{"id":56298,"date":"2025-12-03T16:44:33","date_gmt":"2025-12-03T16:44:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56298\/"},"modified":"2025-12-03T16:44:33","modified_gmt":"2025-12-03T16:44:33","slug":"melenchon-ja-glucksmann-voitlevad-prantsuse-vasakpoolsete-juhtimise-nimel-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56298\/","title":{"rendered":"M\u00e9lenchon ja Glucksmann v\u00f5itlevad Prantsuse vasakpoolsete juhtimise nimel | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Prantsusmaal toimuvad 2027. aastal presidendivalimised ning Jean-Luc M\u00e9lenchon ja Rapha\u00ebl Glucksmann v\u00f5itlevad vasakpoolsete juhtimise nimel. Veebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutab, et vasakpoolsete kaks peamist presidendikandidaati on juba avalikult \u00fcksteise k\u00f5ri kallal.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.politico.eu\/article\/eu-france-far-right-left-jordan-bardella-marine-le-pen-nato-elections\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Politico<\/a> toob v\u00e4lja, et Prantsuse presidendivalimisteni on j\u00e4\u00e4nud veel umbes 17 kuud ning need v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rata Euroopa Liidu poliitika pea peale.<\/p>\n<p>Vasakpoolsete juhtimise nimel v\u00f5istlevad vasakpopulistide liider M\u00e9lenchon ja m\u00f5\u00f5dukas vasakpoolne Glucksmann. Vaatlejad leiavad, et nende rivaalitsemine v\u00f5ib vasakpoolset tiiba l\u00f5hestada veelgi.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Varasemad presidendivalimised on n\u00e4idanud, et vasakpoolsetel ei saa kaks kandidaati koos olla, ilma teineteisele probleeme tekitamata,&#8221; \u00fctles k\u00fcsitlusfirma Odoxa uurimisjuht Erwan Lestrohan.\u00a0<\/p>\n<p>Glucksmann ja M\u00e9lenchon on \u00fcksteisest t\u00e4iesti erinevad. 74-aastane M\u00e9lenchon on kandideerinud presidendiks kolm korda ning j\u00f5udis 2022. aastal peaaegu teise vooru. Ta toetas toona miinimumpalga t\u00f5stmist, pensioniea langetamist. Samuti leidis ta, et Prantsusmaa peab lahkuma NATO-st.\u00a0<\/p>\n<p>46-aastane Glucksmann on Euroopa Parlamendi liige ja toetab Euroopa s\u00f5jalise j\u00f5u tugevdamist. Ta on avatud ka k\u00e4rbetele, et Prantsusmaa saaks oma keerulise eelarve korda teha. Ta leiab, et ka vastuoluline pensionis\u00fcsteem tuleb \u00fcmber ehitada.<\/p>\n<p>M\u00e9lenchon s\u00fc\u00fcdistab n\u00fc\u00fcd Glucksmanni s\u00f5ja\u00f5hutamises, samas kui viimane\u00a0 peab M\u00e9lenchoni Kremli-meelseks.\u00a0<\/p>\n<p>Viimased k\u00fcsitlused viitavad, et presidendivalimiste teise vooru j\u00f5uab kindlasti parempopulistide kandidaat. Seal v\u00f5ib ta siis rinda pista vasakpoolsete kandidaadiga.<\/p>\n<p>&#8220;On t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et vasakpoolne kandidaat p\u00e4\u00e4seb teise vooru,&#8221; \u00fctles Lestrohan.<\/p>\n<p>Odoxa prognoosi j\u00e4rgi v\u00f5idaks aga v\u00f5imalik parempopulistide kandidaat Jordan Bardella valimised s\u00f5ltumata sellest, kes on tema vastaskandidaat.<\/p>\n<p>K\u00fcsitluse j\u00e4rgi v\u00f5idaks Bardella teises voorus M\u00e9lenchoni m\u00e4ek\u00f5rguselt (74 protsenti), Glucksmanni vastu oleks v\u00f5it napim (58 protsenti).<\/p>\n<p>Politico toob v\u00e4lja, et lisaks erinevatele vaadetele on Glucksmannil ja M\u00e9lenchonil ka erinevad strateegiad. Glucksmann leiab, et vasakpoolsed suudavad valimised v\u00f5ita, kui meelitavad tagasi m\u00f5\u00f5dukad ja vasaktsentristlikud valijad, kes 2017. aastal liitusid Macroni tsentristliku liikumisega.\u00a0<\/p>\n<p>M\u00e9lenchon leiab samas, et otsustavad h\u00e4\u00e4led tulevad linnapiirkondadest, kus elavad t\u00f6\u00f6lisklassi kuuluvad valijad. Lestrohani s\u00f5nul on M\u00e9lenchon l\u00f5hestav poliitik ja tal v\u00f5ib tekkida teises voorus suuri raskusi. Glucksmann on tema hinnangul aga endiselt \u00fcsna tundmatu ning pole veel selge, kui h\u00e4sti ta suudab kampaania ajal toime tulla.<\/p>\n<p>M\u00e9lenchoni selja taga seisavad tulihingelised toetajad, samas on tal veel rohkem vastaseid. Tema vastased leiavad, et tegemist on vasak\u00e4\u00e4rmuslasega, kes levitab antisemiitlikke jutupunkte.<\/p>\n<p>M\u00e9lenchoni toetajad usuvad samas, et teises voorus v\u00f5ivad valijad koonduda tema taha, tuues eeskujuks mullused parlamendivalimised.<\/p>\n<p>&#8220;Meie vasak- ja \u00e4\u00e4rmusparempoolsete vahel on vastuseis. See on klassiv\u00f5itlus, mis v\u00e4ljendub h\u00e4\u00e4letuskastide kaudu . See on hetk, mil rahvas tahab suurt \u00fcmberkorraldust, mis j\u00e4taks ruumi kas meile v\u00f5i neile,&#8221; \u00fctles M\u00e9lenchoni kodupartei parlamendisaadik Dani\u00e8le Obono.\u00a0<\/p>\n<p>Glucksmanni toetajad on teisel arvamusel ning viitavad hiljutistele k\u00fcsitlustele<\/p>\n<p>&#8220;Me teadsime seda, aga see on n\u00fc\u00fcd ka poliitiliselt selge. Parempopulistid v\u00f5ivad valimised v\u00f5ita. Vasakul on Glucksmanni liin praegu ainus, mis suudab v\u00f5istluse v\u00f5ita,&#8221; \u00fctles vasaktsentristlik parlamendisaadik Aur\u00e9lien Rousseau.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Prantsusmaal toimuvad 2027. aastal presidendivalimised ning Jean-Luc M\u00e9lenchon ja Rapha\u00ebl Glucksmann v\u00f5itlevad vasakpoolsete juhtimise nimel. Veebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutab,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56299,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,28627,25,52,28628,23,24,22,20,670,4651,28629,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-56298","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-parempopulism","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-prantsusmaa","25":"tag-raphael-glucksmann","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-valimised","31":"tag-vasakpoolsed","32":"tag-vasakpopulism","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115656645977493118","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56298","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56298"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56298\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56299"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56298"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56298"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56298"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}