Teaduste akadeemia \u00fcldkogu valis kolmap\u00e4eval toimunud valimistel enda ridadesse seitse uut akadeemikut. Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondades valimine luhtus, sest \u00fckski kandidaat vajalikku hulka h\u00e4\u00e4li ei saanud.<\/p>\n
Kokku prooviti sel aastal t\u00e4ita akadeemikupositsioone \u00fcheksas eri valdkonnas: f\u00fc\u00fcsika, innovatsiooniuuringute, kliinilise meditsiini, matemaatika, mullateaduse, muusika interpretatsiooni, sotsioloogia, tehisaru ja tootmistehnika. Akadeemikud, Eesti teadusasutused ja -seltsid ning loomeliidud ja -\u00fchendused seadsid \u00fcles 29 kandidaati.<\/p>\n
“Eesti v\u00f5ib olla r\u00f5\u00f5mus selle \u00fcle, et teaduste akadeemia t\u00e4ienes seitsme uue liikmega, kes esindavad k\u00f5rgetasemelist teaduslikku uurimist\u00f6\u00f6d ja \u2013 mis v\u00e4ga oluline \u2013 ka \u00fchiskonnale t\u00e4htsaid rakendusi. T\u00e4nu t\u00e4nasele valimisele akadeemia tugevneb ja oluliselt paraneb tema sotsiaalne m\u00f5ju. Tunnen suurt r\u00f5\u00f5mu ka selle \u00fcle, et oleme valinud enda liikmeskonda ka v\u00e4ljapaistva interpreedi,” \u00fctles akadeemia president Mart Saarma.<\/p>\n
F\u00fc\u00fcsika vallas osutus valituks Tartu \u00dclikooli keskkonnaf\u00fc\u00fcsika professor Heikki Junninen (50). Professor nentis, et Eestis p\u00f6\u00f6ratakse nii atmosf\u00e4\u00e4riteadustele kui ka \u00f5hu koostisele teenimatult v\u00e4he t\u00e4helepanu. “N\u00fc\u00fcd, kus kliimaeesm\u00e4rke juba k\u00e4rbitakse ja \u00fcrgse s\u00fcsiniku kasutus aina kasvab, on ikkagi liiga v\u00e4he juttu sellest, kui vastutustundetu on selle vana s\u00fcsiniku v\u00e4lja pumpamine ja \u00f5rna tasakaalu muutmine. Selgelt ei saada sellest aru, pimestav rahas\u00e4ra on nii tugev, et muud ei n\u00e4hta, muud ei kuulda,” m\u00e4rkis Junninen.<\/p>\n
Matemaatika valdkonnas sai akadeemikuks Tartu \u00dclikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise anal\u00fc\u00fcsi professor Rainis Haller (50). Professor leidis, et akadeemiku tiitel ei muudaks tema t\u00f6\u00f6d sisuliselt, kuid suurendaks vastutustunnet. “See kohustab m\u00f5tlema laiemalt \u2013 sellele, kuidas teadus Eestis tervikuna p\u00fcsib ja areneb. Osa sellest vastutusest, nagu noorte toetamine ja alusteaduse hoidmine, on juba t\u00e4na minu t\u00f6\u00f6 keskne osa,” leidis Haller.<\/p>\n
Kliinilise meditsiini valdkonnas valiti akadeemikuks Tartu \u00dclikooli anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf (59). Professor r\u00f5hutas, et on oma t\u00f6\u00f6s p\u00fchendunud ennek\u00f5ike arstide harimisele ja Eesti tervishoiu edendamisele ning seda igas positsioonis. “Pean oluliseks, et meie kasutatavad ravi- ja diagnostikameetodid oleksid teadusp\u00f5hised ja vastaksid maailma parimatele praktikatele. P\u00fc\u00fcan seda s\u00f5numit kanda ja edasi anda k\u00f5igil ametikohtadel, mis elu ette toob,” Starkopf.<\/p>\n
Mullateaduse vallas osutus valituks Tartu \u00dclikooli botaanika osakonna taime\u00f6koloogia \u00f5ppetooli molekulaarse \u00f6koloogia professor Maarja \u00d6pik (53). Peamiste probleemidena n\u00e4eb ta Eesti teadusrahastuses p\u00fcsirahastuse\u00a0v\u00e4ikest osakaalu ja kogusummat. “Samav\u00f5rd oluline on teaduse ja teadlaste ning teaduskogemusega inimeste kaasumine (ja kaasamine) \u00fchiskonna protsessides. Meil on hulga v\u00e4hem doktorikraadiga inimesi ja samuti loodus- ning tehnikateadusliku haridusega inimesi valitsusaparaadis kui n\u00e4iteks Singapuris v\u00f5i L\u00f5una-Koreas,” nentis professor.<\/p>\n
Muusika interpretatsiooni valdkonnas valiti akadeemikuks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning klaveri professor Ivari Ilja (66). Ilja nentis, et Eestis kipub n\u00e4gema avalikus ruumis liiga v\u00e4he konkreetsust. “J\u00e4rjest v\u00e4hem r\u00e4\u00e4gitakse sisust, faktidest ja sellest, mis ja millisel tasemel tegelikult toimub. Loomulikult on nii-\u00f6elda suur suu edukaks toimetulekuks oluline, kuid ehk oleks aeg hakata taas rohkem tegema ja v\u00e4hem r\u00e4\u00e4kima?” leidis professor.<\/p>\n
Sotsioloogia valdkonnas osutus valituks Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor Veronika Kalmus (52). Eesti teadusmaailma vaadates valmistab talle muret uurimisr\u00fchmade kestlikkus ja noorteadlaste t\u00f6\u00f6kohakindlus. “Samav\u00f5rd olulised on mulle ka paljud sotsiaalsed probleemid, n\u00e4iteks \u00fcksikvanemate ja mitmete teiste \u00fchiskonnar\u00fchmade vaesusrisk v\u00f5i loovisikute tervisekindlustuse mure, mida annaks raha piisavuse ja poliitilise tahte olemasolul lahendada,” s\u00f5nas Kalmus.<\/p>\n
Tehisaru valdkonnas sai akadeemikuks Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi andmeteaduse \u00f5ppetooli tehisintellekti professor Meelis Kull (45). Professor leidis, et Eesti ettev\u00f5tetel ja riigisektoril on praegu teadlastelt liiga keeruline n\u00f5u saada, tuues v\u00e4lja ajakulu. “K\u00f5igepealt on raske v\u00e4lja m\u00f5elda, milliselt teadlaselt konkreetse k\u00fcsimuse korral n\u00f5u k\u00fcsima minna. […] Samuti on probleem teadlaste ebapiisav motiveeritus sellistele k\u00fcsimustele vastamisel. T\u00e4nased tehisintellektitehnoloogiad suudavad aidata k\u00f5igepealt iga k\u00fcsimuse piisavalt t\u00e4pseks s\u00f5nastada ning seej\u00e4rel sobivatele teadlastele suunata,” lootis Kull.<\/p>\n
Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondades valimine nurjus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teaduste akadeemia \u00fcldkogu valis kolmap\u00e4eval toimunud valimistel enda ridadesse seitse uut akadeemikut. Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondades valimine luhtus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56301,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,19,25,6978,371,308,23,24,22,288,20,30],"class_list":{"0":"post-56300","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-loodus","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-teaduselu","24":"tag-tehnika","25":"tag-tervis","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-universum","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115656649990203579","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56300","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56300"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56300\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56301"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56300"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56300"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56300"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}