President Alar Karis otsustas j\u00e4tta v\u00e4lja kuulutamata riigikogus 19. novembril vastu v\u00f5etud “T\u00f6\u00f6lepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse”, kuna selle menetlemisel rikuti Eesti p\u00f5hiseadust.<\/p>\n
Riigikogu saatis presidendile seaduse, mille teksti on p\u00e4rast parlamendi poolt vastuv\u00f5tmist seadusliku aluseta muudetud.<\/p>\n
“Nagu n\u00e4itab seadusele lisatud “Teatis vea parandamiseks”, muudeti p\u00e4rast seaduse vastuv\u00f5tmist ja enne presidendile saatmist selle teksti. Vastuv\u00f5etud teksti j\u00e4rgi viitas \u00a7 433 l\u00f5ike 2 punkt 4 sama paragrahvi l\u00f5ikele 7, muudetud teksti j\u00e4rgi aga l\u00f5ikele 6. See s\u00e4te puudutab teavet, mis peab sisalduma paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppes,” kirjutas riigipea otsuses.<\/p>\n
President m\u00e4rgib otsuses, et seaduse menetlemisel rikuti p\u00f5hiseaduse \u00a7 3 l\u00f5iget 1, \u00a7 102 ning \u00a7 104 l\u00f5iget 1. P\u00f5hiseaduse \u00a7 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigiv\u00f5imu \u00fcksnes p\u00f5hiseaduse ja sellega koosk\u00f5las olevate seaduste alusel. P\u00f5hiseaduse \u00a7 102 s\u00e4testab, et seadusi v\u00f5etakse vastu koosk\u00f5las p\u00f5hiseadusega. PS \u00a7 104 lg 1 j\u00e4rgi s\u00e4testab seaduste vastuv\u00f5tmise korra riigikogu kodukorra seadus. Seaduste vastuv\u00f5tmise kord on s\u00e4testatud riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduses.<\/p>\n
“Praegusel juhul pole ka tegu ilmse ebat\u00e4psusega, vaid sisulise muudatusega, mis m\u00f5jutab isikute \u00f5igusi ja kohustusi. Vastuv\u00f5etud kujul poleks seadus olnud m\u00f5istetamatu sisuga. Pole \u00fchtki ilmset p\u00f5hjust, miks seadus ei v\u00f5iks n\u00f5uda, et paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppes tuleb esitada teave t\u00f6\u00f6tundide arvestamise kohta.”<\/p>\n
“Praegusel juhul pole tegu ilmse ebat\u00e4psusega, vaid sisulise muudatusega, mis m\u00f5jutab isikute \u00f5igusi ja kohustusi.”<\/p>\n
“Parandatud teksti j\u00e4rgi tuleb paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppes esitada teave aga hoopis selle kohta, et t\u00f6\u00f6tajal on \u00f5igus lisatundide tegemisest keelduda ning kuidas toimub tema n\u00f5ustumise kinnitamine. M\u00f5lemal juhul on tegu lepingupoolte seisukohalt olulise teabega. Lisaks m\u00f5jutab teabe esitamise n\u00f5ue poolte \u00f5igusi ja kohustusi, kuna see m\u00e4\u00e4ratleb, milliseid kokkuleppeid on v\u00f5imalik s\u00f5lmida,” leiab president otsuses.<\/p>\n
Riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadus paneb v\u00e4ga kitsad piirid isegi sellele, kuidas eeln\u00f5u teksti v\u00f5ib muuta kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel.<\/p>\n
“Selge ja m\u00f5istetava teksti koosk\u00f5lla viimine seadusandja oletatava tahtega ei ole keeleline ega tehniline t\u00e4psustamine. Kui seadus ei luba seda juhtivkomisjonile enne eeln\u00f5u l\u00f5pph\u00e4\u00e4letust, siis on ilmne, et ka p\u00e4rast seaduse vastuv\u00f5tmist ei saa asuda selle sisu korrigeerima. Kui p\u00e4rast seaduse vastuv\u00f5tmist v\u00f5iks selle teksti muuta p\u00f5hjendusega, et n\u00f5nda viiakse tekst koosk\u00f5lla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise v\u00f5imaluse,” p\u00f5hjendas president Karis.<\/p>\n
Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see koosk\u00f5lla p\u00f5hiseadusega.<\/p>\n
Seaduse teksti muutis ametnik<\/p>\n