Riik suunab koole \u00f5pilaste k\u00e4itumist ja hoolsust hindama jooksvamalt ja hinnangutevabamalt, kui seda seni on tehtud.<\/p>\n
\u00d5ppeaasta alguses hakkas kehtima p\u00f5hikooli riikliku \u00f5ppekava muudatus, mille kohaselt ei pea \u00f5pilaste k\u00e4itumist ja hoolsust enam kaks korda aastas hindama, vaid seda v\u00f5ib edasiviivalt arutleda arenguvestlusel. Samas, koolid on oma valikus siiski vabad ja v\u00f5ivad kasutada ka vana s\u00fcsteemi.<\/p>\n
P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduses seisab, et kool annab \u00f5pilasele tagasisidet k\u00e4itumise ja hoolsuse kohta v\u00e4hemalt kord \u00f5ppeaastas toimuval arenguvestlusel kooli \u00f5ppekavas kehtestatud korras. Sealjuures hindamise korraldus s\u00e4testatakse kooli kodukorras ja n\u00f5uded \u00f5pilase k\u00e4itumisele esitatakse p\u00f5hikooli kodukorras.<\/p>\n
“Kool v\u00f5ib anda seda k\u00e4itumise ja hoolsuse tagasisidet tegelikult igal moel, ta v\u00f5ib anda seda ka vanal moel, nii nagu seda varem tehti. Aga enam ei ole sellist kohustust nagu varem, et kaks korda aastas pidi selline kokkuv\u00f5ttev k\u00e4itumise ja hoolsuse hinne siis \u00f5pilasele pandama ja see pidi ka tunnistusele minema,” r\u00e4\u00e4kis haridus- ja teadusministeeriumi \u00f5ppekava valdkonna juht Marjeta Venno.<\/p>\n
Venno s\u00f5nul on suur eesm\u00e4rk see, et koolid hakkaksid andma rohkem jooksvat ja edasiviivat tagasisidet.<\/p>\n
“Kuna numbriline v\u00f5i pildiline hindamine alati tegelikult ei ole k\u00e4itumist ja hoolsust paremas suunas v\u00f5i arendavamas suunas n\u00fcgiv v\u00f5i motiveeriv, siis tegelikult peaks muutuma see tagasiside andmine oluliselt mitmek\u00fclgsemaks, et ta ei oleks ainult niisugune silt, mis pannakse siis, kui k\u00f5ik on juba \u00e4ra juhtunud ja toimunud, vaid pigem tagasiside oleks sellel hetkel, kui \u00f5pilane seda tagasisidet vajab ja kui selle alusel saab t\u00f5esti midagi ka muuta v\u00f5i teistmoodi teha,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
P\u00f5ltsamaa \u00fchisg\u00fcmnaasiumis antakse \u00f5pilastele s\u00f5nalist tagasisidet, \u00f5petajatel on v\u00f5imalik kasutada lauseid lausepangast v\u00f5i \u00f5pilase k\u00e4itumist ise kirjeldada.<\/p>\n
“Selleks, et klassijuhatajal oleks lihtsam kokkuv\u00f5tteid teha, kuna klassijuhataja k\u00f5iki tunde ei anna, eriti kolmandas kooliastmes, siis meil on aine\u00f5petajatega kokkulepe, et nad iga trimestri l\u00f5pus, kui panevad ainehinded v\u00e4lja, siis sinna k\u00f5rvale kirjeldavad ka \u00f5pilase k\u00e4itumist,” s\u00f5nas kooli \u00f5ppejuht Maive Noodla.<\/p>\n
“Kindlasti peab \u00f5petaja siis k\u00e4itumist kirjeldama, kui \u00f5pilane ei ole eeskujulik, siis peab p\u00f5hjendama, mis on need murekohad, millega \u00f5pilane peaks tegelema veel v\u00f5i mis \u00f5petaja on m\u00e4rganud ja alati soovitame ka eskujulikule \u00f5pilasele anda tagasisidet, et mis on need asjad, mida \u00f5petaja m\u00e4rkab, mis on v\u00e4ga h\u00e4sti ja milles teistele eeskujuks on,” m\u00e4rkis Noodla.<\/p>\n
Tartu Mart Reiniku koolis on seni j\u00e4\u00e4dud s\u00f5nalise skaala juurde ehk \u00f5pilaste k\u00e4itumist hinnatakse skaalal eeskujulik-hea-rahuldav-mitterahuldav.<\/p>\n
“Meil on seotud p\u00f5hjuseta puudumine k\u00e4itumishindega ehk siis teatavatest tundide arvust ikkagi on hindamisjuhendisse sisse kirjutatud ka k\u00e4itumishinde alandamine,” m\u00e4rkis Reiniku kooli direktor Enn \u00d6\u00f6pik. “T\u00e4nane seadus iseenesest ei kohusta k\u00e4itumist enam hindama, aga ka ei keela, nii et me oleme selle siiani j\u00e4tnud.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riik suunab koole \u00f5pilaste k\u00e4itumist ja hoolsust hindama jooksvamalt ja hinnangutevabamalt, kui seda seni on tehtud. \u00d5ppeaasta alguses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55791,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,406,28368,28369,405],"class_list":{"0":"post-55790","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haridus","16":"tag-hoolsus","17":"tag-kaitumishinne","18":"tag-kool"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115654027120497699","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55790"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55790\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55791"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}