“Kui vaatame tagasi viimasele k\u00fcmnendile, siis kahjuks see hoog, millega me 1990-ndatel alustasime, on \u00fcsna objektiivsetel p\u00f5hjustel raugenud,” s\u00f5nas Aaviksoo, kes on olnud Tartu \u00dclikooli rektor, Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor ja kaks korda haridusminister.<\/p>\n
“Tegelikult tuleks uhkust tunda selle \u00fcle, kuhu me k\u00fcmnend tagasi j\u00f5udsime. Aga on p\u00e4ris selge, et nii edasi ei saa. President Ilves s\u00f5nastas kunagi, et see, mis t\u00f5i meid siia, ei vii meid enam edasi. See oli enam kui 10 aastat tagasi ja me ei ole kahjuks siiamaani aru saanud, mida see t\u00e4hendab \u2013 sealhulgas ka hariduses. Me peame m\u00f5tlema teistmoodi ja hakkama k\u00fcsima, kas suudame teha k\u00f5ike seda, mida suures kasvufaasis endale ette kujutasime,” r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo.<\/p>\n
“Me peame otsustama mitte ainult seda, mida me tahame teha, vaid ka seda, mida me ei tee ja mille j\u00e4tame selja taha, sest me ei j\u00f5ua enam k\u00f5ike. Saan aru, et see ei ole lihtne \u2013 need on valikud ja valikute tegemine on raske. Eks me praegu h\u00e4dasunnil tasapisi \u00f5pime, aga mulle tundub, et tegelikult tammume paigal ja tegeleme pisiasjadega, kahjuks ka hariduses,” lisas ta.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides akadeemilisest vabadusest, \u00fctles Aaviksoo, et see on olnud traditsiooniliselt Eestis koos isikuvabaduste ja ajakirjandusvabadusega v\u00e4ga k\u00f5rgelt hinnatud.<\/p>\n
“\u00dclikoolide akadeemilise vabaduse puhul oleme j\u00f5udnud nii kaugele, et me justkui ei tohiks enam k\u00fcsida, milleks seda vabadust kasutatakse. Kus on vastutus ja kuidas tasakaalustatakse akadeemilisi huve \u00fchiskonna laiemate huvidega? Isegi selle k\u00fcsimuse k\u00fcsimine on justkui liiast ja ma arvan, et see on probleem,” s\u00f5nas Aaviksoo.<\/p>\n
Akadeemiku s\u00f5nul n\u00e4eb ta, kuidas pinged kasvavad ja kuidas paljudel juhtudel kaaluvad akadeemiline vabadus v\u00f5i \u00fclikoolide huvid \u00fcles laiemad \u00fchiskondlikud ootused. “Kes seda \u00fctlema peaks? Seda peaksid \u00fctlema k\u00f5ik: t\u00f6\u00f6andjad, lapsevanemad, \u00fcli\u00f5pilased. Aga kohustus see s\u00f5nadesse panna ning haridus- ja k\u00f5rghariduspoliitikaks vormida lasub ikkagi valitsusel ja haridusministril,” r\u00f5hutas Aaviksoo.<\/p>\n
Aaviksoo s\u00f5nul ei ole akadeemilise vabaduse m\u00f5iste p\u00e4ris nii sisustatud, et see oleks t\u00e4ielik \u00f5igus teha, mis p\u00e4he tuleb.<\/p>\n
“19. sajandi keskel s\u00f5nastatud akadeemiline vabadus on eelk\u00f5ige \u00f5ppimis- ja \u00f5petamisvabadus sellisel moel, et see oleks vaba v\u00e4lisest ideoloogilisest, poliitilisest v\u00f5i majanduslikust survest. Sellisena on teda vaja hoida ja kaitsta. Aga see ei t\u00e4henda, et k\u00f5rghariduspoliitikat ei tohiks teha. See ei t\u00e4henda, et ei tohiks seada struktuurseid eesm\u00e4rke ja jagada \u00fclikoolide vahel vastutust \u2013 seda teevad k\u00f5ik riigid. Arvan, et ka Eestis tuleks seda p\u00e4rast vastavat arutelu palju julgemini realiseerida,” lausus Aaviksoo.<\/p>\n
Endine haridusminister m\u00e4rkis, et ta ei taha olla \u00fchegi valdkonna vastu eba\u00f5iglane, aga debatt selle \u00fcle, kas \u00fchel v\u00f5i k\u00f5ikidel \u00fclikoolidel on \u00f5igus anda \u00f5igusharidust, ei ole \u00f5ige k\u00fcsimus. “\u00d5ige k\u00fcsimus on, kas meil on v\u00e4hemasti \u00fcks \u00f5igusteaduskond, mis on t\u00f5epoolest sellisel tasemel, nagu Eesti vajab? Kui me l\u00e4heneme sellele \u00fchiskonna laiemate ootuste kaudu ja p\u00fc\u00fcame nii m\u00f5testada akadeemilist vabadust, oleme t\u00f5ele palju l\u00e4hemal. Praegu v\u00f5itleme liialt kildkondlike \u00f5iguste eest \u00fclikoolide sees ja vahel, selmet vaadata, mida me tegelikult vajame ja kus on kitsaskohad,” r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo.<\/p>\n
Olemasolevate \u00fclikoolide t\u00fckeldamist Aaviksoo ei poolda.<\/p>\n
“\u00dclikoolid on v\u00e4ga tugeva organisatsioonikultuuriga. Kui asume \u00fclikoole \u00fcmber jagama ja t\u00fckeldama, v\u00f5ib sellest olla rohkem kahju kui kasu. Muutuvad ka j\u00f5uvahekorrad: kui paneksime k\u00f5ik Tallinna \u00fclikoolid kokku, muutuks inseneriharidus, mille eest tehnika\u00fclikool peaks seisma palju j\u00f5ulisemalt, veelgi v\u00e4iksemaks osaks. Siis on meie insenerihariduse tulevik veelgi suurema k\u00fcsim\u00e4rgi all. Haridusministeerium peaks suutma s\u00f5nastada sihid kvaliteetsemalt, selgemalt ja pikema aja peale ning \u2013 mis k\u00f5ige olulisem \u2013 n\u00f5udma nende t\u00e4itmist, rakendades ka vastavaid finantshoobasid. Me ei julge seda teha sel m\u00e4\u00e4ral, nagu tehakse mujal,” k\u00f5neles ta.<\/p>\n
Aaviksoo s\u00f5nul tuleks Eestis haridusprotsesside kavandamisse ja hariduspoliitikasse kaasata palju j\u00f5ulisemalt t\u00f6\u00f6andjaid. Samuti tuleks tema s\u00f5nul probleeme selgemalt s\u00f5nastada ja v\u00e4lja tuua selged prioriteedid.<\/p>\n
Aaviksoo n\u00f5ustus saatejuht Indrek Kiisleri \u00f6elduga, et rakendusk\u00f5rgkoolidel on Eestis halb maine ja seal \u00f5ppimist peetakse halvaks tooniks.<\/p>\n
“Oleme haridususu s\u00f5nastanud liiga kitsalt: alusharidus, p\u00f5hiharidus, g\u00fcmnaasium, bakalaureus, magister, doktor on justkui \u00fcha paremaks minev hariduspuu ja k\u00f5ik, mis tippu ei j\u00f5ua, on nagu raielaastud. Siin on kontseptuaalne viga. Inimesed ja nende v\u00f5imekused on erinevad. Me peaksime palju rohkem leidma ja v\u00f5imestama inimesi, kelle oskused ei seisne akadeemilises tippkompetentsis v\u00f5i k\u00f5rges IQ-s, vaid kes on orienteeritud k\u00e4elisele tegevusele,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
“Teine osa on see, et r\u00f5huasetus on liiga palju formaalsetel paberitel. See peegeldub ka selles, et meie elukestev \u00f5pe ja \u00fcmber\u00f5pe ei toimi nii efektiivselt kui peaks. Diplomid on v\u00e4ga t\u00e4htsal kohal, aga samal ajal kaovad kompetentsid elukaare jooksul palju kiiremini kui arenenud riikides. Haridususk ei peaks t\u00e4hendama ainult akadeemilist ekstsellentsust, vaid laiemaid praktilisi oskusi. Osa inimesi ei ole v\u00f5imelised v\u00f5i motiveeritud teooriat \u00f5ppima, aga nad on v\u00f5imelised ehitama tudengivormeleid v\u00f5i saavutama programmeerimises tulemusi, mida nad ei saavutaks, kui neid sunnitakse 30. eluaastani teooriat \u00f5ppima. Nad tahavad 18-aastaselt luua Bolti. Meil on n\u00e4iteid, kus haridust peaks k\u00e4sitlema avaramalt, laiemas eneseteostuslikus, mitte ainult formaalses m\u00f5ttes,” r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo.<\/p>\n
Aaviksoo s\u00f5nul vajaks k\u00f5rgharidus muutusi ja vastavate ettepanekutega v\u00f5iksid v\u00e4lja tulla \u00fclikoolid ja k\u00f5rgkoolid ise.<\/p>\n
“Me suudame avalikkuses s\u00f5nastada vajaduse struktuurseteks muutusteks ja heas m\u00f5ttes n\u00fcgida lahendusi leidma. K\u00f5rgharidussektor ise peaks j\u00f5udma arusaamisele, et ilma muutusteta edasi liikuda ei saa. \/…\/ Vastutuse v\u00e4ljakandmine ei saa olla ainult oma \u00f5iguste r\u00f5hutamine. See peab olema avatud dialoogis. Kahjuks on akadeemilise kogukonna reaktsioonid olnud protektsionistlikud ja tsunftikorra kaitsele suunatud,” \u00fctles Aaviksoo.<\/p>\n
Aaviksoo s\u00f5nul on samas s\u00f5navabadus akadeemilises kogukonnas s\u00e4ilinud ja selliseid “mahakarjumisi” v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5udude t\u00fchistamist ilmavaate p\u00e4rast, nagu Ameerikas, Eestis aset leidnud ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Kui vaatame tagasi viimasele k\u00fcmnendile, siis kahjuks see hoog, millega me 1990-ndatel alustasime, on \u00fcsna objektiivsetel p\u00f5hjustel raugenud,”…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,133,1014,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-56106","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-jaak-aaviksoo","20":"tag-korgharidus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115655651171998643","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}