![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110088h4b0ct24.jpg\"\/)
Kairi Look Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nKairi Loogi aasta alguses Loomingu Raamatukogus ilmunud romaanist “Tantsi tolm p\u00f5randast” on saanud t\u00f5eline \u00fcllatus \u2013 uustr\u00fckid muudkui ilmuvad ja suvel valiti Look aasta kirjanikuks. See, et romaani nii suur menu on saatnud, tuli kirjanikule endalegi \u00fcllatusena.<\/p>\n
“Toimetaja arvas eelnevalt, et see v\u00f5iks olla raamat, millele on Eestis palju lugejaid. Mulle tundus see siiski v\u00e4heke ulme, et see v\u00f5iks juhtuda, aga see on juhtunud ja teeb mulle muidugi suurt r\u00f5\u00f5mu,” s\u00f5nas Look.<\/p>\n
Raamatu fenomen on autori hinnangul eelk\u00f5ige see, et see r\u00e4\u00e4gib Eesti lugu. “Lugeja tunneb end sealt nii palju \u00e4ra ja seda p\u00f5hjusel, et ma olen sinna pannud nii palju ennast ja meid \u00fcmbritsevat Eestit, meid \u00fcmbritsevaid maailmu,” \u00fctles Look.<\/p>\n
Siiani on Look tegutsenud lastekirjanikuna, lastega palju kohtunud ja neilt tagasisidet saanud. Ta tunnistas, et t\u00e4iskasvanud lugejatega pole tal eriti kohtumisi olnud, aga ta on saanud v\u00e4ga palju sooja kirjalikku tagasisidet.<\/p>\n
“See on mind v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustanud, sest ma ei oodanud seda. Kui saabub esimene kiri, siis oled r\u00f5\u00f5mus, ja see on ilmselt ka m\u00f5nelt tuttavalt, aga siis hakkas neid kirju tulema nii naistelt kui ka meestelt erinevatest vanusegruppidest. Inimesed kirjutavad s\u00fcdamest liigutavaid kirju, mis oli minu jaoks erakordne, sest ma olin harjunud sellega, et lapsed on aus publik, k\u00f5ik lastekirjanikud r\u00e4\u00e4givad, et see on k\u00f5ige karmim publik. Tegelikult ma ei tea, kas on k\u00f5ige karmim, lihtsalt on selline v\u00e4ga elus publik, aga n\u00fc\u00fcd ma olen n\u00e4inud, et ka t\u00e4iskasvanud eestlased on v\u00e4ga elusad inimesed,” r\u00e4\u00e4kis kirjanik.<\/p>\n
Lugejad kirjutavad, et raamat liigutas neid s\u00fcgavalt ja tuletas meelde hetki v\u00f5i \u00e4ra peidetud emotsioone minevikust ning see on aidanud nendega uuesti sildu ehitada. Loogi s\u00f5nul on olnud s\u00fcdamlik nii isiklikke kirju lugeda.<\/p>\n
“Mind on r\u00f5\u00f5mustanud, et meil on tegelikult nii sarnane omailm. See lapsep\u00f5lv, mis meid justkui kannab, on tegelikult p\u00e4ris sarnane, kuigi me r\u00e4\u00e4gime, et me vastandume muudkui ja maailm polariseerub, aga tegelikult on mingisugused v\u00f5ib-olla isegi s\u00f5nadeta keeled, mida me k\u00f5ik oskame ja r\u00e4\u00e4gime ja mis on p\u00e4ris vanad keeled vahel,” lausus ta.<\/p>\n
Elu k\u00fcljes raamat<\/p>\n
“Tantsi tolm p\u00f5randast” on noore t\u00fcdruku ja naise lugu, mis algab esialgu \u00fche korteri v\u00e4ikeses toas, kus ta elab koos enda vanavanaemaga.<\/p>\n
“Vanavanaemale on vihjatud ainult esimesel lehek\u00fcljel, et see vanusevahe on nii suur. Lugu r\u00e4\u00e4gib noore naise kasvamisest ja kujunemisest ja hiljem l\u00e4heb see peategelane Eestist v\u00f5\u00f5rsile ja m\u00f5tleb nende juhtumuste ajal selle \u00fcle j\u00e4rele, mis on teda kujundanud ning otsib teatud sorti sisemist, aga v\u00f5ib-olla ka sellist v\u00e4limist vabadust,” kirjeldas Look.<\/p>\n
Tegelikult oli Loogil plaanis alguses hoopis teine raamat kirjutada. Tal oli kaks ideed ja teadis, et tahab kirjutada vanavanaema ja lapse suhtest, ema ja lapse suhtest.<\/p>\n
“Teadsin, et selles on isiklikku ainest ja see on v\u00e4ga elu k\u00fcljes, h\u00e4sti \u00f5rn raamat. Aga enne seda ma t\u00f5esti hakkasin kirjutama hoopis t\u00e4iesti teistsugust raamatut, mis kindlasti \u00fchel p\u00e4eval s\u00fcnnib, aga see ei olnud see \u00f5ige hetk selleks ja ei olnud ka see temaatika,” r\u00e4\u00e4kis Look, kes hakkas algselt kirjutama lugu lapsevanemlusest.<\/p>\n
Kairi Look Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ta oli ise sel ajal 34 v\u00f5i 35 aastat vana, kui m\u00e4rkas, et mitte enam lapsed ei k\u00fcsi tema k\u00e4est, mitu last tal on, vaid \u00fchel hetkel hakkasid seda k\u00fcsima ka t\u00e4iskasvanud. Look nentis, et seda ei k\u00fcsitud p\u00e4ris hinnanguvabalt.<\/p>\n
“Selles k\u00fcsimuses oli pinget ja ootusi ja mulle hakkas see p\u00e4ris k\u00f5vasti n\u00e4rvidele k\u00e4ima. Ma m\u00f5tlesin, et see on tegelikult teema, millest ei ole Eestis palju r\u00e4\u00e4gitud. Iga inimene ei pea olema lapsevanem. Meil on elus iga\u00fchel oma pealis\u00fclesanne, mis ei pea tingimata olema enda pere loomine. Ma tahtsin sellest l\u00e4hemalt kirjutada ka sel p\u00f5hjusel, et nendel inimestel on sageli aega ja v\u00f5imalust luua maailma midagi, mis k\u00f5iki teisi v\u00e4ga palju aitab. Mis aitab neid samu naisi ja lapsi, aga ka mehi rohkemate maailmakirjeldamise vormide juurde. Meil on rohkem mudeleid kui isa, ema ja kaks last,” \u00fctles Look.<\/p>\n
Nii kirjaniku enda vanaema kui ka raamatu vanaema oli Loogi jaoks t\u00f5eline ilmasammas. Look kasvas vanaemaga koos esimesed k\u00fcmme eluaastat ja kuigi k\u00e4is ka lasteaias, veetis siiski just vanaemaga v\u00e4ga palju aega.<\/p>\n
Vanaemaga oli alati kaasas mingisugune vana aja rahu, mida me t\u00e4nap\u00e4eval enam nii h\u00e4sti ei tunne, arvab Look.<\/p>\n
“See oli see rahu, et aega oli rohkem, sest inimeste maailm oli kitsam ja nad olid m\u00f5nes m\u00f5ttes rohkem keskendunud sellele, mis elu nad elasid ja mis elu nad elada soovisid. T\u00e4nap\u00e4eva maailmas meil on k\u00f5ik v\u00f5imalused, me n\u00e4eme, kuuleme, loeme k\u00f5ike ja kaotame ennast nende valikute vahel \u00e4ra. Selles ajas oli ilmselt lihtsam n\u00e4ha seda, mis on kellegi rahu allikas,” \u00fctles Look ja lisas, et selle p\u00f5lvkonna jaoks olid need l\u00e4hedased.<\/p>\n
“Inimesed elasid rohkem koos, suuremate perekondadena. Ma arvan, et nad n\u00e4gid, et see on v\u00f5ib-olla ka kogukond, sest see on ka maaelu. Ja seal oli teatud usk asjade j\u00e4tkumisse, sest elus oli rohkem s\u00fcnde ja surmi kui t\u00e4nap\u00e4eval ja see k\u00f5ik oli v\u00e4ga loomulik,” \u00fctles kirjanik.<\/p>\n
Ka raamatus r\u00e4\u00e4gib vanaema lapsele, nii nagu Loogi vanaema r\u00e4\u00e4kis seda talle, et surm ei ole midagi hirmsat.<\/p>\n
“T\u00e4nap\u00e4eval me ei taha isegi seda s\u00f5na enam kasutada. Me r\u00e4\u00e4gime, et inimene lahkus. Ma sageli m\u00f5tlen, et miks ei v\u00f5i \u00f6elda, et keegi suri \u00e4ra. Selle lapse jaoks on elu ringjas, m\u00f5nes m\u00f5ttes nagu on see elu ringjas selle vanaema jaoks. Kusagil midagi l\u00e4heb edasi. Kui keegi kaob \u00e4ra, siis tegelikult mitte midagi ei l\u00e4he kaduma,” s\u00f5nas Look ja t\u00f5i n\u00e4ite \u00fchest stseenist raamatus: “Laps \u00fctleb vanaemale, et kui sa n\u00fc\u00fcd \u00e4ra sured ja l\u00e4hed taevasse ja istud seal, siis enda k\u00f5rval pane palun kott tooli peale, sest kui meie j\u00e4rele tuleme, siis ma tahan ka istuda sinu juures, mitte kusagil taeva teises otsas.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110052ha5c1t24.jpg\"\/)
Kairi Look Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Selliseid lugusid kuulis ta lapsena palju ja need olid osa elust. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gitakse Loogi s\u00f5nul surmast kui millestki traagilisest. Kirjanik leiab, et lapse jaoks on surm midagi loomulikku, samas kui t\u00e4iskasvanu jaoks v\u00f5ib see n\u00e4ida millegi \u00e4\u00e4rmiselt traagilisena, millega on raske leppida.<\/p>\n
“Me ei lepigi, me ei elagi neid leinasid sageli l\u00e4bi, aga ega seda kuhugi sahtlisse \u00e4ra peita ka ei saa, see ikkagi mullitab \u00fchel hetkel pinnale ja me m\u00f5istame, et need tunded tuleb ikkagi l\u00e4bi ja v\u00e4lja elada. Et sinna s\u00fcdamesse saab selle kurbuse ja v\u00f5ib-olla trotsi asemel, et miks minu v\u00f5i minu l\u00e4hedasega juhtus, miks kellegi elu oli nii l\u00fchike ja miks minu elu temaga koos oli nii l\u00fchike, pakkuda midagi j\u00e4\u00e4davat,” r\u00e4\u00e4kis Look.<\/p>\n
Look on kindel, et vanaema elab temas ja kuigi on tal m\u00f5nes m\u00f5ttes vahepeal ka \u00e4ra ununenud, siis viimase k\u00fcmne aasta jooksul on kirjanik vanaema peale palju m\u00f5elnud.<\/p>\n
Ringjas eluvaade<\/p>\n
\u00dcheks raamatu l\u00e4bivaks motiiviks on toetumine eluringidele ja korduvatele mustritele. Look peab end inimeseks, kes usub korduse j\u00f5udu ja leiab, et ringjas maailman\u00e4gemine on midagi v\u00e4ga \u00fcrgset.<\/p>\n
“Me teame, et igal aastal p\u00e4rast seda \u00f5udset talve tuleb kevad. Ja meie oskame selle \u00fcle rohkem r\u00f5\u00f5mustada kui keegi, kes elab l\u00f5unamaal, kus ei ole selliseid ekstreemsusi. See loodusega koosk\u00f5las elamine, koos sellise p\u00f5hjamaiselt elujaatava maailmatunnetusega, on midagi, milles on palju j\u00f5udu,” usub Look.<\/p>\n
Ta kirjutab palju naistest ja leiab sellisest eluvaatest ka midagi v\u00e4ga naiselikku.<\/p>\n
“Kui me m\u00f5tleme loo jutustamisest v\u00f5i traditsioonilisest klassikalisest kirjandusest, siis see on tavaliselt sirgjooneline teekond. Kangelase sirgjooneline teekond m\u00f6\u00f6da takistusi ja neid \u00fcletades, kuni kas kuldse s\u00f5rmuseni v\u00f5i milleni tahes. Aga mulle tundub, et meil on palju rohkem maailma tunnetamise ja kirjeldamise vorme ja \u00fcks neist v\u00f5iks just olla see, et miski ei l\u00f5pe, aga see on ringjas. See on kindlasti \u00fcks asi, mis kannab seda eluj\u00f5u motiivi ja lisaks sellele ka lihtsalt liikumine kui selline.”<\/p>\n
“Minu meelest k\u00f5ige ilusam m\u00f5te vaimsest liikumisest on uudishimu, mis paneb meid midagi tegema. Me muutume, me oleme kirglikud mingi teema osas, meid huvitab miski, miski paneb meid vaimselt liikuma ja paneb meid ka f\u00fc\u00fcsiliselt liikuma, mis kindlasti annab seda positiivset elujaatavust juurde. See on ka endorfiin,” \u00fctles Look.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110085hb842t24.jpg\"\/)
Kairi Look Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Look on pikalt elanud ja \u00f5ppinud Hollandis.<\/p>\n
“P\u00e4rast Tartu \u00dclikooli l\u00e4ksin magistrantuuri Amsterdami ja \u00f5ppisin seal laste taastusravi ning tegelesin lastehalvatusega patsientidega, t\u00f6\u00f6tasin laboris ja kirjutasin samal ajal oma teadust\u00f6\u00f6d. J\u00f5udsin v\u00e4lja doktorantuuri, kuni sain aru, et see siiski ei ole minu eriala. Minust siiski ei saa teadlast, kes numbreid arvutab, ma tahan teha midagi muud,” r\u00e4\u00e4kis kirjanik.<\/p>\n
Look t\u00f6\u00f6tas Hollandis \u00fches teaduskirjastuses, kus n\u00e4gi v\u00e4ga l\u00e4hedalt akadeemilise kirjastamise ja avaldamise k\u00f6\u00f6gipoolt.<\/p>\n
“Ma t\u00f5esti l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le rahvusvahelisse teaduskirjastusse, kus anti v\u00e4lja tippteadlaste artikleid, teadusartikleid ja monograafiaid. Minu t\u00f6\u00f6 oli m\u00f6\u00f6da maailma neid teadlasi v\u00e4rvata meile kirjutama. See oli v\u00e4ga huvitav t\u00f6\u00f6, sest ma s\u00f5itsin m\u00f6\u00f6da tipp\u00fclikoole, konverentse ja teaduskeskusi ja r\u00e4\u00e4kisin kogu aeg v\u00e4ga tarkade inimestega,” s\u00f5nas Look, kes \u00fchel hetkel puutus kokku \u00fche Hollandi kirjastusega, kus t\u00f6\u00f6tasid tema s\u00f5brad.<\/p>\n
“Nemad andsid v\u00e4lja v\u00e4ga palju v\u00f5\u00f5rkeelset kirjandust hollandi keeles. See oli v\u00e4ga huvitav, sest me saime koos v\u00e4ga palju arutada ja ma t\u00f5esti olin juba enne seda v\u00e4ga suur kaasaegse kirjanduse lugeja, sest mind v\u00e4ga huvitab, mida teevad kirjanikud mujal Euroopas, L\u00f5una-Ameerikas, Austraalias, millised on need uued maailma n\u00e4gemise vormid, mida kirjanduses otsitakse. Millised on need uued teemad ja mis v\u00f5iks k\u00f5netada v\u00f5ib-olla m\u00f5nes teises riigis seda lugejat,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Kirjastusse saabub v\u00e4ga palju k\u00e4sikirju, seda teab iga kirjastaja. Vahel on \u00f5elad inimesed \u00f6elnud, et juba k\u00e4ekirjast \u00fcmbriku peal on aru saada, kas tasub \u00fcmbrikku avada v\u00f5i mitte. Ma nii k\u00fc\u00fcniline ei oleks. Ma lugesin rohkem naiste kirjutatud tekste, et anda omapoolne seisukoht, sest seal kirjastuses olid rohkem mehed,” meenutas Look.<\/p>\n
\u00dcldiselt otsivad kirjastused Loogi hinnangul v\u00e4ga head kirjutajat ja head lugu, mis ei pea olema klassikalises m\u00f5ttes sirgjooneline narratiiv.<\/p>\n
“Otsitakse seda autori isiklikku h\u00e4\u00e4lt, mingit p\u00f6\u00f6rast isikup\u00e4ra, v\u00f5ib-olla t\u00e4itsa hullup\u00f6\u00f6rast lugu ja see sageli tuleb ka sellest, et autoril on hoopis teistmoodi taust. M\u00f5ne hea \u00fclikooli humanitaarteaduskond, perekond, kus on olnud v\u00e4ga palju raamatuid, on tavap\u00e4rane. Aga sageli toodab midagi v\u00e4rsket hoopis teistsugune taust, kus laiapindne kirjanduslik haridus puudub. On v\u00e4ga huvitav, mida v\u00f5ib nii leida,” m\u00e4rkis Look ja lisas, et \u00fcldiselt leitakse t\u00e4hendusrikas lugu, mis inimestega resoneerub, alati \u00fcles.<\/p>\n
Rohkem oma lugu<\/p>\n
Meie kant on L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kirjastustele praeguse pingelise ajastu t\u00f5ttu huvitav paik ja Look arvab, et v\u00f5iksime rohkem kirjutada Eesti lugusid.<\/p>\n
“Eesti kirjandus on ju olnud alati v\u00e4ga t\u00f5lkekirjanduse keskne. Meil ei ole sellist kirjanike pagasit nagu oli Inglismaal, Prantsusmaal v\u00f5i suurtes keeltes. Me olme v\u00e4ga palju lugenud t\u00f5lkekirjandust, mis on fantastiline, palju rohkem kui keskmine l\u00e4\u00e4neeurooplane n\u00e4iteks. Aga seet\u00f5ttu me ka vahel unustame \u00e4ra, et me ei pea tegema j\u00e4rele seda, mida kusagil mujal on tehtud, vaid meil on siin nii rikkalik pinnas, et kirjutada just seda enda lugu ja viia see maailma.”<\/p>\n
“Mina usun, et see lendab rohkem, kui v\u00f5ib-olla vaadata v\u00e4ga \u00fcldiselt ja m\u00f5elda, et need ja need teemad on huvitavad. Sageli on see raamat juba kusagil mujal \u00e4ra kirjutatud. Sellist meie regiooni ja meie elutunnetuse ja maailman\u00e4gemusega lugu ei saa kirjutada \u00fckski itaallane, \u00fckski ameeriklane ja kindlasti ei kirjuta seda \u00fckski mehhiklane,” on Look veendunud.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda samale ajakaarele, mida on kujundatud romaanis “Tantsi tolm p\u00f5randast” \u2013 nii umbes 30 aastat v\u00f5i veidi enam \u2013 , siis selle aja jooksul v\u00f5ib rahvusvahelise m\u00f5\u00f5tme saanud Eesti teostest v\u00e4lja tuua n\u00e4iteks Andrus Kivir\u00e4hki “Ussis\u00f5nad” ja Emil Tode “Piiririigi”, mis oli Loogi s\u00f5nul omas ajas erakordne raamat. “Eestist ei olnud ka vist varem niimoodi kirjutatud,” nentis Look.<\/p>\n
Vahel j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni raamat t\u00f5lkimata t\u00f5lkijate v\u00e4hesuse t\u00f5ttu, vahel seep\u00e4rast, et v\u00e4liskirjastus otsustab sel hetkel teha midagi muud.<\/p>\n
“Ma olen viimasel ajal v\u00e4ga sageli sattunud lugema Eesti autorite raamatuid ja m\u00f5tlen, et kui see raamat oleks kirjutatud L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal, Itaalias, Inglismaal, oleks see maailma kirjandus, aga kuna meil on nii v\u00e4ike keeleruum ja v\u00e4he t\u00f5lkijaid, keda me peame hoidma nagu vati sees, ja hoiamegi, siis lihtsalt see mastaap on palju v\u00e4iksem,” t\u00f5des kirjanik.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3110043h2ad8t24.jpg\"\/)
Kairi Look ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Look on sedagi v\u00e4lja toonud, et mida l\u00fchem raamat, seda parem.<\/p>\n
“Kui inimene suudab kirjutada 900 lehek\u00fclge tihedat m\u00f5tterikast s\u00fcgavat teksti, jumala eest, ma tahan seda raamatut v\u00e4ga lugeda. Aga \u00fcldjuhul ma arvan, et kontsentreeritum vorm ei ole halb m\u00f5te, mida kaaluda. Meil on Eestis v\u00e4ga lahked toimetajad. Mulle n\u00e4ib, et mujal teeb sisutoimetaja \u2013 mis on roll, mida meil Eestis ongi v\u00e4he \u2013 palju suuremad k\u00e4\u00e4rid ja sageli on sellest abi. Loomulikult on seal see autori lugu ja h\u00e4\u00e4l, keegi ei hakka raamatut \u00fcmber kirjutama, aga ta siiski pakub julget k\u00f5rvalpilku ja mulle n\u00e4ib, et kirjanikena me peaksime selle vastu v\u00f5tma ja siiski kahtlema enese geniaalsuses,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Eesti kirjandus, eriti ilukirjandus, p\u00fcsib Loogi s\u00f5nul kindlasti naislugejate peal. Kuigi mehed loevad ka, siis v\u00e4hem ilu- ja rohkem teabekirjandust.<\/p>\n
“Ma tihti m\u00f5tlen sellele, et meil on Eestis nii palju tarku, k\u00f5rge ekspertiisiga naisi ja kui v\u00e4he nad s\u00f5na v\u00f5tavad. Miks nad ei taha avalikus ruumis r\u00e4\u00e4kida. Ja kui nad r\u00e4\u00e4givad, siis sageli j\u00e4rgmine kord enam ei r\u00e4\u00e4gi. V\u00f5ib-olla ka kirjandusilmas v\u00f5iks m\u00f5elda sellele, et ei ole nii, et meedias on mees, kes soovitab, et n\u00fc\u00fcd me v\u00f5iksime lugeda neid raamatuid, kuigi mehed loevad \u00fcsna v\u00e4he, ja siis on t\u00e4nulikult naislugejaid, kes usinalt neid raamatuid loevad. See v\u00f5iks ju olla ka teistpidi,” \u00fctles Look.<\/p>\n
Kirjanik ise otsib raamatutest m\u00f5ttekaaslust, aga ka vastuolulisi teemasid, mis paneks kaasa m\u00f5tlema.<\/p>\n
“H\u00e4sti laialt \u00f6eldes ma otsin tegelikult l\u00e4hedust, mida kirjandus pakub, sest me siiski siseneme kellegi teise p\u00e4he, me kuulame teda t\u00e4helepanelikult ja m\u00f5istame teda paremini. Nii on lihtsam. Sellises \u00fchisosas on lihtsam olla avatud s\u00fcdamega. Ma arvan, et see t\u00f5stab \u00fcldse kogu \u00fchiskonna sagedust niimoodi olla ja kirjandus on v\u00e4ga suur \u00fchendaja. Ma tunnen seda \u00fchendust v\u00e4ga selgelt teiste autoritega, see on v\u00e4ga ilus ja m\u00f5nes m\u00f5ttes soodus asi, sest k\u00f5ige soodsam viis hankida endale unistus on raamat. Seda on teha soodsam kui minna n\u00e4iteks kaheks tunniks teatrisse. \u00dcks raamat ja unistus kestab palju kauem. V\u00f5ib-olla seda saavad lugeda ka teised ja seda on v\u00f5imalik kellegagi jagada,” s\u00f5nas Look ja lisas, et talle meeldib olla \u00fcksi ning kirjandus on \u00fcks isiklik ja v\u00e4ga ilus l\u00e4heduse vorm.<\/p>\n
“Ma ei saa \u00fcldse aru, miks me r\u00e4\u00e4gime, et lugemine on midagi keerulist. Me justkui sedastame neid s\u00f5numeid praegu h\u00e4sti palju, mis vahel ajab mind t\u00e4iesti hulluks. Kirjanduse eestk\u00f5nelejad, seal hulgas kirjanikud, l\u00e4hevad televisiooni, rahvusringh\u00e4\u00e4lingusse, ja r\u00e4\u00e4givad, kuidas mitte keegi ei loe, lapsed ei loe, t\u00e4iskasvanud ei loe, lugemine n\u00f5uab v\u00e4ga palju keskendumist, see k\u00f5ik on nii keeruline ja ma kuulan seda ja m\u00f5tlen, et kas meil k\u00f5igil ei ole vastutus ja v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida, kui lahe asi on lugemine.”<\/p>\n
“Sa v\u00f5id n\u00e4idata selles p\u00fchap\u00e4evahommikuses meeletu vaadatavusega saates raamatukaant, mis ei pea olema sinu enese oma ja j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal, palun, on see edetabeli tipus. Miks me ei tee seda? Me v\u00f5iksime edastada positiivseid s\u00f5numeid selle asemel, et tegelikult m\u00fc\u00fca lugemist ja eesti kirjandust kui vigast pruuti,” leiab Look.<\/p>\n
Kultuurisoovitus. “Kuna meil on eesti raamatu aasta, aga eestikeelse kirjanduse hulka kuulub ka t\u00f5lkekirjandus, siis ma tahaksin soovitada \u00fcht suurep\u00e4rast raamatut, mis on minu meelest j\u00e4\u00e4nud t\u00e4helepanuta. See on Poola nobelisti Olga Tokarczuki raamat nimega “Kaotatud hing” ja see r\u00e4\u00e4gib inimestest, kellel on kogu aeg nii kiire, et hing ei j\u00f5ua neile j\u00e4rele ja kuidas siis puhata ja olla nii, et hing neid j\u00e4lle \u00fcles leiaks,” soovitas Kairi Look.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kairi Loogi aasta alguses Loomingu Raamatukogus ilmunud romaanist “Tantsi tolm p\u00f5randast” on saanud t\u00f5eline \u00fcllatus \u2013 uustr\u00fckid muudkui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55391,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,21350,140,9873,21351],"class_list":{"0":"post-55390","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kairi-look","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-plekktrumm","17":"tag-tantsi-tolm-porandast"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115650818590473413","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55390","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55390"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55390\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55391"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55390"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55390"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55390"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}