{"id":55872,"date":"2025-12-03T08:12:07","date_gmt":"2025-12-03T08:12:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55872\/"},"modified":"2025-12-03T08:12:07","modified_gmt":"2025-12-03T08:12:07","slug":"tulevikutootaja-heitleb-jalgimistarkvara-ja-automatiseerimisega-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55872\/","title":{"rendered":"Tulevikut\u00f6\u00f6taja heitleb j\u00e4lgimistarkvara ja automatiseerimisega | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

T\u00f6\u00f6turg hakkab j\u00f5udma t\u00e4iusliku tormini, milles optimeeritakse inimeste t\u00f6\u00f6panust murdumispunktini ja samal ajal on saadaval masinad, mis kunagi ei v\u00e4si, nendib R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Viis aastat p\u00e4rast pandeemia sunnitud kaugt\u00f6\u00f6\u00f5ppust ja kolm aastat p\u00e4rast ChatGPT valla p\u00e4\u00e4stmist on saabunud globaalse t\u00f6\u00f6j\u00f5u kohale j\u00e4rgmine \u00e4revuspilv. \u00dcha selgemalt tuleb esile h\u00f5\u00f5rdumine inimese bioloogiline p\u00e4ritolu ja t\u00f6\u00f6protsesside tehnilise tuleviku vahel. Sotsiaalse kooriku alla varjuvatest arengutest saab aimu arstiteadusest tuttavate s\u00fcmptomite anal\u00fc\u00fcsi kaudu.<\/p>\n

Esialgu n\u00e4eb kahte pealtn\u00e4ha iseseisvat trendi. Neist \u00fchena hoogustub t\u00f6\u00f6tajate tegevusi registreeriva nn bossware’i levik. Teise tunnusena robotiseerib Hiina ulatuslikult oma majandust ja rakendab tehisintellekti. \u00dchisnimetajan on m\u00f5lema p\u00f5hjuseks inimese t\u00f6ise v\u00f5imekuse t\u00f5rge.<\/p>\n

Heitkem esmalt pilk kodukontorisse, kus arvuti vaikses suminas tiksub tarkvaraagent, registreerides inimese klahvivajutusi, hiire j\u00f5udeoleku pause, iga t\u00f6\u00f6keskkonnast v\u00e4ljumise episoodi jne. Digitaalse j\u00e4relevaataja ehk bossware’i olemasolu on samal ajal hinnang inimese t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtusele, aga ka kontrollivajadusele. Lausvale pole isegi inimese eest hoolitsemise pool. T\u00f6\u00f6andja huvides on hoida t\u00f6\u00f6taja optimaalses t\u00f6\u00f6re\u017eiimis, laskmata tal endale liiga teha. T\u00f6\u00f6 halvast organiseerimisest tulenev kurnatus toob protsessi pause ja vigu.<\/p>\n

Maailma Majandusfoorumi kokkulepitud p\u00f5him\u00f5tete p\u00f5hjal tegutseb globaalses majanduses 131 uue p\u00f5lvkonna tipptehnoloogiale rajaneva t\u00f6\u00f6korraldusega tehast. Neis tehastes tagatakse k\u00f5rge tootlikkus tehisaru ja robotitega. USA-s on selliseid tehaseid kolm, Hiinas 45.<\/p>\n

Rahvusvahelise Robootika F\u00f6deratsiooni andmetel \u00fcletas Hiinas kasutusele v\u00f5etud t\u00f6\u00f6stusrobotite arv eelmisel aastal kahe miljoni piiri. Hiina hiigeltehastes valmivad TI juhitud konveierliinidel pesumasinad v\u00f5i mobiiltelefonid ilma inimk\u00e4e puudutuseta. Investeeringud masinatesse on kallid. Seda t\u00f5husamalt peab neid juhtima. Siit kulgebki n\u00e4htamatu sild koduse kaugt\u00f6\u00f6lise tegevust j\u00e4lgiva kultuuri normaliseerumiseni.<\/p>\n

Esialgu v\u00f5eti sarnased j\u00e4lgimistehnoloogiad kasutusele vabrikutes ja ladudes. Eriti seal, kus lisaks robotitele t\u00f6\u00f6tavad inimesed, kuna viimased osutuvad t\u00f5husates t\u00f6\u00f6protsessides suuremaks riskiteguriks. Koduste kaugseirevahenditega p\u00fc\u00fctakse inimt\u00f6\u00f6tajast k\u00e4tte saada iga tootlik tilk, samal ajal tema v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5stest. Seet\u00f5ttu n\u00f5ustub ta ka uue t\u00f6\u00f6korraldusega.<\/p>\n

Hiina on n\u00e4ide sujuvast \u00fcleminekustsenaariumist. Teistsuguse v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi t\u00f5ttu tehakse seal samme, mille \u00fcle mujal t\u00fc\u00fcpiliselt vaid arutletakse v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse kiirustajaid takistada. V\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemide erinevuse tulemusena areneb Hiinas TI ja robootika kiiremini. Hiina p\u00f5imumine maailma majandusega suurendab konkurentsipinget ja sunnib TI ja robootika omaksv\u00f5ttu kogu globaalses t\u00f6\u00f6korralduses. Katsed end isoleerida kaitsvate seadusseinte v\u00f5i \u00f5iguslike vallikraavidega pole ilmselgelt reaalne.<\/p>\n

Tegemist on omalaadse t\u00e4iusliku tormiga, milles optimeeritakse inimeste t\u00f6\u00f6panust murdumispunktini ja samal ajal on saadaval masinad, mis kunagi ei v\u00e4si. Seejuures pole keegi tegutsenud kurjade kavatsustega. Probleem on kultuuris, mis premeerib l\u00fchiajalist kasu pikaajalise kapitali omamise asemel.<\/p>\n

Muutuste survele saanuks aega juurde v\u00f5ita, kui vaid poleks olnud koroonapandeemiat. Sel ajal ei toimunud \u00fchtki tehnoloogilist murrangut, vaid sunni korras v\u00f5eti kasutusele tehnoloogiaid, mis olid juba varem olemas. Tegu oli hea n\u00e4itega, inimestel \u00f5nnestus v\u00f5imaluste kasutamist edasi l\u00fckata. Selles pole midagi uut.<\/p>\n

Olgu meenutatud, et eelmise sajandi 1930ndatel oli USA suurima t\u00f6\u00f6andja telefoniteenuse pakkuja AT&T. Inimesed said t\u00f6\u00f6d keskjaamades k\u00f5nede \u00fchendajatena. Hoolimata sellest, et firmale oli 40 aastat varem v\u00e4lja antud patent telefoni\u00fchenduste automatiseerimiseks. Ometi j\u00e4tkasid t\u00f6\u00f6l inimesed, kuna nii oli harjutud ja puudus suurem sund oluliste investeeringute tegemiseks.<\/p>\n

V\u00f5ib ka \u00f6elda, et puudus koroonaviirus, mis ajanuks inimesed t\u00f6\u00f6lt koju, helistamine oleks kujunenud h\u00e4davajalikuks ja releejaamadele \u00fcleminek toimunuks umbes aastaga.<\/p>\n

P\u00e4ris Covid sattus veelgi suurema tehnoloogise potentsiaaliga ajastule. Aastal 2021 iseloomustas McKinsey pandeemiat sunnitud innovatsioonina, milles t\u00f6\u00f6tajad kohanesid t\u00f6\u00f6riistadega, mida nad olid varem alakasutanud. Tulemus paistis suurep\u00e4rane. Inimesed j\u00e4id ellu ja ergutasid majanduskasvu.<\/p>\n

Nn teadmussektoris kasvas tootlikus 20\u2013 30 protsenti, st osa inimeste t\u00f6\u00f6 oli v\u00e4\u00e4rtuslikum kui kunagi varem. Avastati, et m\u00f5ned neist suudavad teha \u00e4ra pooleteise inimese t\u00f6\u00f6. See \u00e4ratas t\u00f6\u00f6andjates huvi j\u00e4lgida ja toetada v\u00e4\u00e4rtusliku t\u00f6\u00f6taja tegevust. Nii areneski bossware.<\/p>\n

M\u00fcndi teise poolena oli arenduse eesm\u00e4rk s\u00f5eluda v\u00e4lja v\u00e4hem produktiivsed. T\u00f6\u00f6tajate j\u00e4lgimistarkvara \u00fclemaailmse turu v\u00e4\u00e4rtus oli 2024. aastal 587 miljonilt dollarit. Prognooside kohaselt oodatakse 2031. aastaks kasvu 1,4 miljardi dollarini.<\/p>\n

Bossware muutub normiks inimeste endi tegevuse varjus, kus uueks normaalsuseks on lugeda kokku k\u00f5ik oma sammud ja kalorid ning saada hinnang oma t\u00f6\u00f6v\u00f5imele. H\u00e4sti kontrollitud inimesest t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev on 70 protsenti t\u00f5hus. Roboti vastav n\u00e4itaja on 100 protsenti ja seda igal tunnil p\u00e4evas. Uudne tagasisideahel kiirendab tehnoloogia juurutamist. T\u00f6\u00f6j\u00f5ud ei h\u00e4\u00e4bu mitte pahatahtlikkuse, vaid ise saavutatud hoo tulemusel.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f6\u00f6turg hakkab j\u00f5udma t\u00e4iusliku tormini, milles optimeeritakse inimeste t\u00f6\u00f6panust murdumispunktini ja samal ajal on saadaval masinad, mis kunagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55873,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,6092,130,37,33,35,34,36,814,2161],"class_list":{"0":"post-55872","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-automatiseerimine","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-tehisaru","17":"tag-tooturg"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115654632772984077","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55872"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55872\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}