\u00dcldine ajateenistuskohustus m\u00f5jub t\u00f5esti \u00fchiskonna sidususele positiivselt ja seet\u00f5ttu on \u00fchiskondlik arutelu kodanikkonna keeleoskuse \u00fcle igati asjakohane. Riigikaitse ei saa aga paraku olla aseaineks muudele \u00fchiskonna pakilistele vajadustele, kirjutab kindralmajor Vahur Karus.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal teeb kaitsev\u00e4gi v\u00e4lja\u00f5ppes \u00fcmberkorraldusi, et olla valmis ka uuendatud ajateenistuseks. M\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu vajadus kaitsevalmidust kasvatavateks \u00fcmberkorraldustest tuleneb uute s\u00f5jaliste v\u00f5imete loomisest ja k\u00e4igushoidmisest.<\/p>\n
Uusi v\u00f5imeid luuakse kasvanud kaitseinvesteeringute toel selleks, et muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks, aga olla halvemal juhul ikkagi valmis s\u00f5da v\u00f5itma. K\u00f5ige selle aluseks on s\u00f5dur, kes m\u00f5istab \u00fclesandeid nii keeleliselt kui ka sisuliselt.<\/p>\n
See t\u00e4hendab k\u00f5rgemaid n\u00f5udeid, juurde- ja \u00fcmber\u00f5pet nii s\u00f5duri truuduset\u00f5otuse andnud tegevv\u00e4elastele kui ka ajateenijatele. Ajateenistus on reservteenistuse algus. Ajateenistuse k\u00e4igus \u00f5pivad Eesti s\u00f5durid t\u00e4itma oma s\u00f5jaaja \u00fclesandeid \u00fcksi ja meeskonnana. Kaitsev\u00e4gi on palju \u00f5ppinud v\u00e4lisoperatsioonidelt, aga veelgi enam viimastel aastatel Euroopas k\u00e4imas olevast k\u00f5rge intensiivsusega s\u00f5jast, mille Vladimir Putini re\u017eiim valla p\u00e4\u00e4stis.<\/p>\n
Tuleviku ajateenijatele t\u00e4hendab kaitsev\u00e4e \u00f5pituvastuste rakendamine seda, et nende s\u00f5duri baaskursus on l\u00fchem ja veelgi intensiivsem, erialakursused ja all\u00fcksuse kursused veelgi mitmekesisemad ning umbes poole ajateenistuse perioodist h\u00f5lmab v\u00e4lja\u00f5ppepraktika lahinguvalvet tagavates \u00fcksustes.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi n\u00f5uab s\u00f5duritelt ajateenistuse k\u00e4igus paljude keeruliste teadmiste ja oskuste omandamist. See ei t\u00e4henda inimv\u00f5imete piiride kohest \u00fcletamist, aga tihtipeale pingutamist rohkem kui varasemate kooli\u00f5pingute k\u00e4igus.<\/p>\n
Oleme tuvastanud, et juba praeguse, tulevase v\u00e4lja\u00f5ppemudeliga v\u00f5rreldes v\u00e4hem intensiivsesse ajateenistusse kandideerivate kutsealustega on tihti probleeme, mist\u00f5ttu tuleb vahel nende teenistuse algus edasi l\u00fckata.<\/p>\n
Peamiselt on probleemiks Eesti noormeeste kehv tervis ja n\u00f5rk kehaline ettevalmistus. Tihtipeale ilmneb ajateenistuse alguses, et lisaks f\u00fc\u00fcsilise vormi j\u00e4rele aitamisele tuleb kaitsev\u00e4el parandada ka l\u00fcnki m\u00f5nede ajateenijate riigikeele oskustes.<\/p>\n
Kui kehalise ettevalmistuse ja n\u00e4iteks laskeoskuse n\u00f5uded on sarnast \u00fclesannet t\u00e4itval tegevv\u00e4elasest Scoutspataljoni ja Kuperjanovi pataljoni s\u00f5duril \u00fchetaolised, siis kehtiva seaduse alusel eeldatakse, et ajateenija saab \u00f5ppida ohutult ja t\u00f5husalt relvi k\u00e4itlema ka instruktsioone ning k\u00e4sklusi m\u00f5istmata.<\/p>\n
Reaalsuses instruktorid muidugi ei lase umbkeelsetel s\u00f5duritel ennast ega teisi ohtu seada ja lisaks kohustuslikule s\u00f5jalisele v\u00e4lja\u00f5ppele, mida ajateenija on kaitsev\u00e4kke omandama tulnud, peab talle \u00f5petama selgeks ka teenistuseks vajalikul m\u00e4\u00e4ral minimaalse riigikeele. Nii saabki \u00fchiskond t\u00e4nu paranenud keeleoskusele kaitsev\u00e4est tagasi paremini l\u00f5imunud kodaniku, aga tervikuna n\u00f5rgema riigikaitse, sest keele\u00f5ppeks kulub aega \u00f5ppijal ja ka tema kaasv\u00f5itlejatel, kes peavad juhiseid korduvalt kuulama kuni ka taipamatum aru saab. Tugevas meeskonnas peavad k\u00f5ik l\u00fclid olema tugevad.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4es on k\u00f5ik s\u00f5durid v\u00f5rdsed ja kodune keel ei ole p\u00f5hjus kellegi esile t\u00f5stmiseks v\u00f5i k\u00f5rvale j\u00e4tmiseks. Kodusest kasvatusest on aga tihti kasu. N\u00e4iteks on p\u00f5hjust t\u00e4nulik olla Jana Toomile, kelle poeg Artur Toom oli ajateenistuses motiveeritud, omandas v\u00e4lja\u00f5pet h\u00e4sti, valiti parameediku erialakursusele ja t\u00f5usis nooremseersandi auastmesse. See n\u00e4ide ilmestab, et riigikeelt on v\u00f5imalik kooli ja pere toel Eestis omandada k\u00fcll.<\/p>\n
“Kulutatakse riigi ressursse ja noore inimese aega, aga v\u00e4lja\u00f5ppinud s\u00f5durit ikka ei saa.”<\/p>\n
Tegelikult on t\u00e4iesti umbkeelsete kodanike ajateenistusse j\u00f5udmine pigem erandlik. Kaitsev\u00e4gi on olnud sunnitud andma igal aastal keele\u00f5ppe j\u00e4releaitamistunde ligi k\u00fcmnele protsendile ajateenijatest. Teinekord kaitsev\u00e4e keelekursuse l\u00e4bimisest siiski ei piisa ehk kulutatakse riigi ressursse ja noore inimese aega, aga v\u00e4lja\u00f5ppinud s\u00f5durit ikka ei saa. V\u00e4lja\u00f5pe ja selle kaudu s\u00f5jalise valmiduse saavutamine kannatab selle p\u00e4rast aga k\u00f5igil teistelgi.<\/p>\n
Kui kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muudatuste kehtima hakates oodatakse ajateenistusse minimaalselt B1 keeleoskusega kutsealuseid, mis siis saab neist, kes keelt oska?<\/p>\n
Nende riigikaitsekohustus ei kao kuskile. K\u00fcll aga l\u00fckatakse nende v\u00f5imalus kaitsev\u00e4es v\u00e4lja\u00f5pet omandada n\u00f5utava keeleoskuse saavutamiseni edasi. Nad j\u00e4\u00e4vad sel puhul ilma oskustest ja teadmistest, kuidas Eestit kaitsta. J\u00e4\u00e4vad ilma ka eluks vajalikest meeskonnat\u00f6\u00f6 ja juhtimisoskustest, metsatarkustest ja sotsiaalsest kapitalist, mis relvavendade kaudu teenistuses kasvaks.<\/p>\n
Seega j\u00e4\u00e4vad nad ilma ajateenistusega kaasnevatest positiivsetest omadustest, mille t\u00f5ttu, uuringute andmetel, on nende edasine sissetulek keskmiselt v\u00e4iksem kui teenistuses k\u00e4inud eakaaslastel.<\/p>\n
Aga meil ei ole \u00f5igust sunniga allutada inimest kaitsev\u00e4es keele\u00f5ppele. Vaatamata k\u00f5lalisele sarnasusele ei t\u00e4henda ajateenistus “aja teenimist”, vaid Eesti Vabariigi teenimist \u00f5ppides intensiivse ja m\u00f5testatud v\u00e4lja\u00f5ppe kaudu oma riiki s\u00f5jaliselt kaitsma.<\/p>\n
On t\u00f5si, et \u00fcldine ajateenistuskohustus t\u00f5esti m\u00f5jub \u00fchiskonna sidususele positiivselt. Seet\u00f5ttu on \u00fchiskondlik arutelu kodanikkonna keeleoskuse \u00fcle igati asjakohane. Riigikaitse ei saa aga paraku olla aseaineks muudele \u00fchiskonna pakilistele vajadustele.<\/p>\n
N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee \u00f5petas ka sundteenistusse surututele vene keelt ning saatis s\u00f5durid vajadusel appi kartulip\u00f5llule. Eesti kaitsev\u00e4ge sellega v\u00f5rrelda, nagu n\u00e4iteks Venemaa propagandakanalites ilgutakse, oleks kohatu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcldine ajateenistuskohustus m\u00f5jub t\u00f5esti \u00fchiskonna sidususele positiivselt ja seet\u00f5ttu on \u00fchiskondlik arutelu kodanikkonna keeleoskuse \u00fcle igati asjakohane. Riigikaitse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56391,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[6821,8678,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2645,28665,5423,28,29,19,25,23,24,22,20,28664,30],"class_list":{"0":"post-56390","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajateenijad","9":"tag-ajateenistus","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaitsevagi","21":"tag-kaitsevagi-ajateenija","22":"tag-keeleoskus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-vahur-karus","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115657098127913660","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56390","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56390"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56390\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56391"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56390"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56390"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56390"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}