n
Juttu on ka CO2-vaba tehnoloogia arendamisest. M\u00e4rgitakse, et selle asemel, et toetada konkurentsi alternatiivsete energiaallikate vahel, valis enamus valitsusi ainult taastuvenergia arendamise. See paneb aga tulevased p\u00f5lvkonnad sundseisu.<\/p>\n
Rahvusvahelise kliimapaneeli raportite s\u00fcgavusest v\u00f5ib leida ka teise lahenduse, nimelt m\u00e4rkuse, et v\u00e4ikseima keskkonnaj\u00e4ljega on tegelikult tuumaenergia, kuid poliitilistel p\u00f5hjustel seda arendama ei hakatud. Ainult taastuvenergiast ei piisa, vaja on ka kindlat juhitavat energiaallikat ja tuumaenergia oleks sobilik.<\/p>\n
Kliimasoojenemise m\u00f5just nii palju, et mullu toimus 393 looduskatastroofi, hukkus 16 750 inimest, majanduslik kahju oli 242 miljardit dollarit. Ja t\u00e4navu on kahju olnud seni 131 miljardit dollarit. Eks tulevased p\u00f5lved saavad siis n\u00fc\u00fcdset p\u00f5lvkonda tublisti s\u00fc\u00fcdistada, kuigi see enam ei aita.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Globaalne keskkonnakonverents (COP 30) Brasiilias on l\u00e4bi ja v\u00f5ib \u00f6elda, et palju k\u00e4ra, v\u00e4he villa. Ei hakka sellel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[28142,26,27,22808,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,28141,28140,28143,14092,304,15928,28,29,95,19,25,2596,23,24,3659,22,20,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-55272","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aerosoolid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-cop30","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-harri-tiido","20":"tag-harri-tiido-taustajutud","21":"tag-headlines","22":"tag-heitgaasid","23":"tag-ilmastik","24":"tag-james-hansen","25":"tag-kasvuhoonegaasid","26":"tag-keskkond","27":"tag-kliimamuutus","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-maailm","31":"tag-news","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-taastuvenergia","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-tuumaenergia","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-vikerraadio","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55272"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55272\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}