{"id":55394,"date":"2025-12-02T16:05:16","date_gmt":"2025-12-02T16:05:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55394\/"},"modified":"2025-12-02T16:05:16","modified_gmt":"2025-12-02T16:05:16","slug":"wsj-venemaa-ja-usa-puuavad-majandussuhete-pinnalt-ukraina-soda-lopetada-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55394\/","title":{"rendered":"WSJ: Venemaa ja USA p\u00fc\u00fcavad majandussuhete pinnalt Ukraina s\u00f5da l\u00f5petada | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"https:\/\/www.wsj.com\/world\/russia\/russia-u-s-peace-business-ties-4db9b290?st=QgGkDu&amp;reflink=article_copyURL_share\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Lehe teatel<\/a> l\u00e4hetasid miljard\u00e4rid Gennadi Timt\u0161enko, Juri Kovalt\u0161uk ning vennad Arkadi ja Boriss Rotenberg, kes k\u00f5ik on l\u00e4\u00e4ne sanktsioonide all ja seotud Kremli juhiga juba noorusest peale, saadikuid salajastele kohtumistele USA ettev\u00f5tjatega, <a href=\"https:\/\/www.kyivpost.com\/post\/65313\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">vahendas v\u00e4ljaanne Kyiv Post<\/a>.<\/p>\n<p>WSJ allikate ja Euroopa luureametnike s\u00f5nul puudutasid k\u00f5nelused haruldaste muldmetallide ja maagaasi ammutamist Arktikas ja isegi Nord Streami torujuhtme taaselustamist. Aruteludel r\u00e4\u00e4giti sellest, et kui s\u00f5da l\u00f5peb, saaks USA suurettev\u00f5tted koos Putini siseringiga juurdep\u00e4\u00e4su oluliste uute varade ammutamisele Venemaal.<\/p>\n<p>Allikate s\u00f5nul pakkusid oligarhid USA firmadele soodustusi gaasi kaevandamiseks Ohhoota meres ja potentsiaalselt veel neljas piirkonnas. Samuti peeti v\u00f5imalikuks haruldaste muldmetallide kaevandamist Norilski niklimaardlate l\u00e4hedal \u2013 see on tohutu kaevanduslinn, mis asub p\u00f5hjapolaarjoone taga \u2013 ja kuuel veel arendamata alal Siberis.<\/p>\n<p>Konkreetsete projektide hulgas nimetati ainult \u00fchte, mis oli otseselt seotud Timt\u0161enkoga: Novateki tohutu gaasimaardla LNG-2 Arktikas. WSJ andmeil on ettev\u00f5te America First Global kaasasutaja Gentry Beach \u2013 USA presidendi Donald Trumpi kampaania rahastaja ja Donald Trump Jr. \u00fclikooliaegne s\u00f5ber \u2013 pidanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi projektis osaluse ostmiseks.<\/p>\n<p>Kuid enamiku teiste WSJ loetletud projektide puhul \u2013 sealhulgas Ohhoota mere gaasiv\u00e4ljad ja haruldaste muldmetallide leiukohad \u2013 ei leidnud s\u00f5ltumatud ajakirjanikud otseseid seoseid Timt\u0161enko, Rotenbergide ega Kovalt\u0161ukkidega.<\/p>\n<p>WSJ kirjeldas ka laiemat salajase suhtluse v\u00f5rgustikku, mis h\u00f5lmas suuri USA ettev\u00f5tteid ja investoreid:<\/p>\n<p>\u2022 Exxon ja miljard\u00e4r Todd Boehly kaalusid v\u00e4idetavalt USA sanktsioonide alla pandud naftafirma Lukoil varade ostmist.<\/p>\n<p>\u2022 Trumpi rahastaja Stephen Lynch palus Washingtonilt luba esitada ostupakkumine gaasijuhtme Nord Stream 2 omandamiseks, kui see m\u00fc\u00fcki pannakse.<\/p>\n<p>\u2022 Elliott Investment Management kaalus osaluse ostmist Venemaalt T\u00fcrgisse kulgevas maagaasijuhtmes TurkStream.<\/p>\n<p>\u2022 Vene kosmoseagentuuri Roskosmos juht Dmitri Bakanov k\u00fclastas NASA-t, Boeingut ja SpaceX-i ning Venemaa eriesindaja Kirill Dmitrijev olevat r\u00e4\u00e4kinud isegi USA-Vene \u00fchise Marsi-ekspeditsiooni korraldamise v\u00f5imalusest.<\/p>\n<p>\u2022 WSJ teatas varem, et ExxonMobili juhid pidasid Rosnefti omaniku Igor Set\u0161iniga salajasi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5imaliku Sahhalin-1 projekti juurde naasmise \u00fcle, kuigi Exxoni tegevjuht v\u00e4listas hiljem ettev\u00f5tte tagasip\u00f6\u00f6rdumise selle projekti juurde.<\/p>\n<p>WSJ kommenteeris, et selline suhtlus on koosk\u00f5las Trumpi l\u00e4henemisviisiga, mille kohaselt saavad majanduslikud huvid olla aluseks rahulepingute s\u00f5lmimisele.<\/p>\n<p>Sama idee k\u00e4is v\u00e4lja ka Trumpi ametnikega peetud k\u00f5nelustel Venemaa riikliku investeerimisfondi juht ja Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev, pakkudes muuhulgas v\u00e4lja plaani, mis v\u00f5imaldaks USA ettev\u00f5tetel kasutada umbes 300 miljardit dollarit k\u00fclmutatud Venemaa keskpanga varasid \u00fchisettev\u00f5tete ja Ukraina \u00fclesehitamise jaoks, v\u00e4itis leht.<\/p>\n<p>Kunagi Goldman Sachsis t\u00f6\u00f6tanud ja USA \u00fclikoolides \u00f5ppinud Dmitrijevi partneriteks nendel k\u00f5nelustel oli Trumpi nimetatud eriesindaja ja tema pikaaegne golfipartner, kinnisvara\u00e4rimees Steve Witkoff ja Trumpi v\u00e4imees Jared Kushner, kelle investeerimisfond Affinity Partners kaasas miljardeid Araabia riikidelt, kelle konflikti Iisraeliga ta oli aidanud vahendada.<\/p>\n<p>Kaks \u00e4rimeest jagasid president Trumpi pikaajalist vaadet geopoliitikale. Kui terved p\u00f5lvkonnad diplomaate n\u00e4gid Ida-Euroopa postsovetlikes pingetes Gordioni s\u00f5lme, mida tuli vaevaliselt harutada, siis USA president n\u00e4eb lihtsat lahendust: piirid on v\u00e4hem t\u00e4htsad kui \u00e4ri. 1980. aastatel oli ta isegi pakkunud, et saavutab isiklike l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega k\u00fclma s\u00f5ja kiire l\u00f5petamise, ehitades samal ajal Moskvasse, Kremli vastu Trump Toweri ja v\u00f5ttes kommunistliku re\u017eiimi \u00e4ripartneriks, kirjeldas WSJ.<\/p>\n<p>&#8220;Venemaal on nii palju tohutuid ressursse ja maalahmakaid,&#8221; \u00fctles Witkoff The Wall Street Journalile, kirjeldades pikalt oma lootust, et Venemaast, Ukrainast ja Ameerikast saavad \u00e4ripartnerid. &#8220;Kui me seda k\u00f5ike teeme ja k\u00f5ik on j\u00f5ukad ning osanikud ja k\u00f5igil on midagi v\u00f5ita, on see loomulik kaitsevall tulevaste konfliktide vastu. Sest k\u00f5igil l\u00e4heb h\u00e4sti,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Kui aga Witkoffi ja Dmitijevi \u00e4riplaanidest l\u00e4htuv 28-punktiline rahuplaan oktoobris lekkis, vallandas see laialdased protestid. Euroopa ja Ukraina liidrid kurtsid, et see peegeldab peamiselt Venemaa seisukohti ja s\u00f5idab \u00fcle peaaegu k\u00f5igist Kiievi punastest joontest. Neid ei rahustanud isegi USA administratsiooni kinnitused, et plaan pole kivisse raiutud. Kardeti, et Venemaad premeeritakse p\u00e4rast Euroopa piiride v\u00e4givaldset \u00fcmberjoonistamist hoopis uute \u00e4riv\u00f5imalustega.<\/p>\n<p>Kui l\u00e4\u00e4neriikide liidrid kogunesid eelmisel n\u00e4dalal plaani arutama, v\u00f5ttis Poola peaminister Donald Tusk asja l\u00fchidalt kokku: &#8220;Me teame, et see pole rahu. See on \u00e4ri.&#8221;<\/p>\n<p>Paljude jaoks Trumpi juhitud Valges Majas on \u00e4ri ja geopoliitika h\u00e4gustumine aga taotluslik, mitte juhuslik, t\u00f5des WSJ. Presidendi v\u00f5tmen\u00f5unikud n\u00e4evad v\u00f5imalust, et Ameerika investorid napsavad uuel s\u00f5jaj\u00e4rgsel Venemaal endale tulusaid tehinguid ja saavad rahu v\u00e4liskaubanduslikeks garantideks.<\/p>\n<p>Vestlustes Witkoffi ja Kushneriga on Venemaa selgelt m\u00f5ista andnud, et eelistaks USA ettev\u00f5tete sekkumist, mitte konkurente Euroopa riikidest, kelle juhid olevat rahuprotsessi kohta palju halba r\u00e4\u00e4kinud, s\u00f5nas \u00fcks asjaga kursis olev isik: &#8220;See on Trumpi tehingukunst (i.k. Art of the Deal): &#8216;Vaadake, ma lahendan selle asja \u00e4ra ja Ameerika saab sellest tohutut majanduslikku kasu, eks?'&#8221;<\/p>\n<p>J\u00e4\u00e4b ajaloolaste otsustada, kas Putin kaalus sellist l\u00e4henemist s\u00f5ja l\u00f5petamise huvides v\u00f5i oli see man\u00f6\u00f6ver USA rahustamiseks, samal ajal pikendades s\u00f5da, mille v\u00e4\u00e4ramatut v\u00f5itu ta n\u00e4ib uskuvat, t\u00f5des The Wall Street Journal kokkuv\u00f5tteks.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lehe teatel l\u00e4hetasid miljard\u00e4rid Gennadi Timt\u0161enko, Juri Kovalt\u0161uk ning vennad Arkadi ja Boriss Rotenberg, kes k\u00f5ik on l\u00e4\u00e4ne&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55395,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,25671,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22770,22,23114,20,1935,11979,30,10633,92,93,94],"class_list":{"0":"post-55394","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-dmitrijev","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-ukraina-rahuprotsess","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-usa-vene-suhted","29":"tag-uudised","30":"tag-vene-agressioonisoda","31":"tag-vene-oligarhid","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-witkoff","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115650830383149052","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55394"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55394\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55395"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55394"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55394"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}