Ilma prokuratuurita riigis pole midagi enneolematut. Suurbritannia sai ilma prokuratuurita hakkama kuni 1986. aastani. Kuritegusid uuris politsei ja s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks kohtus palgati advokaat.<\/p>\n
P\u00f5hjus, miks mulle selline m\u00f5te p\u00e4he tuli, peitub nn Isamaa kriminaalasjas. N\u00f5ustun t\u00e4ielikult nendega, kes \u00fctlevad, et Isamaale esitatud kahtlustus on arusaamatu ja kogu aktsioon otsene poliitikasse sekkumine. Juhtiva riigiprokur\u00f6ri Taavi Perni intervjuu Delfile<\/a> ja riigi peaprokur\u00f6ri Astrid Asi intervjuu ERR-ile<\/a> ei teinud asju selgemaks. Konkreetsete selgituste asemel k\u00f5lasid abstraktsed \u00f5igustused.<\/p>\n Millega prokuratuur v\u00f5itleb?<\/p>\n K\u00f5igepealt tuleb k\u00fcsida, millega prokuratuur v\u00f5itleb. Intervjuus Delfile selgitab juhtiv riigiprokur\u00f6r Taavi Pern Rumeenia n\u00e4itel, millist ohtu kujutab endast erakondade varjatud rahastamine. Kui me ei tea rahastajat, ei saa me ka teada tema motiive.<\/p>\n Arusaadav, aga Isamaa kaasuses pole ju keegi midagi varjanud. Me teame nii seda, kellelt raha p\u00e4rineb, kui ka seda, milleks seda kasutati. Ohtu, millest Taavi Pern r\u00e4\u00e4gib, pole kunagi olemas olnud. Parvel Pruunsilla raha on Parvel Pruunsilla raha, s\u00f5ltumata sellest, kas ta annetab seda erakonnale v\u00f5i m\u00f5nele vaba\u00fchendusele. P\u00f5hjendada Isamaa suhtes algatatud uurimist Rumeenia n\u00e4itega, kus Vene eriteenistuste rahaga p\u00fc\u00fcti valimisi m\u00f5jutada, on eksitav ja kohatu.<\/p>\n \u00d5igus ei ole mingi salakeel, millest ainult juristide vennaskond aru saab. Avalik ja l\u00e4bipaistev tegevus ei saa mingi juriidilise m\u00f5ttekonstruktsiooni tulemusena muutuda varjatuks. Mis on avalik p\u00e4riselus, on avalik ka \u00f5iguse silmis. Vastupidine on nonsenss.<\/p>\n Milles seisnes Isamaale osutatud teenus<\/p>\n Astrid Asi \u00fctles “Pealtn\u00e4gijale”, et seadus on v\u00e4ga selge. Juriidiline isik erakonnale annetada ei tohi ja kui annetus \u00fcletab 40 000 eurot, on see kuritegu. Rahalise annetuse puhul on t\u00f5esti k\u00f5ik selge. Kui juriidiline isik kannab erakonnale 40 000 eurot, rikub ta seadust. Isamaa puhul ei k\u00e4i aga jutt rahalisest annetustest, vaid teenusest.<\/p>\n Kusjuures teenus on prokuratuuri jaoks sama, mis tegevus. Isamaaliste MT\u00dc kogu kolme ja poole aasta tegevuse on prokuratuur lugenud \u00fcheks teenuseks, mille siis teatud Isamaa juhatuse liikmed kogupaketina vastu v\u00f5tsid. T\u00e4iesti uskumatu. Inimesed tegid kolme aasta jooksul erinevaid asju (sh maksid palka juhatajale) ning n\u00fc\u00fcd tuleb prokuratuur ja \u00fctleb, et see k\u00f5ik oli \u00fcks suur teenuse osutamine Isamaale.<\/p>\n \u00dcksi seadus ei \u00fctle, et kui \u00fche vaba\u00fchenduse tegevus on \u00fchele erakonnale kasulik, siis loetakse vaba\u00fchenduse tegevus kas t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt erakonnale osutatud teenuseks.<\/p>\n \u00dckski seadus ei anna ka \u00fchtegi objektiivset kriteeriumi, kuidas eristada, milline osa \u00fche vaba\u00fchenduse tegevustest on teenuse osutamine ja milline ei ole. See, et \u00fche MT\u00dc kogu tegevuse v\u00f5ib lugeda teenuse osutamiseks, on puhtalt riigiprokur\u00f6r Taavi Perni v\u00e4lja m\u00f5eldud konstruktsioon, tema subjektiivne t\u00f5lgendus seadusele.<\/p>\n Miks SALK ei ole erinev<\/p>\n Selles valguses on ainetu ka Astrid Asi v\u00e4ide, et Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) puhul ei ole neil andmeid, et nad oleks \u00fchele erakonnale osutanud teenust, mis \u00fcletaks 40 000 euro piiri. Isamaaliste MT\u00dc puhul on 110 234 eurot kokku saadud nii, et \u00fcheks teenuseks on loetud kogu kolme ja poole aasta tegevus. Samal perioodil on SALK-i tegevuskulud nende aastaaruannete kohaselt olnud 752 440 eurot.<\/p>\n SALK on avalikult tunnistanud, et nende tegevuse eesm\u00e4rk enne eelmisi riigikogu valimisi oli tuua v\u00f5imule liberaalsed erakonnad \u2013 Reformierakond, SDE ja Eesti 200. Et erakonnad SALK-i teeneid kasutasid ja sellest ka kasu said, on tunnistanud k\u00f5ik nimetatud.<\/p>\n “Seega v\u00f5ib soovi korral vabalt \u00f6elda, et SALK-i kogu senine tegevus on olnud teenuse osutamine liberaalsetele erakondadele.”<\/p>\n Praegu aga on SALK-i tegevuse “kandvaks teemaks valmistumine 2023. aasta riigikogu valimisteks” ja eesm\u00e4rk ikka sama: “laiendada liberaalsete j\u00f5udude jalaj\u00e4lge Eestis”. Seega v\u00f5ib soovi korral vabalt \u00f6elda, et SALK-i kogu senine tegevus on olnud teenuse osutamine liberaalsetele erakondadele. Isegi kui summa jagada kolme erakonna vahel v\u00f5rdselt, on iga erakonna osa tublisti \u00fcle 40 000 euro.<\/p>\n P\u00f5him\u00f5tteliselt sama saab \u00f6elda MT\u00dc Johannes Mihkelsoni Keskus kohta, mis on asutatud sotsiaaldemokraatliku maailmavaate edendamiseks ja mille meeskonda kuuluvad SDE liikmed. Ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kohta, mis maailmavaateliselt on tihedalt seotud EKRE-ga. Ja Liberalismi Akadeemia kohta, mille kodulehel loetletud “akadeemikud” on suuremas osas tuntud reformierakondlased. Prokuratuur pole andnud \u00fchtegi selgitust, mille poolest erineb Isamaalised MT\u00dc kogu tegevus teiste maailmavaateliste vaba\u00fchenduste kogu tegevusest.<\/p>\n Mida prokuratuur teha ei tohiks<\/p>\n Et prokuratuur \u00fchte erakonda ja maailmavaatelist vaba\u00fchendust teistega v\u00f5rreldes ebav\u00f5rdselt koheldakse, on suur probleem. Eestis on seitse erakonda, mille reiting \u00fcletab valimisk\u00fcnnist v\u00f5i on sellele l\u00e4hedal. Parlamenti p\u00e4\u00e4semine ja ka valimiste v\u00f5itmine v\u00f5ib s\u00f5ltuda m\u00f5nesajast h\u00e4\u00e4lest. Valitseda on v\u00f5imalik ainult koalitsioonis, ja j\u00e4llegi, koalitsioonide teoreetiliste kombinatsioonide v\u00f5imalikkuse v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata v\u00e4ga v\u00e4ike osa valijate h\u00e4\u00e4ltest.<\/p>\n \u00dches\u00f5naga, Eesti poliitikamaastik on habras, mist\u00f5ttu on ka m\u00f5\u00f5tmatult t\u00e4htis, et erakondade populaarsust ei p\u00e4\u00e4seks m\u00f5jutama poliitikav\u00e4lised tegurid. Kui \u00fcks erakond satub juriidilise isikuna vahetult enne valimisi kohtu alla, nagu praegu v\u00f5ib juhtuda Isamaaga, v\u00f5ib see otsustada mitte ainult valimiste v\u00f5tja, vaid ka selle, kas j\u00e4rgmine valitsus tuleb konservatiivne, liberaalne v\u00f5i midagi vahepealset.<\/p>\n Vahest isegi suurem probleem on see, et prokuratuur on v\u00f5tnud endale \u00f5iguse hakata t\u00f5lgendama poliitiliste vaba\u00fchenduste tegevust. Sisuliselt andis Taavi Pern n\u00e4dal tagasi k\u00f5igile teada, et edaspidi s\u00f5ltub tema hinnangust (ehk suvaotsusest), millise vaba\u00fchenduse milline tegevus ja millises ulatuses tunnistatakse teenuseks erakonnaseaduse m\u00f5ttes.<\/p>\n Kuna k\u00f5igil erakondadel on oma sidusorganisatsioonid ja m\u00f5ttekaaslased, siis on ka k\u00f5ik erakonnad sisuliselt prokur\u00f6r Perni l\u00f5a otsas. Sisuliselt on Pern reserveerinud endale \u00f5iguse mistahes erakonna reitingut mistahes ajahetkel korrigeerida. Tarvitseb vaid v\u00f5tta sobiva poliitilise vaba\u00fchenduse tegevusaruanne ja hakata t\u00f5lgendama.<\/p>\n Seaduse asemel prokur\u00f6ri t\u00f5lgendus<\/p>\n Karistus\u00f5iguse k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00f5him\u00f5te on, et kuriteod peavad olema seaduses nii t\u00e4pselt kirjas, et m\u00f5istliku pingutuse abil v\u00f5ib iga\u00fcks aru saada, mis on karistatav ja mis mitte.<\/p>\n Kui karistamise aluseks ei ole mitte seaduse tekst, vaid prokur\u00f6ri innovaatiline t\u00f5lgendus, siis muutub kriminaalvastutus prognoosimatuks. Kui vastutus muutub prognoosimatuks, ei julge inimesed tegutseda ja \u00fchiskond hangub. Riigis, kus poliitilised vaba\u00fchendused ei julge kriminaalkaristuse hirmus oma parima \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi tegutseda, ei ole demokraatlik ja on m\u00e4\u00e4ratud stagneeruma.<\/p>\n Probleem on seda t\u00f5sisem, et “teenus” erakonnaseaduse m\u00f5ttes pole ainus ebam\u00e4\u00e4rane m\u00f5iste, mille sisu ja ulatust prokuratuur kriminaalmenetluse abil selgeks p\u00fc\u00fcab teha. Toimingupiirangu rikkumiseks nimetatud kuritegu karistusseadustiku \u00a7 3001 annab v\u00f5imaluse karistada ametnikku selle eest, kui ta teeb tehingu “endaga seotud isikuga.” Keda “seotud isikuks” pidada, see kuskil kirjas ei ole. Seda saab teada hiljem, kriminaalmenetluse k\u00e4igus.<\/p>\n M\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise paragrahvis \u00a7 2981 r\u00e4\u00e4gib “m\u00f5juv\u00f5imu kasutamisest”, j\u00e4ttes lahtiseks, mis on m\u00f5juv\u00f5im ja mis kasutamine. Nn Porto Franco kriminaalasjas leiti n\u00e4iteks, et Keskerakonna peasekret\u00e4r omab m\u00f5juv\u00f5imu erakonna juhatuse liikmest Tallinna linnapea \u00fcle. Kuna ettev\u00f5tja palus peasekret\u00e4ril linnapeaga r\u00e4\u00e4kida, siis pani ta toime kuriteo.<\/p>\n Aga mis siis, kui ettev\u00f5tja oleks hinnakirja alusel maksnud keskerakondliku taustaga lobistile Janek M\u00e4ggile v\u00f5i \u00fchiskondlikult m\u00f5jukale vandeadvokaadile Allar J\u00f5ksile, kas siis h\u00e4rrad M\u00e4ggi ja J\u00f5ks oleks ka kohtu alla antud? Ei tea, sest see, kuidas eristada tasulist lobitegevust v\u00f5i advokaadi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteenust m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemisest, on puhtalt prokur\u00f6ri suva.<\/p>\n Etteaimamatu on ka ametialaste kuritegude keskne m\u00f5iste “ametiisik”. Kuigi seadus r\u00e4\u00e4gib otsustusp\u00e4devusega ametiisikust, on kohtupraktika laiendanud vastutust ka isikutele, kel endal k\u00fcll otsustusp\u00e4devust ei ole, aga kes saavad otsust “sisuliselt suunata”.<\/p>\n Nn Kersti Krachti kriminaalasjas arvab prokuratuur n\u00e4iteks seda, et rahandusministri poliitiline n\u00f5unik saab “sisuliselt suunata” nii valitsuse kui ka riigikogu otsuseid. Prokuratuuri s\u00f5num on selge: iga ametnik, kes mingi seadusemuudatuse ettevalmistamisel osaleb, on potentsiaalselt otsuse sisuline suunaja ja v\u00f5ib prokuratuuri \u00e4ran\u00e4gemisel saada s\u00fc\u00fcdistuse m\u00f5nes ametialases kuriteos.<\/p>\n V\u00e4idan, et ebam\u00e4\u00e4rased \u00f5igusm\u00f5isted kombinatsioonis \u00fcliagara ja eluv\u00f5\u00f5ra prokuratuuriga on tekitanud hirmu\u00fchiskonna, kus ametnikud ja ettev\u00f5tjad ei julge enam isegi vabalt r\u00e4\u00e4kida, r\u00e4\u00e4kimata tegutsemisest. Isamaa kriminaalmenetlusega p\u00fc\u00fctakse vaigistada ka poliitilised vaba\u00fchendused.<\/p>\n Mis on prokuratuuri probleem?<\/p>\n Eesti prokuratuuril on kaks suurt probleemi \u2013 s\u00f5ltumatus ja kinnine karj\u00e4\u00e4ris\u00fcsteem. S\u00f5ltumatuse idealiseerimine on viinud selleni, et prokuratuur on muutunud t\u00e4iesti kontrollimatuks.<\/p>\n “Kohus ei v\u00f5ta kunagi seisukohta selles, kas prokur\u00f6r konkreetse asjaga kohtusse tulles tegi \u00f5igesti v\u00f5i eksis.”<\/p>\n V\u00e4ide, et prokuratuuri \u00fcle teostab kontrolli kohus, on p\u00f5him\u00f5tteliselt vale. Kohus kontrollib konkreetses asjas kohtule esitatud materjalide p\u00f5hjal konkreetset s\u00fc\u00fcdistust. Kohus ei v\u00f5ta kunagi seisukohta selles, kas prokur\u00f6r konkreetse asjaga kohtusse tulles tegi \u00f5igesti v\u00f5i eksis. Samuti ei arva kohus kunagi midagi menetluse algatamise kohta ja ammugi ei saa kohus sundida prokuratuuri s\u00fc\u00fcdistust esitama.<\/p>\n Prokur\u00f6ride menetlusotsuste j\u00e4relkontroll (follow-up) on puhtalt prokuratuuri siseasi ja kui miski on ainult organisatsiooni siseasi, siis tihtipeale seda pole. Millal te viimati kuulsite, et prokuratuur oleks tunnistanud, et m\u00f5ne kohtus kokku kukkunud s\u00fc\u00fcdistuse esitamine v\u00f5i m\u00f5ni kriminaalmenetluse l\u00f5petamise otsus olnuks viga? Kas te \u00fcldse olete viimase k\u00fcmne aasta jooksul kuulnud, et prokuratuur oleks m\u00f6\u00f6nnud, et nad on teinud kuskil m\u00f5ne vea? Enese ilmeksimatuks pidamine on m\u00e4rk enesekontrolli puudumisest.<\/p>\n Karj\u00e4\u00e4ris\u00fcsteemi probleem on, et see soodustab s\u00fcsteemisisest liikumist alt \u00fcles abiprokur\u00f6rist juhtivprokur\u00f6riks. Kui peaprokur\u00f6r v\u00e4lja arvata, siis j\u00e4rgmise taseme juhid on k\u00f5ik alati olnud staa\u017eikad prokur\u00f6rid, sageli inimesed, kes pole elus teinud muud, kui olnud prokur\u00f6rid. Nad on \u00fcldjuhul tublid inimesed, aga nad pole vaadanud kunagi \u00fchtegi kaasust kaitsja poolelt, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et neil oleks isiklikul kogemusel p\u00f5hinev arusaam sellest, kuidas toimib ettev\u00f5tlus v\u00f5i aetakse poliitikat.<\/p>\n Mida teha?<\/p>\n Artikli alguses v\u00e4lja pakutud m\u00f5te prokuratuuri kaotamisest on ehk liiga radikaalne ja l\u00e4heks advokaatide tasusid arvestades kokkuv\u00f5ttes riigile liiga kalliks maksma. Siiski, riigiprokuratuuri likvideerimist tuleks t\u00f5siselt kaaluda. Alles j\u00e4\u00e4ksid ringkonnaprokuratuurid, kes alluksid otse justiitsministrile. Selliselt on n\u00e4iteks \u00fcles ehitatud f\u00f6deraalprokur\u00f6ride s\u00fcsteem USA-s. Eestis on aga nii korraldatud vanglas\u00fcsteem, kus vanglate \u00fclest haldus- ja j\u00e4relevalvefunktsiooni t\u00e4idab justiitsministeeriumi vanglate osakond eesotsas asekantsleriga.<\/p>\n Mis sellest muutuks? K\u00f5igepealt tekiks justiitsministri n\u00e4ol isik, kellel lasub selge poliitiline vastutus. See omakorda looks eeldused toimiva sisekontrolli loomiseks ja ajendaks edutama inimesi, kes saavad elust ja \u00fchiskonnast aru.<\/p>\n Ma arvan liialdamata, et see, mis praegu Isamaa \u00fcmber toimub, on k\u00f5ige t\u00f5sisem demokraatia kriis taasiseseisvumisj\u00e4rgses Eestis. Prokur\u00f6r Perni eestvedamisel liigume tagasi sinna, kust me end 1991. aastal v\u00e4lja murdsime. Loodan, et Eesti poliitikutel j\u00e4tkub julgust see protsess peatada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ilma prokuratuurita riigis pole midagi enneolematut. Suurbritannia sai ilma prokuratuurita hakkama kuni 1986. aastani. Kuritegusid uuris politsei ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55345,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[13481,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,731,13952,10023,1752,28,29,28192,19,3570,999,25,10094,28193,10417,23946,23,24,22,20,670,30],"class_list":{"0":"post-55344","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-astrid-asi","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-isamaa","20":"tag-juriidika","21":"tag-justiitsministeerium","22":"tag-kohus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-margus-kurm","26":"tag-news","27":"tag-parvel-pruunsild","28":"tag-poliitika","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-prokuratuur","31":"tag-prokurorid","32":"tag-salk","33":"tag-taavi-pern","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-valimised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115650271798548507","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55344","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55344"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55344\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55345"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55344"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55344"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55344"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}