{"id":55878,"date":"2025-12-03T08:21:13","date_gmt":"2025-12-03T08:21:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55878\/"},"modified":"2025-12-03T08:21:13","modified_gmt":"2025-12-03T08:21:13","slug":"sinefiil-brasiilia-revolutsionaarid-ukraina-sodalased-ja-prantsuse-kinoanarhistid-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/55878\/","title":{"rendered":"Sinefiil | Brasiilia revolutsion\u00e4\u00e4rid, Ukraina s\u00f5dalased ja Prantsuse kinoanarhistid | Film"},"content":{"rendered":"

“Salaagent”<\/p>\n

Cannes’i pressilinastuse j\u00e4rel kirjutasin:<\/p>\n

Raske on hoiduda “Salaagenti” v\u00f5rdlemast Brasiilia eelmise aasta vaikse superhitiga “Olen veel siin”, mis end k\u00f5igist konkurentidest l\u00e4bi surus ja l\u00f5puks lausa Oscari koju t\u00f5i. “Olen veel siin” \u00fchendas inimliku draama, kunstilised ambitsioonid ja v\u00e4ga selgelt ning p\u00f5nevalt jutustatud loo \u00fcheks tervikuks, mis k\u00f6itis nii kriitikuid kui laiemat publikut.<\/p>\n

Mingis m\u00f5ttes v\u00f5iks t\u00e4pselt sedasama positiivset kirjeldust kasutada ka Mendon\u00e7a Filho uue filmi kohta, sest v\u00f5iks toimida samamoodi. Ajastu on sama, probleemid samuti \u2013 Sallesi filmis n\u00e4eme Brasiilia s\u00f5jalise diktatuuri algust aastast 1971, Filhol on k\u00e4sil juba 1977 ja t\u00e4ieliku hirmuvalitsuse aeg. \u00dctleks, et Salles on dramaatilisem, Filho delikaatsem nii poliithoovuste kujutamisel (on ju siin kurjuse kehastus ka lihtsalt \u00fcks korrumpeerunud ametnik) kui m\u00f5tte sedastamisel. L\u00f5pus v\u00e4lja toodud kujundid v\u00e4\u00e4rivad lausa eraldi esseed, aga rohkem ette ei r\u00e4\u00e4giks.<\/p>\n

Filho pole olnud \u00fcks mu lemmikuid, n\u00e4htutest on meeldinud v\u00e4ga abstraktsepoolne “Naabrite helid”, samas ta l\u00e4bimurdefilmid, Cannes’is p\u00f5hiprogrammis esilinastunud “Aquarius” ja “Bacurau” j\u00e4id mulle toonilt segaseks ja kokkuv\u00f5ttes siiski v\u00f5\u00f5raks, kuigi huvitavaks eksperimenteerimiseks. \u017danrielementide ja kohati ka veidra j\u00e4mekom\u00f6\u00f6dia segamine draamaga ja \u00fchiskondlike valupunktidega tegi aga selgeks, et tegemist on originaalse loojaga, kes kuulub pigem arthouse’i kitsav\u00f5itu sahtlisse.<\/p>\n

“Salaagent” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on huvitav nihe. Kui ma tiitritest aru sain, siis on Netflix asjaga seotud, k\u00fcll vist mitte tootjana, aga mingit t\u00fc\u00fcpi… eellitsentsilepinguga? Seda enam, et peaosas on Netflixi hittsarjas “Narcos” Pablo Escobari m\u00e4nginud Wagner Moura. Igatahes tundub olevat eelarvet korralikult, et teha \u00fcks hoogne seitsmek\u00fcmnendate ajastup\u00f5nevik.<\/p>\n

Filho on siin enda kohta valinud \u00fcllatavalt traditsioonilise ja sirgjoonelise l\u00e4henemise, aga ilu on detailides. Tavap\u00e4rase loo sees n\u00e4itab ta v\u00e4ga elegantseid stseenide ja liinide lahendusi. Kallim v\u00e4ljan\u00e4gemine ja soe s\u00e4ra aitavad kibeda pilli suurematele massidele kohale viia ja kommertsl\u00e4ike varjus saab Filho oma m\u00f5tte edukamalt \u00e4ra vormistada. Mis see point on, on sellise kaliibriga filmi kohta ka \u00fcsna lahtine, aga kindlasti on siin juttu \u00fchest meile eestlastelegi v\u00e4ga olulisest teemast. Kui me ise enda trag\u00f6\u00f6diaid ei m\u00e4leta, nendest ei r\u00e4\u00e4gi ja neid edasi ei p\u00e4randa, siis ei tee seda ka keegi teine. V\u00f5i veel hullem \u2013 teeb.<\/p>\n

*<\/p>\n

Cannes’ist riburada auhindu \u2013 parim n\u00e4itleja Wagner Mourale, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Filhole, kriitikute \u00fchenduse FIPRESCI ja prantsuse arthouse ja eksperimentaalkinode liidu AFCAE preemiad \u2013 ning tugev v\u00f5imalus end n\u00e4idata ka Oscaritel. \u00c4kki t\u00f5esti v\u00f5idab Brasiilia kaks aastat j\u00e4rjest?<\/p>\n

“2000 meetrit Andrijivkani”<\/p>\n

Ilmselt aasta \u00fcks raputavamaid dokke, millele andis veel v\u00e4ga j\u00f5ulise lisav\u00e4\u00e4rtuse avanenud v\u00f5imalus k\u00fcsitleda S\u00f5pruses toimunud avalinastuse j\u00e4rel ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Mst\u00f5slav T\u0161ernovi. Ka temal, sarnaselt brasiillastele, on v\u00f5imalus v\u00f5ita selle filmiga teine Oscar j\u00e4rjest, ilmselt tugev kandidaat lausa kahes kategoorias, parima doki ja Ukraina ametliku esindajana rahvusvahelise filmi kategoorias.<\/p>\n

T\u0161ernovil endal on auhindadest muidugi \u00fcksk\u00f5ik, aga rahvusvaheline h\u00e4\u00e4l on oluline ning ta enda s\u00f5nul teenivad ta filmid ennek\u00f5ike t\u00f5e salvestamise funktsiooni. Kui ajalugu hakkavad kirjutama mingid teised j\u00f5ud, peab olema neid, kes m\u00e4letavad, ja filmid on m\u00e4lu kandjana v\u00e4ga funktsionaalsed.<\/p>\n

Kaader Mst\u00f5slav T\u0161ernovi filmist “2000 meetrit Andrijivkani” Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n

Soovitasin “200 meetrit Andrijivkani” ka P\u00d6FFi programmis:<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida v\u00f5itlevast filmikunstist, siis… Oleme ju n\u00e4inud ukraina dokke t\u00e4naseks juba tosinaid, osad r\u00e4\u00e4givad elust lahingtsooni \u00fcmber, osad laiemast geopoliitikast, iga\u00fcks jutustab oma lugu. Sellist filmi ma aga ilmselt varem n\u00e4inud ei ole, kus terve film on sisuliselt lahingtegevus \u2013 \u00fcks operatsioon, Andrijvka k\u00fcla vabastamine. Filmitegijad l\u00e4hevad ise lahingr\u00fchmaga missioonile kaasa ja on pidevalt keset s\u00fcndmusi, surmaga silmitsi. M\u00f5ju on selline, et tahaks kogu aeg p\u00fcsti karata, istuda pole v\u00f5imalik. Adrenaliin on laes, sest meile n\u00e4idatakse p\u00e4riselt ka reaalajas inimeste balansseerimist elu ja surma vahel. Iga hetkega v\u00f5ib k\u00f5ik muutuda.<\/p>\n

See on lavastamata tegelikkus, jubedam kui \u00fckski l\u00e4bim\u00f5eldud s\u00fc\u017eee. Aga autor Mstistlav T\u0161ernov pole ju ka mingi t\u00fchjade \u017eestide tegija, vaid selline lahingukeskne l\u00e4henemine teenib suuremat eesm\u00e4rki \u2013 viia meile kohale s\u00f5jakoledused, hirmsad kaotused, ja kokkuv\u00f5ttes ka k\u00f5ige selle m\u00f5ttetus. Film, mida peab vaatama, et meil Ukrainas toimuv meelest \u00e4ra ei l\u00e4heks ja mingi kohaliku t\u00e4htsusega jama alla ei mattuks. L\u00e4heb aasta parimate hulka.<\/p>\n

“Uus laine”<\/p>\n

Cannes’i pressilinastuse j\u00e4rel kirjutasin:<\/p>\n

Kui arvesse v\u00f5tta, kui oluline on mulle olnud Prantsuse uus laine, siis oleks v\u00e4ga keeruline mitte lasta ennast sellest filmist kaasa kanda. “Uus laine” on Linklateri s\u00fcdameprojekt \u2013 ajastulugu sellest, kuidas Jean-Luc Godard otsustas s\u00f5prade-kriitikute eeskujul ka filmitegijaks hakata ja asus tegema oma esimest, kogu maailma muutnud m\u00e4ngufilmi “Viimsel hinget\u00f5mbel”.<\/p>\n

“Uus laine” on \u00fcles v\u00f5etud samas stiilis kui “Viimsel hinget\u00f5mbel” \u2013 mustvalge pilt, k\u00e4sikaamera, katkendlik montaa\u017e jne. K\u00f5ik n\u00e4itlejad on uued n\u00e4od, ainult Jean Sebergi kehastav Zoey Deutsch ei ole uustulnuk, aga ka mitte laiadele massidele teada. Siin on rohkelt kordusi ja point on juba ammu enne l\u00f5ppu selge, aga mina v\u00f5taks seda ennek\u00f5ike illustratiivse \u00f5ppematerjalina, kuidas seda filmi toona tehti, ja filmikoolides v\u00f5iks seda k\u00fcll kohustuslikult n\u00e4idata. Selge see, et saja hullu hulgas on \u00fcks geenius, aga kuidas muidu teada saada, kes, kui neile sajale v\u00f5imalust ei anna.<\/p>\n

“Uus laine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Austusavaldus filmiajaloo olulisele filmile ja selle valmimise loole. Enamat polegi vaja. Film tutvustab laiemalt seltskonda juhtfiguuride \u00fcmber (operaatorit Raoul Coutardi on n\u00e4iteks v\u00e4ga lahedalt kujutatud) ning ajalooliselt v\u00f5iks m\u00f5ned asjad vaidlustada \u2013 kuulu j\u00e4rgi oli see Jean-Pierre Melville, kes Godardile m\u00e4ngumuutvat montaa\u017ein\u00f5u andis, mitte ei tulnud Godard ise selle peale \u2013, aga tuleb arvesse v\u00f5tta ka seda emotsiooni, mis film kinost lahkudes sisse j\u00e4ttis, ja selle pealt, isiklikule toetudes, tres bien.<\/p>\n

\u00c4kki peaks Hazanaviciuse “Le Redoutable’i” ka veel korra \u00fcle vaatama.<\/p>\n

Sergio Leone<\/p>\n

Kinolevis k\u00e4ib nii tihe tulistamine, et peaks kiivri p\u00e4he panema \u2013 sel n\u00e4dalal lisandus kinodesse lausa 11 uut filmi! Sellest hoolimata p\u00f6\u00f6raks pilgu n\u00fc\u00fcd pigem tahavaatepeeglisse ja t\u00e4helepanu minevikule, sest Artis toob 4. kuni 18. detsembrini \u00fchekordsete linastustena v\u00e4lja itaalia vanameistri Sergio Leone kuus filmi, nende seas viis k\u00f5ige olulisemat \u2013 Clint Eastwoodiga spagetivesterni-triloogia “Peot\u00e4is dollareid”, “M\u00f5ne dollari p\u00e4rast” ja “Hea, paha ja inetu”; v\u00f5imas ekspansioonivestern ja isiklik lemmik “\u00dckskord L\u00e4\u00e4nes” Charles Bronsoni, Henry Fonda ja Claudia Cardinalega, ja “\u00dckskord Ameerikas”, \u00fcks k\u00f5ige eepilisemaid g\u00e4ngsterisaagasid, mida ma n\u00e4gin omal ajal selgelt liiga vara ja mis on seet\u00f5ttu mitmel p\u00f5hjusel igaveseks m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud. Pure cinema. Nendele t\u00e4ienduseks ka kom\u00f6\u00f6dia “Peot\u00e4is d\u00fcnamiiti”, mida h\u00e4davajalike hulka ei liigitaks, aga samas hea v\u00f5imalus \u00e4ra vaadata ka \u00fcks obskuursem Leone film.<\/p>\n

“Hea, paha ja inetu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Selle kohta, et Leone tegi ainult k\u00e4put\u00e4ie (h\u00f6h\u00f6!) filme, on ta tabavusprotsent muljetavaldavalt k\u00f5rge. V\u00e4idetavalt lavastas Leone oma Ameerika filme ja Ameerika n\u00e4itlejaid nii, et ei osanud s\u00f5nagi inglise keelt, t\u00f5estades veenvalt ja iseenda peal, et t\u00f5eline filmikunst on visuaalne kunst ja kujundite keel, mida saab omavahel r\u00e4\u00e4kida ka siis, kui keelt ei m\u00f5ista.<\/p>\n

“Fallout”<\/p>\n

See on n\u00fc\u00fcd puhtalt selline kodut\u00f6\u00f6 meelde tuletamise postitus, sest kui on meie hulgas veel ignorante, kes pole vaadanud seda mullust postapokal\u00fcptilist ulmesarja (nagu minagi veel paar n\u00e4dalat tagasi), sellel on tagumine aeg oma kolossaalne viga parandada, sest uus hooaeg on tulemas 17. detsembril ja kui \u00fcht sarja soovitada, siis “Fallout” on k\u00fcll \u00e4\u00e4rmiselt \u00e4ge asi.<\/p>\n

“Fallout” Walton Goggins Guulina Autor\/allikas: Kaader sarjast<\/p>\n

Arvutim\u00e4ngu p\u00f5hjal tehtud, aga v\u00e4ga hea stsenaariumiga ja innovatiivne d\u00fcstoopiline ulmesari radioaktiivsest tulevikust, kus tuumas\u00f5jaj\u00e4rgsel t\u00fchermaal tuleb sisuliselt v\u00f5idelda elluj\u00e4\u00e4mise ja mingisugusegi tuleviku nimel. Sari pole aga lihtsalt labane laamendamine, vaid v\u00e4ga tugeva karakteriarenduse ja maailmaloomega kunstiteos, ma lausa \u00fctleksin.<\/p>\n

\u00dcheks lavastajaks on siin ka Christoper Nolani vend Jonathan. Loodame, et “Falloutiga” ei l\u00e4he nii nagu Jonathani juhtimisel ellu kutsutud sarjaversioon “Westworldist”, mis lagunes kahjuks p\u00e4rast \u00fcht hooaega tasapisi, aga t\u00e4iesti v\u00e4\u00e4ramatult koost laiali.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Salaagent” Cannes’i pressilinastuse j\u00e4rel kirjutasin: Raske on hoiduda “Salaagenti” v\u00f5rdlemast Brasiilia eelmise aasta vaikse superhitiga “Olen veel siin”,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[20138,37,33,35,173,34,36,28415,140,26463,23884,7649,22519],"class_list":{"0":"post-55878","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-2000-meetrit-andrijivkani","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-fallout","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-mstoslav-tsernov","18":"tag-salaagent","19":"tag-sergio-leone","20":"tag-uus-laine"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115654668181430699","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}