Valuvaigisti atsetaminofeen ehk paratsetamool on raseduse ajal \u00fcks laialdasemalt tarvitatavaid ravimeid, mida v\u00f5tab ligikaudu pool k\u00f5igist rasedatest naistest kogu maailmas. Paljud uuringud on n\u00e4idanud, et heaoluriikides on autismi esinemine t\u00f5usujoonel. Perearst Piret Rospu t\u00f5des “Terevisioonis”, et paratsetamooli autismi seostamiseks puudub tugev alusp\u00f5hi.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku \u00fclemarst Piret Veerus kinnitas, et Eesti Naistearstide Selts on Ameerika (ACOG) ja \u00dclemaailmse Naistearstide Seltsiga (FIGO) samal seisukohal. “Paratsetamooli kasutamine lubatud maksimaalse annuse piires on rasedatele ohutu,” \u00fctles Veerus.\u00a0<\/p>\n
P\u00f5hjuslikkus vs korrelatsioon<\/p>\n
Uuringud, kus on leitud, et paratsetamooli kasutavatel lapseootel naistel s\u00fcnnib suurema t\u00f5en\u00e4osusega autistlik laps, pole suutnud n\u00e4idata nende kahe vahel p\u00f5hjuslikku seost. “Kahe muutuja korrelatsioon ehk samaaegne t\u00f5us graafikul ei r\u00e4\u00e4gi meile midagi p\u00f5hjuslikkusest,” s\u00f5nas Rospu.<\/p>\n
N\u00e4iteks metaanal\u00fc\u00fcsis<\/a>, millele Trump oma s\u00f5nav\u00f5ttudes viitas, anal\u00fc\u00fcsisid teadlased 46 varasema uuringu tulemusi. Kahek\u00fcmnest paratsetamooli ning aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire vahelisi seoseid uurinud t\u00f6\u00f6st leiti korrelatsioon 14 t\u00f6\u00f6s ning kaheksast autismispektri h\u00e4ire uuringust n\u00e4gi paratsetamooli ja autismispektri h\u00e4ire vahel seost viis uurimust.<\/p>\n T\u00f6\u00f6 autorite s\u00f5nul saab anal\u00fc\u00fcsi tulemusel v\u00e4ita, et rasedad v\u00f5iksid v\u00f5tta autismiriski v\u00e4hendamiseks atsetaminofeeni sisaldavaid ravimeid nii v\u00e4he ja harva kui v\u00f5imalik. Samas r\u00f5hutasid nad ajalehes New York Times<\/a>, et nende j\u00e4reldus ei t\u00e4henda, nagu p\u00f5hjustaks paratsetamool autismi. “Me ei saa vastata k\u00fcsimusele p\u00f5hjuslikkuse kohta,” selgitas epidemioloog Diddier Prada: “Suvel kasvab nii j\u00e4\u00e4tise m\u00fc\u00fck kui ka v\u00e4givaldne kuritegevus, kuid see ei t\u00e4henda, et j\u00e4\u00e4tis p\u00f5hjustaks kuritegevust.”<\/p>\n Enamik anal\u00fc\u00fcsi kaasatud uuringuid p\u00f5hinesid emade m\u00e4lul ehk nad pidid meenutama, kui sageli ja kui palju nad paratsetamooli tarvitasid. Andmed v\u00f5isid olla seel\u00e4bi ebat\u00e4psed ja kallutatud. Samuti puudus paljudes t\u00f6\u00f6des t\u00e4pne teave ravimiannuste ja tarvitamise kestuse kohta. Seet\u00f5ttu polnud v\u00f5imalik hinnata ravimi annuse ja toime seoseid. Lisaks erines uuringute l\u00f5ikes laste neuroarengu m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatud metoodika, mist\u00f5ttu ei saa tulemusi \u00fcks-\u00fchele v\u00f5rrelda.\u00a0<\/p>\n K\u00f5ige suurema puudusena n\u00e4eb \u00dclemaailmne Naistearstide Selts aga seda, et metaanal\u00fc\u00fcsi kaasatud uuringutes ei arvestatud piisavalt geneetiliste ja keskkonnateguritega, mis m\u00f5jutavad samuti nii ravimi tarvitamist kui ka laste arengut. Selle tulemusel v\u00f5ib tekkida n\u00e4iline, kuid mitte p\u00f5hjuslik seos.<\/p>\n “Paratsetamooli kasutatakse \u00fcldjuhul teatud p\u00f5hjustel \u2013 k\u00f5rge palaviku alandamiseks v\u00f5i p\u00f5letiku korral \u2013, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ise loote arenguh\u00e4ireid ja viia lapse autismini,” m\u00e4rkis Londoni h\u00fcgieeni ja troopilise meditsiini kooli farmakoepidemioloogia professor Ian Douglas Science Media Centre<\/a>’ile.<\/p>\n Eelmise aasta kevadel ilmus teadlaskonna poolt laiemalt tunnustatud seni k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema metoodikaga Rootsi ja USA teadlaste uuring<\/a>, kus t\u00f6\u00f6r\u00fchm proovis v\u00e4listada v\u00f5imalikult palju eelmainitud segavaid tegureid. Selleks v\u00f5rdlesid nad \u00f5desid-vendi, kelle emad olid \u00fche lapse ootuse ajal tarvitanud paratsetamooli ja teise ajal mitte. Uuring h\u00f5lmas kokku 2,48 miljonit rootsi last, kes s\u00fcndisid aastatel 1995\u20132019.\u00a0<\/p>\n Tulemused n\u00e4itasid, et umbes 1,42 protsenti lastest, kelle emad tarvitasid raseduse ajal paratsetamooli, ja 1,33 protsenti lastest, kes paratsetamooliga kokku ei puutunud, olid autismidiagnoosiga. Teisis\u00f5nu oli erinevus v\u00e4ga v\u00e4ike ning viitas, et paratsetamooli tarvitamise ja laste autismi vahel pole p\u00f5hjuslikku seost. Riski ei suurendanud isegi suuremad annused, mis r\u00e4\u00e4gib samuti p\u00f5hjusliku seose vastu.<\/p>\n Samas kritiseeriti Rootsi uuringut v\u00f5imalike valimiga seotud probleemide p\u00e4rast. Kui uuringus teatas emadest 7,5 protsenti, et kasutas atsetaminofeeni, siis maailma keskmine on umbes 50 protsenti. See vahe v\u00f5ib samuti tulemusi m\u00f5jutada ja raskendada tervet maailma haaravate \u00fcldistuste tegemist.<\/p>\n Teisalt j\u00f5udis sarnasele tulemusele ka Jaapanis l\u00e4bi viidud suur uuring<\/a>, mis h\u00f5lmas enam kui 200 000 last. Kuigi esialgsed anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itasid v\u00e4ikest riski suurenemist, viitasid tundlikkusanal\u00fc\u00fcsid, sh \u00f5dede-vendade v\u00f5rdlus, et tulemusi m\u00f5jutavad perekondlikud segavad tegurid.<\/p>\n