{"id":56034,"date":"2025-12-03T11:02:26","date_gmt":"2025-12-03T11:02:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56034\/"},"modified":"2025-12-03T11:02:26","modified_gmt":"2025-12-03T11:02:26","slug":"anakondad-on-olnud-kogu-aeg-sama-suured-kui-praegu-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56034\/","title":{"rendered":"Anakondad on olnud kogu aeg sama suured kui praegu | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4eva maailma suurimate madude sekka kuuluv hiidanakonda on sama hiiglaslik kui praegu olnud juba 12 miljonit aastat j\u00e4rjest.<\/p>\n<p>Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm eesotsas Andr\u00e9s Alfonso-Rojasiga Inglismaalt Cambridge&#8217;i \u00dclikoolist tuvastas selle t\u00f5iga, kui uuris l\u00e4bi hulga fossiilistunud anakondade selgrool\u00fclisid, mis on p\u00e4evavalgele tulnud Venezuelas.<\/p>\n<p>Miotseeni ajastiku algupoole, paark\u00fcmmend miljonit aastat tagasi, mil kliima oli praegusest tublisti soojem, aga ka m\u00f5nel j\u00e4rgnenud aastamiljonil, mil kliima juba jahenema hakkas, v\u00f5isid suure kasvuga uhkeldada paljudki loomaliigid.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks v\u00f5is siis kohata 12-meetriseid kaimaneid ja enam kui kolmemeetriseid mageveekilpkonni.<\/p>\n<p>Kas ka anakondade esivanemad olid siis veelgi suuremat kasvu kui praegu, ei ole fossiilimaterjali v\u00e4hesuse t\u00f5ttu seni t\u00e4pselt teada olnud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Alfonso-Rojas ja ta kaaslased m\u00f5\u00f5tsid hoolikalt \u00fcle 183 selgrool\u00fclifossiili, mis olid kuulunud v\u00e4hemalt 32 anakondaisendile.<\/p>\n<p>L\u00fclide suuruse p\u00f5hjal said nad anda hinnangu, et neil kaugetelgi aegadel kasvasid anakondad \u00fcldiselt nelja-viie meetri pikkuseks, nii nagu praegugi. Kehapikkust aitas hinnata t\u00f5ik, et l\u00fclide arv on neil loomadel natuke \u00fcle kolmesaja.<\/p>\n<p>Alfonso-Rojas ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/02724634.2025.2572967\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Journal of Vertebrate Paleontology<\/a>, et anakondad saavutasid hiiglasliku kasvu p\u00e4ris varsti p\u00e4rast seda, kui nad olid L\u00f5una-Ameerika troopilistele aladele umbes 12,4 miljonit aastat tagasi ilmunud.<\/p>\n<p>Sestpeale on nende suurus p\u00fcsinud kliima jahenemisest ja paljudest vahepealsetest j\u00e4\u00e4aja-aastatuhandetestki hoolimata stabiilne.<\/p>\n<p>Anakondasid elab t\u00e4nap\u00e4eval L\u00f5una-Ameerika soodes ja j\u00f5gedes, sealhulgas Amazonases.<\/p>\n<p>Miljoneid aastaid tagasi laiusid Amazonase vihmametsi meenutavad \u00f6kos\u00fcsteemid \u00fcle peaaegu terve L\u00f5una-Ameerika ja anakondade arvukus oli siis kindlasti praegusest palju suurem.<\/p>\n<p>Seni on arvatud, et suuremad olid anakondad neil aegadel ka m\u00f5\u00f5tmetelt, sest maod on temperatuuri suhtes silmapaistvalt tundlikud loomad.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu oli uuringu tulemus pisut \u00fcllatavgi. Teadlased tunnistavad, et lootsid leida t\u00f5endust seitsme-kaheksameetristest madudest.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eva maailma suurimate madude sekka kuuluv hiidanakonda on sama hiiglaslik kui praegu olnud juba 12 miljonit aastat j\u00e4rjest.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56035,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[28519,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21097,21,28520,28,29,95,7113,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-56034","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-anakonda","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-fossiil","19":"tag-headlines","20":"tag-kehakasv","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-madu","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115655301279900463","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56034","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56034"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56034\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56035"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56034"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56034"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56034"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}