Eesti Panga v\u00e4rske \u00fclevaade n\u00e4itab, et mullu tehti kaardipettuseid Eestis \u00fcle nelja korra rohkem kui maksekorralduspettuseid nagu \u00fclekanded internetipangas ja mobiili\u00e4pis. Maksekorralduspettuste kahjusummad on aga v\u00e4ga suured: eraisiku keskmine kahjusumma j\u00e4i maksepettuste puhul 1500 euro, kaardipettuste puhul 125 euro juurde. Maksete tegemisel tasub olla ettevaatlik, sest l\u00f5viosal juhtudest j\u00e4\u00e4b pettusekahju ohvri enda kanda.<\/p>\n
2024. aastal suurenes maksepettuste k\u00e4ive kokku 13,5 miljoni euroni \u2013 seda on 4% rohkem kui aasta varem. Pettuste koguarv kasvas ligi 14% v\u00f5rra, 30 600 juhtumini. Iga tuhande elaniku kohta langes mullu kaardipettuse ohvriks 18 inimest ehk kolm inimest rohkem kui 2023. aastal. Maksekorralduspettuste ohvriks on viimastel aastatel stabiilselt sattunud neli inimest tuhandest. Siia kategooriasse kuuluvad peamiselt internetipangas ja mobiili\u00e4pis algatatud maksekorraldused.<\/p>\n
Pettustes on peamine r\u00f5hk inimeste manipuleerimisel<\/p>\n
Kaardimaksete puhul peituvad suurimad ohud v\u00e4lismaistes e-poodides ning maksekorraldusi tehes tasub olla v\u00e4ga ettevaatlik, kui teha \u00fclekandeid internetipangas v\u00f5i mobiili\u00e4pis tundmatutele isikutele v\u00f5i firmadele. Maksekorralduste puhul on esikohal ohvrite manipuleerimine: inimesi meelitatakse tegema \u00fclekandeid kelmi kontodele v\u00f5i petetakse v\u00e4lja PIN-koodid. Seet\u00f5ttu on 89% sellistest pettustest kas kliendi enda v\u00f5i petturi autenditud. Kaardipettuste puhul on manipuleerimise k\u00f5rval levinud kaardiandmete vargus ning kaardipettustest on autenditud kokku 56%.<\/p>\n
Sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmisega seotud pettuste h\u00fcppeline kasv<\/p>\n
Pettuste mahu j\u00e4rsk kasv tuleb erisugustest pettustest, mida tehakse sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmisel. \u00dcldjuhul on need seotud inimestelt f\u00fc\u00fcsiliste kaartide ja PIN-koodide v\u00e4lja petmisega v\u00f5i rahakulleriskeemidega. Rahakulleri-kelmid saabuvad inimese koju sularaha j\u00e4rele, teeseldes ametnikke v\u00f5i kasutades emotsionaalset survestamist. Kui 2023.\u00a0aastal kaotati selliste pettustega kokku 50 000 eurot, siis 2024. aastaks oli see summa kerkinud ligi 900 000 euroni.<\/p>\n
N\u00e4ited aktuaalsetest pettustest<\/p>\n
K\u00f5ige levinumad pettused viimasel ajal on seotud tervisekassa, pakkide k\u00e4ttesaamise ja rahakulleritega. N\u00e4iteks tervisekassa nimel tehtud k\u00f5nedes lubatakse ohvrile h\u00fcvitist ja petetakse n\u00f5nda v\u00e4lja Smart-ID v\u00f5i mobiil-ID koodid. Pakifirma petus\u00f5numites k\u00fcsitakse kaardiandmeid n\u00e4iliselt paki k\u00e4ttesaamiseks. Unustada ei saa ka rahakulleri skeeme. Politsei hoiatab, et ohvriks v\u00f5ib sattuda iga\u00fcks ja petturid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heas eesti keeles. Pangaliidu s\u00f5nul keskenduvad kelmid eriti hoolega eraisikutele, kellel on seoseid ettev\u00f5tetega (raamatupidaja v\u00f5i ettev\u00f5tja ise), et saada ligip\u00e4\u00e4s nii eraisiku kui ka ettev\u00f5tte kontole. Levinud on pettused, kus kelm esineb pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i m\u00f5ne muu ametnikuna ning ohvrile helistab mitu inimest, et kergemini tema usaldust v\u00f5ita.<\/p>\n
Keskmine kahjusumma ja vastutus<\/p>\n
K\u00f5ige tihedamini toimub kaardipettuseid, suurimat kahju saavad aga maksekorralduspettuse ohvriks langenud. Keskmine kaardipettuse summa ulatus 2024. aastal 125 euro juurde, maksekorralduspettuse keskmine kahjusumma aga j\u00e4i eraisiku puhul keskmiselt 1500 euro juurde. Enamasti j\u00e4\u00e4b kahju kliendi kanda, kui ta on petturite survel ise makse kinnitanud v\u00f5i oma andmeid jaganud. Maksekorralduste puhul maksis klient mullu kahju kinni 98%-l juhtudest, kaardipettuste puhul 75%-l juhtudest.<\/p>\n
Lahendused: tehnoloogia ja teadlikkus k\u00e4sik\u00e4es<\/p>\n
Pettusekatseid esineb erakordselt palju, kuid suur osa neist ei pruugigi inimesteni j\u00f5uda, sest n\u00e4iteks mobiilioperaatorid ise blokeerivad neid n\u00e4dalas \u00fcle miljoni. Pangad ja politsei tegelevad pidevalt nii pettuste t\u00f5kestamisega kui ka nende tagaj\u00e4rgedega. Alates 2025. aastast on Maksekeskkonna Foorumi juures tegutsenud finantspettuste t\u00f5kestamise \u00fcmarlaud, mis \u00fchendab avaliku ja erasektori asutusi. \u00dcmarlaua peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ja ellu viia pettuste t\u00f5kestamise tegevuskava, teha seadustesse vajalikke muudatusi ning jagada infot k\u00f5igi seotud osaliste vahel. Tegevuskava t\u00e4itmise eest vastutab rahandusministeerium, \u00fcmarlaua kohtumisi veab Eesti Pank.<\/p>\n
Maksepettuste \u00fclevaate peamine s\u00f5num on, et k\u00f5ige olulisem l\u00fcli on siiski inimene ise.<\/p>\n
Pettusi saab v\u00e4ltida, kui j\u00e4lgida praktilisi soovitusi<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Lisateave:
Viljar R\u00e4\u00e4sk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email\u00a0protected]<\/a>
Meediap\u00e4ringud: [email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga v\u00e4rske \u00fclevaade n\u00e4itab, et mullu tehti kaardipettuseid Eestis \u00fcle nelja korra rohkem kui maksekorralduspettuseid nagu \u00fclekanded…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56103,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[28554,16331,4442,28551,131,130,37,33,35,34,36,28556,16333,4444,28553,28555,16332,4443,28552],"class_list":{"0":"post-56102","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id2136","9":"tag-id269","10":"tag-id342","11":"tag-id582","12":"tag-ari","13":"tag-business","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-namekristjan-lember","20":"tag-namemaksed","21":"tag-namesularaha","22":"tag-nametiina-soosalu","23":"tag-titlekristjan-lember","24":"tag-titlemaksed","25":"tag-titlesularaha","26":"tag-titletiina-soosalu"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115655643375372564","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56102\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}