{"id":55564,"date":"2025-12-02T19:31:19","date_gmt":"2025-12-02T19:31:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55564\/"},"modified":"2025-12-02T19:31:19","modified_gmt":"2025-12-02T19:31:19","slug":"tule-teekonnale-lauluvaljaku-minevikkust-tulevikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55564\/","title":{"rendered":"Tule teekonnale Lauluv\u00e4ljaku minevikkust tulevikku"},"content":{"rendered":"<p>Burchardtidest M\u00fcrkeseni, n\u00e4itusplatsist lauluv\u00e4ljakuks<\/p>\n<p>Raamatu lugeja viiakse r\u00e4nnakule ajalukku, mil Lauluv\u00e4ljaku maa-ala kuulus Burchardtide suguv\u00f5sale ning r\u00e4\u00e4gitakse p\u00f5hjalikult seni v\u00e4hetuntud lugu Johannes M\u00fcrkesest \u2013 vaesest perest p\u00e4rit mehest, kes end ettev\u00f5tjana \u00fcles t\u00f6\u00f6tas ning k\u00f5igi raskuste kiuste lauluv\u00e4ljaku maa-ala p\u00e4riseks ostis. Paar n\u00e4dalat enne oma surma (1905. aastal) koostas ta v\u00e4ga helde testamendi, millega p\u00e4randas \u201ekogu oma liikumata varanduse vaeslastele\u201c. T\u00e4psemalt m\u00e4rkis M\u00fcrkes, et p\u00e4randatud kinnisvara tuludest tuleb luua temanimeline aianduskool ja lastekodu, kuhu saab vastu v\u00f5tta vaid tolleaegse Eestimaa kubermangu talupoja seisusest vaeslapsi. <\/p>\n<p>Selle t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse testamendi elluviimine oli seotud Johannes M\u00fcrkese abikaasa surmap\u00e4evaga, kes selle ajani j\u00e4i mehe kinnisvara tegelikuks kasusaajaks, \u00f5iguseta seda v\u00f5\u00f5randada v\u00f5i pantida. Nii s\u00f5lmis lesk 1928. aastal Eesti P\u00f5llumeeste Seltsiga rendilepingu 18 hektari suurusel krundil n\u00e4ituste korraldamiseks, p\u00f5llumehed omakorda rentisid kolmandiku maast Eesti Lauljate Liidule laulupeo korraldamiseks. 1928. aasta \u00fcldlaulupeoks rajati arhitekt Karl Burmani projekti j\u00e4rgi uusklassitsistlikus stiilis puidust laululava. M\u00fcrkese lesk suri 1939. aastal, mille j\u00e4rel takistas p\u00e4randi kohest t\u00e4itmist aga pikaajaline rendileping, peatselt saabunud II maailmas\u00f5da ning seej\u00e4rel juba okupatsiooniaastad.<\/p>\n<p>Laulupidude traditsioon j\u00e4tkus 1947. aastast, XV laulupeoks 1960. aastal valmis laulukaare kompleks oma praegusel kujul. Vaatamata okupatsiooniv\u00f5imu igak\u00fclgsetele p\u00fc\u00fcdlustele laulupidu riigikorra \u00fclistus\u00fcrituseks muuta, kandis see ikkagi osalejate jaoks usku ja lootust eestlaste \u00fchtsusesse ning taas vabaks saamisele. Nii ka l\u00e4ks ning mitmete laulva revolutsiooni m\u00e4rgiliste s\u00fcndmuste toimumispaigaks sai just Tallinna Lauluv\u00e4ljak.<\/p>\n<p>Vaevalt oskas Johannes M\u00fcrkes \u2013 too tulihingeline eestluse edendaja \u2013 oma testamenti koostades (muide, Jaan Poska abiga!) aimata, millise erakordse t\u00e4htsuse tema p\u00e4rand tulevikus saavutab. See on saanud heldeks kingituseks kogu Eestile, eriliseks paigaks meie rahvale. V\u00f5inuks ju m\u00fc\u00fcgikeelu klauslita maa-ala saada hoopis uued omanikud ja teise funktsiooni. Meil ei pruugiks olla lauluv\u00e4ljakut tema t\u00e4nasel kujul ning kes teab, milliseks oleks kirjutatud ajalugu Johannes M\u00fcrkese helde p\u00e4randuseta.<\/p>\n<p>Tuntud eestlaste lood Lauluv\u00e4ljakult<\/p>\n<p>Raamatus jagavad oma emotsioone ning m\u00f5tteid seoses Tallinna Lauluv\u00e4ljakuga paljud tuntud eestlased. Nii saab lugeja teada, et Ivo Linna osales esimest korda laulupeol just siis, kui laulukaar oli valmis saanud kujul, nagu me seda t\u00e4na teame. Sellest korrast, muide, ei ole Ivo Linnal vahele j\u00e4\u00e4nud \u00fckski laulupidu.<\/p>\n<p>Lastekirjanik ja luuletaja Leelo Tungal kirjeldab, kuidas tema side laulupeoga algas juba enne s\u00fcndimist, mil koorijuhist emal j\u00e4i osalemata Leelo s\u00fcnni t\u00f5ttu 1947. aasta laulupeol. Nimegi sai armastatud luuletaja laulupeol k\u00f5lanud Mart Saare \u201eLeelo\u201c j\u00e4rgi. <\/p>\n<p>   <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/375affb1-cad6-4f3f-9b55-43f846510299.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Armastatud luuletaja Leelo Tungal sai raamatuesitlusel Lauluv\u00e4ljaku juhi Urmo Saareoja poolt kingituseks t\u00fcki laulukaare originaallaudisest. Taamal aplodeerib koorijuht Raul Talmar.\"\/>   <\/p>\n<p>Oma loo r\u00e4\u00e4givad veel n\u00e4iteks J\u00fcri Makarov, Hirvo Surva, Rasmus Puur ja paljud teised. Oma muljeid jagavad ka Kanada eestlased, kes kinnitavad, et sellist tunnet, nagu Lauluv\u00e4ljakul, ei saa kogeda kusagil mujal.<\/p>\n<p>Eraldi peat\u00fckk on p\u00fchendatud ka Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu ja Lauluv\u00e4ljaku kokkupuutepunktidele ning loomulikult jagatakse fotom\u00e4lestusi maailmakuulsate esinejate \u00fclesastumisest meie laulukaare all. Pilk tulevikku heidetakse seoses Lauluv\u00e4ljaku uue detailplaneeringuga.<\/p>\n<p>Tallinna Lauluv\u00e4ljakul on erakordne atmosf\u00e4\u00e4r \u2013 ja r\u00e4\u00e4kida oma erakordne lugu. Ning see raamat alustab p\u00e4ris algusest.<\/p>\n<p>Raamatu \u201eTallinna Lauluv\u00e4ljaku lugu\u201c viimased eksemplarid on m\u00fc\u00fcgil <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/toode\/raamat-tallinna-lauluvaljaku-lugu\/\" data-rel-date-range=\"[]\">Lauluv\u00e4ljaku veebilehel<\/a>, kuid seda saab laenutada ka pea k\u00f5igist raamatukogudest \u00fcle Eesti. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Burchardtidest M\u00fcrkeseni, n\u00e4itusplatsist lauluv\u00e4ljakuks Raamatu lugeja viiakse r\u00e4nnakule ajalukku, mil Lauluv\u00e4ljaku maa-ala kuulus Burchardtide suguv\u00f5sale ning r\u00e4\u00e4gitakse p\u00f5hjalikult&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55565,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[131,37,33,35,173,34,36,780,781,672,778,140,777,779,65],"class_list":{"0":"post-55564","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ari","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-pension","21":"tag-seadused","22":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115651640289346068","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55564"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55564\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55565"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}