{"id":55321,"date":"2025-12-02T13:08:08","date_gmt":"2025-12-02T13:08:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55321\/"},"modified":"2025-12-02T13:08:08","modified_gmt":"2025-12-02T13:08:08","slug":"antarktika-osooniauk-sulgus-tanavu-tavaparasest-varem-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55321\/","title":{"rendered":"Antarktika osooniauk sulgus t\u00e4navu tavap\u00e4rasest varem | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Antarktika kohale juba aastak\u00fcmneid tekkiv iga-aastane osooniauk oli t\u00e4navu nii v\u00e4ike ja l\u00fchikese elueaga viimati 2019. aastal. Teadlased n\u00e4evad seda julgustava m\u00e4rgina osoonikihi taastumisest.<\/p>\n<p>Septembris saavutas osooniauk t\u00e4navu maksimaalse ulatuse, laiudes 21 miljonil ruutkilomeetril. Samas j\u00e4i see selgelt alla mullusele 26 miljoni ruutkilomeetri suurusele tipule, selgus <a href=\"https:\/\/atmosphere.copernicus.eu\/smallest-and-shortest-lived-ozone-hole-5-years-closes\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Euroopa Liidu Copernicuse atmosf\u00e4\u00e4riseire teenistuse<\/a> (CAMS) andmetest. Seej\u00e4rel auk j\u00e4rk-j\u00e4rgult kahanes ja sulgus tavap\u00e4rasest varem, mis juhtus sel esmasp\u00e4eval.<\/p>\n<p>Osooniaugu maksimaalne ulatus oli varasemast v\u00e4iksem juba teist aastat j\u00e4rjest, samas kui aastatel 2020\u20132023 kujunesid augud tavap\u00e4rasest suuremaks ja p\u00fcsisid kauem.<\/p>\n<p>Osoonikiht on oluline, sest kaitseb elusorganisme p\u00e4ikeselt saabuvate ultraviolettkiirte eest. Inimtekkelise saaste m\u00f5jul on olnud see oma loomup\u00e4rasest olekust h\u00f5redam juba k\u00fcmneid aastaid. Poolustel ja selle l\u00e4hedaste alade kohal on see suviti sootuks kadunud. \u00d5hem osoonikiht laseb Maale rohkem UV-kiirgust, mis suurendab nahav\u00e4hi ja silmakahjustuste riski ning kahjustab taimestikku.<\/p>\n<p>Osoonikadu toimub kevadel, kui polaar\u00f6\u00f6 l\u00f5pus hakkab paistma p\u00e4ike ning osooni lagundavad ained reageerivad valgusega polaarstratosf\u00e4\u00e4ri pilvede pinnal. Need pilved tekivad v\u00e4ga madalatel temperatuuridel, kui tugevad tuuled \u2013 niinimetatud polaarp\u00f6\u00f6ris \u2013 k\u00fclma \u00f5humassi pooluse kohal l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcab. Sama mehhanism toimib ka p\u00f5hjalaiustel, kuid p\u00f5hja-poolkera topograafia ja stratosf\u00e4\u00e4rid\u00fcnaamika ei v\u00f5imalda nii \u00e4\u00e4rmuslikult k\u00fclmade ja stabiilsete tingimuste teket nagu Antarktikas.<\/p>\n<p>CAMS-i direktori Laurence Rouili s\u00f5nul on osooniaugu t\u00e4navune varasem sulgumine ja v\u00e4ike ulatus julgustav m\u00e4rk, mis peegeldab osoonikihi iga-aastast j\u00e4rkj\u00e4rgulist paranemist p\u00e4rast osoonikihti kahandavate ainete keelustamist (ODS \u2013 ozone-depleting substances).<\/p>\n<p>1987. aasta Montreali protokolli ja sellele j\u00e4rgnenud t\u00e4ienduste toel l\u00f5petasid riigid j\u00e4rk-j\u00e4rgult osoonikihti l\u00f5hkuvate kemikaalide tootmise, mis on toonud n\u00e4htava paranemise.\u00a0<\/p>\n<p>Protokolli allkirjastasid algselt 46 riiki. N\u00fc\u00fcdseks on selle ratifitseerinud 197 riiki ja 49 neist on t\u00f6\u00f6stusriigid, kes on lubanud piirata k\u00f5ikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud, arengumaade hulka loetavad riigid v\u00f5ivad kasutada neid kauem, kuid peavad j\u00e4rk-j\u00e4rgult nende kasutuse l\u00f5petama.<\/p>\n<p>Mullu ajakirjas Nature Climate Change ilmunud uuring n\u00e4itas, et keelu t\u00f5ttu on nende gaaside kliimasoojendav m\u00f5ju hakanud v\u00e4henema viis aastat oodatust varem. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni hinnangul v\u00f5ib osoonikiht Antarktika kohal taastuda 1980. aastate tasemele umbes aastaks 2066.<\/p>\n<p>Teadlased uurivad endiselt, miks osooniaugud olid aastatel 2020\u20132023 sedav\u00f5rd suured ja p\u00fcsivad. Kahtlustatakse, et oluline roll oli 2022. aasta Hunga Tonga vulkaanipurskel, mis paiskas stratosf\u00e4\u00e4ri suures koguses tuhka ja veeauru ning v\u00f5is soodustada eriti ulatusliku 2023. aasta osooniaugu teket.<\/p>\n<p>CAMS r\u00f5hutab, et kui kahjulike ainete \u00f5hkupaiskamist poleks piiratud, oleks globaalne osoonikadu v\u00f5inud j\u00f5uda katastroofilisele tasemele.<\/p>\n<p>USA kosmoseagentuuri NASA ja riikliku ookeani- ja atmosf\u00e4\u00e4riameti NOAA andmetel oli t\u00e4navune, 2025. aasta osooniauk alates 1992. aastast suuruselt tagantpoolt viies. See n\u00e4itab, et osooniaukude k\u00e4itumine liigub prognooside suunas: need tekivad kevadeti \u00fcha hiljem ja sulguvad varem. K\u00fcll aga on veel pikk tee minna, et j\u00f5uda tagasi 1980. aastate tasemele.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Antarktika kohale juba aastak\u00fcmneid tekkiv iga-aastane osooniauk oli t\u00e4navu nii v\u00e4ike ja l\u00fchikese elueaga viimati 2019. aastal. Teadlased&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55322,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[27222,28170,26,27,28174,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,28172,303,19,28168,28173,28175,28171,25,23,24,22,20,28169,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-55321","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-antarktika","9":"tag-atmosfaar","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-cams","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-montreali-protokoll","25":"tag-nasa","26":"tag-news","27":"tag-osoon","28":"tag-osooniauk","29":"tag-osoonikadu","30":"tag-osoonikiht","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-uv-kiirgus","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115650134324908942","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55321"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55321\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}